Hea teada: Kui kohtad pimedat inimest

Lisan oma blogisse Eesti Pimedate Liidu ajakirja Valguse Kaja kevad 2017 artikli, kus Kerli hästi kirjutab mida, kas ja kuidas ning millist abi võib vajada pime inimene. Väärt nõuanded, mida isegi oleme õpetanud koos Vello Vardiga taksojuhtidele, kes igapäevaselt invatakso kliente teenindavad ja abistavad. Kui liikumispuue ja abivahendid on nähtavad, siis vaegnägijaid ja pimedaid inimesi on raske eristada tänaval. Pimeda inimese tunnuseks on valge kepp. Vahel ka tumedad prillid ja juhtkoer. Parim juhis on, et enne kui kukud abistama ja saatma, siis esmalt kõneta inimest ja küsi kas tal üldse on abi vaja, sest nägemispuudega inimene kuuleb ja saab jutust aru. Ja nii lihtne see ongi ja pimedat inimest pole vaja karta.

Kui kohtad nägemispuudega inimest

Kerli Tennosaar, Eesti Pimedate Liidu juhatuse assistent

Linnapildis ei kohta pimedat inimest just sageli. Paraku on linnaruumis palju takistusi, mis nägemispuudega inimese iseseisvat liiklemist ei soosi. Ameti- või teenindusasutuses töötav inimene võib pimeda inimesega suurema tõenäosusega kokku puutuda, sest kõik asjatoimetused tuleb siiski ära teha. Kas iseseisvalt või saatja abiga. Ilmne on see, et pime inimene vajab igapäevasel toimetulekul kõrvalabi. Ja me kõik saame aidata. Eesti Pimedate Liit on koostanud voldiku „Kui kohtad nägemispuudega inimest”. Selle leiab meie veebilehelt.

Kui tavainimene kohtub pimeda inimesega ja tal puudub eelnev kogemus, muutub ta kohmetuks ja vaikib. Sellises olukorras on parim sõbralikult pimeda inimese poole pöörduda. Kui ta ei reageeri, siis võib puudutada tema käsivart, et ta mõistaks, et räägitakse just temaga. Tuttavat pimedat inimest kohates tasub teda tervitada nimepidi ja segaduste vältimiseks igaks juhuks lisada, kes sa ise oled. Häälte virvarris võib pimedal inimesel olla keeruline häält ja inimest kokku viia. Tihtipeale hakatakse pimeda inimesega rääkima tavalisest valjema häälega. Seda pole siiski tarvis teha, sest kuulmisega on pimedal inimesel tavaliselt kõik korras. Oluline on ka see, et pöördutaks otse pimeda inimese, mitte tema saatja poole. See on mõistetav, et lihtsam on suhelda sellega, kellega saavutatakse silmside. Paraku tekitab selline käitumine pimeda inimese jaoks kõrvalejäetuse tunde.

 

Kui sulle tundub, et pime inimene on teelt eksinud ja vajab abi, siis küsi seda temalt julgelt otse. Kui ta vastab eitavalt, siis ära suru oma abi peale. Pime inimene on harjunud liiklema valge kepi, juhtkoera või saatja abil. Abi võib ta vajada näiteks teeületusel, õige bussi, suuna, lifti või ukse leidmisel. Ära jäta teda üksi sõiduteele, käsipuudeta trepile või lahtise ukse lähedale, vaid saada ta ohutusse paika. Kui lahkud pimeda inimese juurest, ütle talle seda kindlasti. Ära karda, et ta on üksi täiesti abitu.

 

Pimeda inimese saatmiseks ulata talle oma käsivars. Liikumine on sujuv, kui liigud ise poole sammu võrra eespool ja nägemispuudega inimene hoiab su käsivarrest kinni. Hoiata teda teel olevate takistuste, näiteks osaliselt avatud uste, puuokste, trepiastmete eest. Pimedat inimest aitab väga palju see, kui talle ümbritsevat kirjeldada. Mida konkreetsem ja detailsem kirjeldus on, seda rohkem on sellest pimedale inimesele rõõmu ja abi. Oluline on märkida sedagi, et kõnes võid vabalt kasutada sõnu „nägema“, „vaatama“, „lugema” jms. Pimedad inimesed ei pea neid sõnu kuidagi kohatuteks.

Osa pimedaid inimesi kasutab liiklemiseks juhtkoera abi. Juhtkoer on eriettevalmistuse saanud sõbraliku loomuga töökoer, kes oskab nägemispuudega inimest marsruutidel õigesti ja ohutult juhtida. Samas on ta siiski koer, mitte masin. Kes ei tahaks seda nunnut retriiverit paitada ja talle ehk vorstiviilugi anda! Tavainimesel on tähtis teada, et juhtkoerale ei või liigset tähelepanu osutada, sest see häirib koera tööd. See võib omakorda põhjustada juhtkoera kasutaja jaoks ohtliku olukorra.

Ka teenindusolukorras kehtib kõik eelöeldu. Pimeda inimese teenindamise puhul on veelgi olulisem avatud suhtlus ja abivalmidus. Kui tutvustad nägemispuudega inimesele mõnda eset, suuna ta käsi esemele või ulata see talle, et ta võiks eset kombata. Anna infot kauba hinna, omaduste ja värvi kohta. Rahaga toimetuleku pärast pole tarvis muretseda. Nii müntidel kui ka paberrahal on tunnused, mille järgi pimedad inimesed neid üksteisest eristada oskavad.

Kui teenindusasutuses kasutatakse häälteavituseta numbriautomaate, vajab nägemispuudega kasutaja klienditeenindaja abi. Vaegnägija jaoks peab infomaterjali tekst olema piisava suuruse ja hea kontrastsusega ning matil taustal. Pimeda inimese puhul tuleks kasutada alternatiivseid infokandjaid (nt e-teksti, audioteksti, punktkirja). Tänapäeval on uskumatult suureks abiliseks nutitelefon. Paljud mobiilirakendused on nägemispuudega inimeste jaoks elutähtsad. Head näited on Uberi taksoteenus, BlindSquare, menüüd.ee.

Muuseumid ja näitused muudab kättesaadavamaks audiogiidi olemasolu, teatrietendused ja filmid saavad mõistetavamaks tänu kirjeldustõlkele. Muuseumide ja näituste puhul on pimeda inimese jaoks oluline võimalus vähemalt osa eksponaate kompida.

Pimedat inimest pole vaja karta. Enamik neist on väga toredad ja sõbralikud inimesed. Põhiline nõuanne on olla ise avatud ja abivalmis. Kõik muu tuleb juba iseenesest või siis praktika käigus.