Omastehooldajad ja perekonnaseadus

Tiina Kangro on taas väga tabavalt sõna võtnud omastehooldajate raske töö teemal. Ma rääkisin talle sellest juba mitu aastat tagasi ja on hea, et see on nüüd suureks paisunud mure. Oma töös kohtan sageli murest murtud ja vaimselt räsitud inimesi, sest kui hooldamise töö on raske ja hooldamise eest makstav toetus 19 - 25 eurot, siis see ei ole inimväärne tasu. Millestki peab inimene oma kulud katma ja selle raha eest ei saa süüa osta, korterikulud maksta või siis ravimeid osta, juuksuris käia või lubada uusi riideid, kontserti, meelelahutust. Probleemiks on ka asendaja leidmine ja küsimus tekib, et kes keda üleval peab. Need kuld tehaksegi ühisest pererahakotist ja kuna hooldajal on keelatud töötada, siis võetaksegi hooldatava rahast igapäevased kulutused. Raske teema ja nõuda kodu müümist, väljaüürimist on valus teema, sest kuhu lähevad need, kes seal praegu elavad ja kuidas saada eaka inimese nõusolek oma kodu müüki panemiseks. Seda ei saa sundida ükski perekonnaseadus ja see mõte võib jääda üheks mõtteks, välja öeldud  ettepanekuks. Vabariigi kodanikud saadet saad vaadata siit. 

 Tiina Kangro: omastehooldajate olukorra parandamiseks oleks vaja kohtulahendeid

"Vabariigi kodanikes" oli täna arutlusel omastehoolduse teema. Aastaid teemaga tegelenud ajakirjanik Tiina Kangro ütles, et Eestis kuritarvitatakse perekonnaseadust ning tegelikult ei tähenda seadus, et inimene peab oma pereliiget hooldades oma tööst ja kõigest hinge taga olevast täielikult loobuma. Omastehoolduse teema eelmisel nädalal teravalt ja isikliku kogemuse baasil tõstatanud Andrei Hvostovi sõnul probleem aina süveneb ja väga palju on nii inimesi, kes on selle probleemiga kokku puutunud, kui neid, kes ootavad hirmuba, et nad kohe-kohe peavad hakkama selle probleemiga tegelema. 

Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudi lektor Koidu Saia ütles, et praegu probleem süveneb, sest noored inimesed lähevad välismaale elama, perekondade toimetulek on väga keeruline. Hvostov lisas, et välismaale elama ja tööle siirdunud lapsed ei saa kindlasti distantsilt oma lähedast hooldada. 

MTÜ Eesti Omastehooldus eestvedaja Helle Lepik tõi välja probleemi, et omaste hooldamise kohustus tekkib inimese jaoks ootamatult ja inimesed ei oska kohe õigetest kohtadest abi küsida. Kangro sõnul on probleem osaliselt selles, et teema on nii paljude inimeste kui riigi poolt läbimõtlemata. "Me ei saa lähtuda sellest, et see on normaalne, kui 40-50-aastased inimesed jäävad kolksti töölt ära, jätavad oma eriala, väljaõppe, käivad maha ja käivad alla, kui nad hooldavad omakseid aastaid, siis nad ei tule enam tööturule tagasi."

Sealjuures saavad omastehooldajad 20-30 eurost toetust ja jäädes pensionile, olles aastaid kodus istunud, on ka pensionisumma väga väike. Kangro tõi välja ka puudega laste kõrvalt aastakümneteks koju jäävate hooldajate probleemi, mille tõttu läheb riigile kaotsi miljoneid eurosid. Samas mainis ta, et ei ole ainult kaks äärmust - hooldamist vajav lähedane on kodus või siis kusagil kaugele ära antud. "Kõige paremad variandid on kusagil vahepeal - on päevakeskused, koduhooldus, nädalahoid, sotsiaalkorterid, toetatud elamine. Eestis on nad väga kehvasti välja arendatud."

Kogu probleem pole Tiina Kangro sõnul siiski mitte perekonnaseaduses, mis kohustab inimest kaks põlve üles- ja allapoole abivajavaid pereliikmeid hooldama, vaid selles, et seda seadust kuritarvitatakse. Eestis kehtivad ka paljud rahvusvaheliselt kokku lepitud seadused ning nendest lähtuvalt ei saa omastehooldajalt nõuda, et kõik hinge tagant ära annaks. Aga inimesed ei oska minna omavalitsusse ja nõuda toetust või abi. Helle Lepiku sõnul on Eestis selles osas ka väga tublisid omavalitsusi ning see polegi kinni omavalitsuse jõukuses. "On jõukaid omavalitsusi, kus omastehoole on välja arendamata." Tiina Kangro nentis, et Eesti pole tegelikult nii vaene riik midagi, aga on üsna pillav riik. Tema sõnul oleks vaja minna kohtusse ja tekitada pretsedente, mis hakkaksid piire seadma, aga inimesed, kes on hädas, ei lähe kohtusse. "Kuigi tulevik neid kohtupretsedente ilmselt tooma hakkab." 

Saates sai intervjuulõigus sõna ka sotsiaalminister, kelle kinnitusel on riigil omastehoolduse parandamisega suured plaanid. Saatekülalised aga tõid välja, et kavatseb neid suuri plaane ellu viia eurorahadega, mis lõpevad ühel hetkel otsa, aga omastehoole peab olema jätkusuutlik.