28. mai 2013

Kipskäsi

Kulus ikka palju aastaid. Isegi nii palju, et täisealisena oma kondid puruks kukkutakse. Ma olen koguaeg öelnud, et sportimine on kahjulik, sest tagajärjed võivad kahju teha. Nüüd on alates pühapäevast meie peres kipskäsi. Kahju poisist aga mis teha kui suurema ja vanema vennaga kossu (korvpalli) mängides nooremad selili kukuvad ja oma käe alla jätavad. EMOsse sundisin koe vägisi poega minema ja peale röntgenipilti selguski, et luu puruks. Nüüd 2 nädalat vaja kipsi kanda ja praktikat ühe käega teha aga poja on mul tragi. Tegi vana köögilaua päris uueks ja heledaks ja lasi soone ka sisse. Nüüd on nagu uus laud, lakitud ja puha. Õnneks saame ka meie nendest koolipraktikatest kasu ja süüa taas laua taga. Vahepeal üle kuu aja tegime seda ilma lauata.  Küsisin pojalt, et kas kipsis käega istet ka bussis pakutakse, sest käsi valutab ja sügeleb. Vastus oli ei. Loodan, et see luumurd kiiresti paraneb ja õnneks on pea terve.

Kommentaare ei ole: