Reisiblogi: Egiptuse lood 4. Luksor

6. novembri hommikul oli äratus 3.40, sõitma kl 4.00. No mis hommik, see ju täitsa öö ja oleme unised. Hotelli infost antakse toidukarbid söögiga kaasa. Kuna tellisime ekskursiooni Luksorisse, siis loodan, et bussis saab veel tukkuda, sest sõit kestab mitmeid tunde läbi kõrbe. Arko arvates on reisimine nagu piinalaager, sest puhata ja magada saab vähe. Me oleme rahul ja ootame kuningate orgu jõudmist.

Kella 7.20 ajal oleme kõrbes ja teeme pausi, et juua kohvi ja võtta kõhutäidet oma kotikestes ning käia wc-s. Teed on suvaliselt parandatud aga suure TEZ kollase bussiga suhteliselt sõidetavad. Õues on külm. Meid võtavad vastu beduiinid. On lapsi lambatalledega, eesliga noored tüdrukud, kes kerjavad busside juures ja küsivad süüa, juua, raha. Varahommikul nähes lapsi hakkab neist hale, sest on bussis giid pikalt meile jutustanud nende inimeste elust ja kultuurisäilimise tavadest. Samas kui õhtul näen sama seltskonda, siis tundub, et see elu nii käibki, et ekskursioonibusside ajaks on nad kohal. Selline elu kõrbes. Sõidame edasi. Bussis on wifi. Giidilt kuuleme, et 5 korda päevas moslemid palvetavad. Alustavad kl 4, lõpetavad kl 19 ja juba 7 aastaselt hakkavad palvetama. Mehed käivad ringi nn kitlites, mis on nii erilised aga sooja on  26 C. Buss rapub ja loksutab. Teed on siin õudsed. Kõrbe teed olid paremad aga suurte pragudega, mida on parandatud, kui need suure vihmavee ajal kaovad. Eesti teed on kindlasti paremad. Egiptlased söövad kaameleid ja joovad kaamelipiima ning neil on säilinud mitmeid perekondlikke tavasid.

Täna ikka on vägev ja suurte elamuste päev. Kella 10 ajal käisime võimsas templis, kus oli isegi kaldtee. Tasus ikka võtta ekskursioone. Kallis on aga huvitav ja kui juba tulla Egiptusesse, siis muidugi tasub ringi vaadata. Arko annab teada, et Tallinnas on -8 kraadi külma ja küsib, et kas püramiide ka näete aga meil on siin lõunas templid. Ei veel. Kuninga teel oleme. Luksori reis, kolmapäeval on Kairo ja püramiidid.

Oleme erinevates templites. Ühe samba diameeter on 3 m. Ehitati nii, et päike tõuseb Punase mere tagant ja keerleb ümber müüride. Kel huvi see kindlasti leiab erinevaid allikaid Egiptuse ja vana aja kohta aga ise seda kõike näha on ikka uskumatu tunne. Karnaki tempel (loe siit) ja Luxori tempel (loe siit).

Kl 13ks on suur nälg ja süüa tahaks. Vist oleks pidanud ikka hotellist midagi näksimiseks kaasa võtma. Nüüd läheme laevaga Niiluse jõele sõitma. Ma olen Niiluse jõel loksunud. Nüüd kõht ka täis ja sõidame bussiga surnute linna. Hea on, et ei pea ise templite pileteid ostma aga pommiväravatest ja koti ette näitamisest ei pääse. Egiptlased ikka hoiavad väga oma ajaloolisi väärtusi ja tagavad turvalisuse kohapeal. Niiluse delta piirkonnas tulevad ajaloo tunnid meelde. Selgus, et Niiluses krokodilli ei ela aga ühte sellist krokodilli poega meile kitsas basseinis näidatakse, samuti jalutame banaanisalus ja vaatame kohalikku lehma. Fotokaga tegin rohkem pilte aga Arkole saadan mobiiliga tehtud klõpse. Selfipulk on kodus ja ripub lambi küljes...miks küll??? Päris ägedad paigad on ja iga templi väravas on läbiotsimine ja kotikontroll ja pommivärav. Kl 16 ajal alustame koju sõitu hotelli poole. Oleme täna nii palju maha kõmpinud, mustadele meestele eieieiei öelnud. Ei taha kõike seda träni, mida nad meile pakuvad aga hirmu ei tunne nende ees, sest nad on väga viisakad. Naised on siin pühad. Hotelli sõidame 4 tundi. Giid kinkis meile jäätised. Teel on palju sildu ja lamavaid politseinikke, kus buss üle kargab. Püssimehed on ka kaasas ja piiripostid on. Hirmu pole tundnud, sest pole ise grupist maha jäänud ja kõik kulgeb. Tunne on nagu eesliga sõidame. Buss kihutab ja loksutab. Pimedaks läheb varsti, kui kõrbes sõidame. Mul on mure, sest pole sularaha ja ma ei saa shoppata. Vahetasin vähe raha ja reiside peale kulus kõik ära. Tahaksin lõhnapoodi minna. Merle ütles, et ta ei osanud arvata. Et me seda raha ekskursioonide jaoks kulut

ame. 😀 Meie võtsime 3 ekskursiooni ja spaamasaazis käisime.  Ahh olen ikka rahul. Eks vaatan lennujaamast midagi poistele ja beebidele. Sõidame pimeduses ja teel buss nii loksutab ja kõrvad on lukus. Meil akna taga on mäed. Varsti jõuame hotelli. Kella 22.30ks mul kõht täis ja hull peavalu terve päeva sellest bussi loksutamisest. Võtsin tabletti,  siis paariks tunniks aitas. Nüüd jälle 2 tundi vist pea valutab. Täna hotellis sööma ja kohe magama. Sai palju näha ja kuulda ja loksuda bussiga ja laevas.

Infopäev Riigi tegevus töövõimereformi ettevalmistamisel ja töötukassa teenused. 15.03.2017

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub osalema infopäeval

Riigi tegevused töövõimereformi ettevalmistamisel ja Töötukassa teenused vähenenud töövõimega inimestele

 15. märtsil 2017 kell 15:00 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59

  

Kava:

14:45 – 15:00  Tervituskohv

15:00 – 15:45 „Riigi tegevus töövõimereformi ettevalmistamisel“, Mart Vain, Riigikontroll, auditijuht.

15:45 – 16:45 „Teenused vähenenud töövõimega inimestele“, Maarja Reinsalu ja Janne Liik, Töötukassa.

Infopäeva eesmärk on anda ülevaade Riigikontrolli auditi tulemustest, mis uuris riigi tegevust töövõimereformi ettevalmistamisel ning tutvustada Töötukassa teenuseid vähenenud töövõimega inimestele. Osalema on oodatud: puudega inimesed ja nende pereliikmed, sotsiaaltöötajad, puuetega inimeste organisatsioonide esindajad, üliõpilased jne.  

EELREGISTEERIMINE SIIN: https://goo.gl/7i1shx  või tel. 65 640 48.

(Registreerimine kuni 14.03.2017)

Lugupidamisega,
Mihkel Tõkke, tegevjuht
Tallinna Puuetega Inimeste Koda

Hea teada: Kui kohtad pimedat inimest

Lisan oma blogisse Eesti Pimedate Liidu ajakirja Valguse Kaja kevad 2017 artikli, kus Kerli hästi kirjutab mida, kas ja kuidas ning millist abi võib vajada pime inimene. Väärt nõuanded, mida isegi oleme õpetanud koos Vello Vardiga taksojuhtidele, kes igapäevaselt invatakso kliente teenindavad ja abistavad. Kui liikumispuue ja abivahendid on nähtavad, siis vaegnägijaid ja pimedaid inimesi on raske eristada tänaval. Pimeda inimese tunnuseks on valge kepp. Vahel ka tumedad prillid ja juhtkoer. Parim juhis on, et enne kui kukud abistama ja saatma, siis esmalt kõneta inimest ja küsi kas tal üldse on abi vaja, sest nägemispuudega inimene kuuleb ja saab jutust aru. Ja nii lihtne see ongi ja pimedat inimest pole vaja karta.

Kui kohtad nägemispuudega inimest

Kerli Tennosaar, Eesti Pimedate Liidu juhatuse assistent

Linnapildis ei kohta pimedat inimest just sageli. Paraku on linnaruumis palju takistusi, mis nägemispuudega inimese iseseisvat liiklemist ei soosi. Ameti- või teenindusasutuses töötav inimene võib pimeda inimesega suurema tõenäosusega kokku puutuda, sest kõik asjatoimetused tuleb siiski ära teha. Kas iseseisvalt või saatja abiga. Ilmne on see, et pime inimene vajab igapäevasel toimetulekul kõrvalabi. Ja me kõik saame aidata. Eesti Pimedate Liit on koostanud voldiku „Kui kohtad nägemispuudega inimest”. Selle leiab meie veebilehelt.

Kui tavainimene kohtub pimeda inimesega ja tal puudub eelnev kogemus, muutub ta kohmetuks ja vaikib. Sellises olukorras on parim sõbralikult pimeda inimese poole pöörduda. Kui ta ei reageeri, siis võib puudutada tema käsivart, et ta mõistaks, et räägitakse just temaga. Tuttavat pimedat inimest kohates tasub teda tervitada nimepidi ja segaduste vältimiseks igaks juhuks lisada, kes sa ise oled. Häälte virvarris võib pimedal inimesel olla keeruline häält ja inimest kokku viia. Tihtipeale hakatakse pimeda inimesega rääkima tavalisest valjema häälega. Seda pole siiski tarvis teha, sest kuulmisega on pimedal inimesel tavaliselt kõik korras. Oluline on ka see, et pöördutaks otse pimeda inimese, mitte tema saatja poole. See on mõistetav, et lihtsam on suhelda sellega, kellega saavutatakse silmside. Paraku tekitab selline käitumine pimeda inimese jaoks kõrvalejäetuse tunde.

 

Kui sulle tundub, et pime inimene on teelt eksinud ja vajab abi, siis küsi seda temalt julgelt otse. Kui ta vastab eitavalt, siis ära suru oma abi peale. Pime inimene on harjunud liiklema valge kepi, juhtkoera või saatja abil. Abi võib ta vajada näiteks teeületusel, õige bussi, suuna, lifti või ukse leidmisel. Ära jäta teda üksi sõiduteele, käsipuudeta trepile või lahtise ukse lähedale, vaid saada ta ohutusse paika. Kui lahkud pimeda inimese juurest, ütle talle seda kindlasti. Ära karda, et ta on üksi täiesti abitu.

 

Pimeda inimese saatmiseks ulata talle oma käsivars. Liikumine on sujuv, kui liigud ise poole sammu võrra eespool ja nägemispuudega inimene hoiab su käsivarrest kinni. Hoiata teda teel olevate takistuste, näiteks osaliselt avatud uste, puuokste, trepiastmete eest. Pimedat inimest aitab väga palju see, kui talle ümbritsevat kirjeldada. Mida konkreetsem ja detailsem kirjeldus on, seda rohkem on sellest pimedale inimesele rõõmu ja abi. Oluline on märkida sedagi, et kõnes võid vabalt kasutada sõnu „nägema“, „vaatama“, „lugema” jms. Pimedad inimesed ei pea neid sõnu kuidagi kohatuteks.

Osa pimedaid inimesi kasutab liiklemiseks juhtkoera abi. Juhtkoer on eriettevalmistuse saanud sõbraliku loomuga töökoer, kes oskab nägemispuudega inimest marsruutidel õigesti ja ohutult juhtida. Samas on ta siiski koer, mitte masin. Kes ei tahaks seda nunnut retriiverit paitada ja talle ehk vorstiviilugi anda! Tavainimesel on tähtis teada, et juhtkoerale ei või liigset tähelepanu osutada, sest see häirib koera tööd. See võib omakorda põhjustada juhtkoera kasutaja jaoks ohtliku olukorra.

Ka teenindusolukorras kehtib kõik eelöeldu. Pimeda inimese teenindamise puhul on veelgi olulisem avatud suhtlus ja abivalmidus. Kui tutvustad nägemispuudega inimesele mõnda eset, suuna ta käsi esemele või ulata see talle, et ta võiks eset kombata. Anna infot kauba hinna, omaduste ja värvi kohta. Rahaga toimetuleku pärast pole tarvis muretseda. Nii müntidel kui ka paberrahal on tunnused, mille järgi pimedad inimesed neid üksteisest eristada oskavad.

Kui teenindusasutuses kasutatakse häälteavituseta numbriautomaate, vajab nägemispuudega kasutaja klienditeenindaja abi. Vaegnägija jaoks peab infomaterjali tekst olema piisava suuruse ja hea kontrastsusega ning matil taustal. Pimeda inimese puhul tuleks kasutada alternatiivseid infokandjaid (nt e-teksti, audioteksti, punktkirja). Tänapäeval on uskumatult suureks abiliseks nutitelefon. Paljud mobiilirakendused on nägemispuudega inimeste jaoks elutähtsad. Head näited on Uberi taksoteenus, BlindSquare, menüüd.ee.

Muuseumid ja näitused muudab kättesaadavamaks audiogiidi olemasolu, teatrietendused ja filmid saavad mõistetavamaks tänu kirjeldustõlkele. Muuseumide ja näituste puhul on pimeda inimese jaoks oluline võimalus vähemalt osa eksponaate kompida.

Pimedat inimest pole vaja karta. Enamik neist on väga toredad ja sõbralikud inimesed. Põhiline nõuanne on olla ise avatud ja abivalmis. Kõik muu tuleb juba iseenesest või siis praktika käigus.

Vanaema Roosi 100. Mälestused

Palju õnne meile kalli vanaema Roosi 100 sünniaastapäevaks! Käisime ja viisime Pärnamäele talle lilled. Pidu võiks pidada märtsikuus. Vanaema elas Muhu saarel, Liiva külas. Ta suutis ja jõudis ilmale tuua 8 last, sh ühe paari kaksikuid ja üles kasvatada praktiliselt üksikvanemana 7 last. Tal oli palju lapselapsi ja lapselapselapsi. Minule on jäänud palju ilusaid ja toredaid mälestusi Põltsamaal, Tallinnas Sõpruse puiesteel ja palju toredaid sünnipäevi koos meie sugulastega. Kahjuks viis kuri haigus vanaema meilt 68aasta vanusena. Ta tegi palju käsitööd, kasvatas lapsi ja loomi ning ennustas üllatavalt täpselt kaartidega. Elagu vanaemad ja et meil ikka oleks palju aega koos olla lastega ja lastelastega. Elu on pidu!

Loodusfotod: Kuramaa veski Jõgevamaal

 

Hea teada: Hasartmängumaksu paremast jaotamisest

Edastame huvilistele lugemiseks HMNi rahastamise aluste ümber keerleva informatsiooni koos uuendustega. Seda uudist saab lugeda siit (LINK)

Hasartmängumaksu paremast jaotamisest

Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu vabaühendustele eraldatavad toetused ei vasta ühenduste rahastamise põhimõtetele, kuna otsused on läbipaistmatud.

EMSL töötab selle nimel, et kodanikuühenduste rahastamine riigieelarvest oleks läbipaistev, kõigil toetustele võrdne ligipääs ning otsused selgelt põhjendatud.

Hindasime hasartmängumaksu toimimist vabaühenduste rahastamise mudelina Variraporti koostamise raames ning selleks koostatud analüüsist tulenevad me edasised ettepanekud ka mudeli mõjusamal moel kasutussevõtmiseks.
Allpool konkreetsete kohtumiste kokkuvõtted.

---

EMSL kutsus vabaühendused kokku otsima paremaid alternatiive Hasartmängumaksu Nõukogule (HMN). Kohtusime Tallinna Puuetega Inimeste Kojas 25 novembril 2016. Osales pea 30 inimest eri organisatsioonidest, nii puuetega inimesi esindavatest kui teistest Hasartmängumaksu Nõukoguga kokku puutuvatest. Arutelu vedas EMSLi huvikaitseekspert Siim Tuisk, kes andis esmase ülevaate Sotsiaal- ja Kultuuriministeeriumi plaanidest.

Arutelu seejärel keskendus kõigepealt puuetega inimeste spordiraha võimalikule liikumisele Eesti Olümpiakomitee alla. Kohalviibijaid tõid välja võimalikke muresid: saavutusspordile vajalike vahendite nimel on tervisesportlaste võimalused kehvemaks jäänud; puuetega inimestele on väga oluline, et rahastataks ka alasid, mis pole olümpial esindatud; tervisesport on vajalik taastuvravi või füüsilise toonuse mõttes, ning invaspordile on eelnevalt olnud väga raske saada rahastust nn üldises korras konkureerides. Neid argumente arvestades tehti ettepanek jätta invaspordi rahastus uueneva Eesti Puuetega Inimeste Fondi alla.
EPIFond oli uue plaaniga nõus, oluliseks peeti rahalise kindluse ja autonoomia saavutamist, hinnati Genadi Vaheri senist tööd ja loodeti uue struktuuri puhul paremale EpiFondi nõukogu esindatusele puuetega inimeste poolt. Kuuldes Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) nõukogu mustrist, kus 5 inimest on riigi ja 5 kodanikeühenduste esindajad, tundus kohalviibijatele mõistlik, kui vähemalt pooled liikmetest oleksid puuetega inimesi esindavad. Projektikonkursside osas tekkis küsimus hindajatest ja nõukogu rollist ning strateegilistest eesmärkidest, siinkohal pakkus Genadi Vaher eelneva EPIFondi rahastuskogemuse pealt võimalikke selgitusi – hindajate töö konkreetse projekti tasemel ja nõukogu liikme roll rahastuse üldise suuna osas. Muutust peeti oluliseks ka seetõttu, et senine trend, et HMNist on vabaühenduste rahastamine kahanemas, teeb tegevustoetust vajavad ühendused murelikuks.
HMNi väikeprojektide KÜSKi suunamise puhul tekkis küsimus, kas puuetega inimeste organisatsioonidel on võimalik teistega samas korras konkureerida sotsiaalvaldkonna väikeprojektidele , ning kui bürokraatlikuks taotlusvoor kujuneb. KÜSKi administreerimisnõuded samas olid teistele kohalviibijatele mõistetavad ja hädasolijaid lubati aidata taotluste kirjutamise juures.
Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse ja tegevustoetuste juures tekkis küsimus, milliste arengukavade ja kriteeriumite järgi hakataks partnereid valima ja kui palju neid oleks.
Tõstatus ka küsimus, kuidas lahendada teenuseid pakkuvate organisatsioonide vajadus investeeringuteks majja või organisatsiooni. Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku (SEV) esindaja Kaie Kotov rääkis SEVi plaanist antud valdkonnale tähelepanu juhtida, kuid juba on järgmisel aastal KÜSKi arenguhüppe üks voor selliste tingimustega, mis võiks vähemalt osadele ühendustele taolise rahastusvõimaluse anda.
Järgmiseks suhtleme haridusvaldkonna ja ministritega.
Kui lugedes jäi miskit segaseks või soovid omapoolset panust anda, siis kirjuta aadressil siim@heakodanik.ee.

---

EMSLi liikmeklubis 26. aprillil rääkisime sellest, kuidas kõige mõistlikumalt ja läbipaistvamalt kasutada hasartmängumaksu. 
Hanna Jemmeri koostatud ülevaadet Hasartmängumaksunõukogu (HMN) jagatud toetustest näed siin. Saime ülevaate, kui palju raha ja kuidas HMN kaudu vabaühenduste toetusteks jaguneb ning millised on eksimused rahastamise põhimõtete vastu. Hanna käis üle probleemid ja järeldused ning EMSLi huvikaitsejuht Siim Tuisk rääkis laiemast poliitilisest kontekstist, kus riigi tasandil mõeldakse spordi rahastamiskorra muutmisele ja vabaühendusi rahastavate riiklike sihtasutuste liitmise peale. Edasi tutvustaski Tuisk kolme võimalikku ettepanekut, millele järgnes arutelu nende ja potentsiaalse reformi murekohtade üle.
Nr 1. Praegused aastaprojektid muuta tegevustoetusteks ja strateegiliseks partnerluseks. Korraldada vastavate ministeeriumite kaudu läbi avaliku konkursi.
Nr 2. Tõsta taotletava projekti miinimummahtu 2000 euroni. Väiksemate ja kohalike projektide jaoks leida sobivamad teised toetusprogrammid (KOP, KOVde toetused, ka Kultuurkapital ning EASi hallatud regionaalne investeerimisprogramm).
Nr 3. Nõukogu rolli muutmine
    3a. Hasartmängumaksunõukogu kujundada ümber ühekordseks rahastajaks või
    3b. Anda nõukogule järelvalvefunktsiooniga sobivad õigused ja roll
Ettepanekutega seotud arutelust hirmude ja võimaluste üle saad täpsemalt lugeda siin.

---

Kirjasõna Hasartmängumaksu Nõukogu teemal:

Anne-Mai Saare bakalaureusetööd “Kolmanda sektori rahastamine hasartmängumaksust, selle vajalikkus ja probleemid” saate lugeda siit.
Alari Rammo: HMNi seitse surmapattu (2015)

Tea ja tunne oma õiguseid taksokasutamisel

Vahel tuleb ette arusaamatusi erinevate osapoolte vahel. Nii sain minagi oma töölauale ühe kaebuse lahendamiseks, millega tegelemisel otsisin erinevat infot ja soovin seda teiega jagada. Alati ei saa olla klient kuningas, nt kui ta on agressiivne või nähtavas joobes. Sellistel juhtudel on taksojuhtidel õigus öelda ei ja keelduda teenindamisest. Tasub olla korralik inimene ja mina isiklikult eelistan telefoni teel takso tellimist, et siis pole karta, et istun mõnda libataksosse või saan kordades suurema arve, kui seda eeldasin taksoteenuse kasutamise eest. Tulika Takso on küll kallis ja kasutan taksot mõnel korral aastas aga selle firma peale võib kindel olla, et takso tuleb ja õiglase tasu eest kohale viiakse. Tavaliselt sõidan ühistranspordiga ja mõnel heal päeval koos Arkoga, kes mind lahkelt sõidutab.  
Info on leitav Tallinna linna kodulehelt, mis avaneb siit (LINK).

Info taksoteenuse kasutajale

TEA OMA ÕIGUSI JA KOHUSTUSI

• Enne taksosse sisenemist tutvuge taksoteenuste hinnakirjaga takso parempoolse tagaukse aknal. Hinnakiri asub ka takso armatuurlaual.
• Taksoveo teenuse hinnad kehtestab vedaja. 
• Alates 01.11.2015 jõustub Tallinna taksoveonõuete määrus nr 20, mille kohaselt kehtestatakse Tallinnas taksoveoteenuste hindade kõrgemaid lubatavad määrad.  
• Taksosõidu eest tasub sõitja taksomeetri näidu järgi (taksojuhil on keelatud nõuda sõitjalt taksomeetri näidust kõrgemat sõidutasu). Eesti Vabariigis toimub arveldus eurodes.
• Taksojuht on kohustatud andma taksoteenuse kasutajale taksomeetri printeril trükitud kviitungi (kindlasti küsige sõidu lõppedes taksojuhilt taksomeetri printeri väljatrükki). 

Tasumine takso kasutamise eest

• Taksosõidu eest tasub sõitja taksomeetri näidu järgi.
• Sõitja ei ole kohustatud arvet tasuma kui printeri tšekki ei väljastata või kui taksomeeter ja printer puuduvad. Taksojuhil on keelatud teenindada sõitjat rikkis taksomeetri või printeriga.
• Sõitjal on kohustatud tasuma arve taksomeetri näidu järgi kui taksojuht väljastab talle printerikviitungi.
• Väljapoole põhilist teeninduspiirkonda sõidu puhul on taksojuhil õigus nõuda sõitjalt osalist või täielikku ettemaksu, arvestades sõidu oletatavat pikkust. Ettemaksu kohta peab taksojuht andma sõitjale vormikohase kviitungi. Tasaarvestus takso kasutamise eest toimub taksomeetri näidu alusel sõidu lõpul.

Taksojuhil on õigus reisija teenindamisest keelduda, kui:

• Sõitja on ilmsete joobetunnustega;
• Sõitja on taksot määrivates riietes;
• Sõitja keeldub ettemaksu tasumisest sõiduks väljapoole põhilist teeninduspiirkonda;
• Sõitja käitumise tõttu või muudel asjaoludel võib oletada, et taksojuhi, tema vara või sõiduki turvalisus ei ole tagatud;
• Sõitja soovib vedada keelatud pagasit või käsipagasit, mis sisaldavad keelatud pagasi loetelus olevaid aineid ja esemeid. Keelatud pagas on radioaktiivsed, lõhke-, mürk-, sööbe-, tuleohtlikud, lehkavad ja määrivad ained ning vastava pakendita ained ja esemed, samuti taksot määrivad või kahjustavad ained ja esemed;
• Sõitjaid on rohkem, kui sõiduki registreerimistunnistuses ette nähtud istekohti;
• Taksoplafooni valgustus ei ole sisse lülitatud, va takso seismisel taksopeatuses;
• Sõitja poolt õigusrikkumise toimepanekul (sh avaliku korra rikkumine, sõidutasu maksmisest keeldumine) on taksojuhil õigus toimetada sõitja lähimasse politseiasutusse sõitja kulul.
• Akende avamine ja raadio sisselülitamine võib toimuda ainult sõitja ja taksojuhi vastastikusel kokkuleppel.
• Sõitja pagas või kaasasolevad esemed ei tohi kahjustada takso salongi või sõidukit, takistada pagasiruumi luugi sulgemist ega koormata taksot.
• Sõitjal on keelatud kahjustada sõidukit või selle salongi sisemust, sinna paigaldatud tehnikat ning seadmeid. Tekitatud kahju on sõitja kohustatud hüvitama.
• Sõitja peab käituma taksojuhiga viisakalt.
• Sõitjal ja temaga kaasas olevatel lastel on keelatud sõidu ajal segada taksojuhti ja tõmmata tema tähelepanu kõrvale takso juhtimiselt.
• Sõitja peab tagama, et temaga kaasasolevad lemmikloomad ei kujutaks ohtu sõidukis viibijatele ning ei kahjustaks või määriks sõiduki salongi.
• Sõitjal ei ole taksos lubatud suitsetada.
• Sõitjal on keelatud nõuda taksojuhilt liikluseeskirjade rikkumist.
• Sõitjal on keelatud kahjustada sõidukit või salongi sisemust. Sõitja on kohustatud tekitatud kahju hüvitama.