Reisiblogi: Egiptuse lood 9. Kairost Hurgadasse ja koju

Kairo reisi väsimus on veel sees aga saabki see talvepuhkus läbi ja hakkame lahkuma. Õhtuks kodus. Peale kiiret hommikusööki, lipsame toast läbi ja võtame veel viimased päikesekiired kaasa ja sulistame merevees ja jätame Egiptusega hüvasti. Buss viib meid lennujaama ja ongi kõik. Ilus oli. Otsa sai. Eks ootame järgmisi reise aga selleks peab kuni suveni tööl käima ja puhkuseplaane tegema. 

Arko küsib, et kas peab mulle talvejope ka kaasa võtma aga ma arvan, et elan üle selle autoni kõndimise. Lepime Ulrikaga kokku, et laulame Arkole seda laulu: külm on, krdi külm on... Tervitusi toome palmisaarelt! Hommikul lubab ilmateade kuni +31 C. Issand kui palav mul on. Samal ajal on Tallinnas – 2 C. Soojakraadide vahe 30 C.  Sööme oma hommikusöögi ära ja teeme paar võileib lennukisse kaasa. Pakime kohvrid ja lipsame veel tunnikeseks mere äärde. On palav ja tuulevaikne ning kärbsed hammustavad meid. Põgeneme põlvist saati vette ja jalutame meres. Ilus on aga otsa saab meie Egiptimaa reis. Kl 11 saabub buss, mis meid lennujaama sõidutab. Lennujaamas sujub kõik kiiresti, ostame pähkleid ja komme. Lennukist saab joogivett ja varsti oleme lennukis ning lendame koju. Lend kestab 6 tundi. Tallinnas ootab juba Arko ja tema õnnelikku naeratust on ikka mõnus näha. Kallid, musid ja juba mu hambad külmast plagisevad. Tänan Ulrikat ja härrat ning varsti olemegi kodus. Küll kodus on ikka hea olla. Arko on teinud lihapraadi ja soojendab mulle glögi. Meie reis on õnnelikult ja turvaliselt otsa saanud. Pisikesed reisikillud panin siia blogisse kirja. Seda juttu täiendavad värvikad pildid.

Egiptusesse tahaks tagasi minna, sest seal on palju avastamata maad, bazaarid ja saffarireisid. Boonuseks ideaalne kliima ja päikesepaiste.  Kl 18:05 jõuab lennuk Tallinna. Lendu ootamas, passikontrollid tehtud.  Ootame juba lennukisse pääsemist ja teeme viimased sisseostud. 

Küll on tore koju tulla ja siin lumises ja lörtsises linnas oma igapäeva eluga jätkata. Seniks päikest! 

Tantsupeol Mina jään! Pidu ja puhkus vihmas

Küll on tore see, kui meil on ikka palju lapsi ja noori, kes armastavad liikuda, tantsida ja laulust ja
muusikast rõõmu tunda. Nii see ilmgi ei lase tantsupidu segada. Reedel, juunikuu viimasel päeval käisime peaproovi vaatamas. Kuna mina sain Arko saatjana ilmapiletita sisise, siis kinkisin ma oma pileti meie pere kõige nooremale. Nii sai Fredy Markus koos emaga tulla elu esimesele tantsupeole. Emps Tiina tegi ettevalmistused ära ja lubas poisile, et lähevad tantsupeole, kus on palju lapsi ja toredat muusikat. Mina, vanema ja targemana õpetasin, et jätku auto Sikupilli Prisma parklasse ja, toppigu poiss kärusse ja tulgu mäest jala alla. Et mis see veidike jalutamist ikka on. Ei osanud meie ette oodata, et nii palju vihma ja kõledat tuult jagub reede pärastlõunasse. Rahvast tuli ja tantsijad koos oma saatjate ja tantsuõpetajatega kogunesid rühmadesse. Küll oli tore imetleda neid kuulekaid ja hästi kasvatatud lapsi. Kõik heatujulised, piduriietes ja ootusärevil, et kohe saab peole.
Kuna mina olen oma elus nii harva Kalevi staadionil saanud käia, siis ajasin sektorite numbrid segi ja kõndisime 0 sektori asemel 14 sektorini ja sinna me seisma jäimegi. Fredy saabus ka emaga kohale ja tulid meie kõrvale seisma, sest küll kodus jõuab istuda. Poiss ei lasknud valjul muusikal segada ja põõnas mõnuga lõunaund kuniks ema ta üles aja ja müüri peale istuma sättis. Video on FBs minu seinal(link). Parim oli see, et algas suur puhkus minul ja Arkol ning märjad riided sai kodus kuivama panna ning alustada puhkuseplaanide elluviimisega. Mina jään, käin ära ja tulen tagasi. Koos Arkoga. Tahaks sooja suve ja soojale maale. Seniks saadame juuni ära ja võtame juuli vastu. Vihmas, tuules, varsti ka päikeses.
Oli ilus tantsupidu, etendus oli huitavalt üles ehitatud ja alanud suure vihmasaju käes otsisid paljud vihmakilesid, sest vihmavarjud olid keelatud.Kahju oli lastest, eriti võimlejatest, kelle valged õhukesed riided märjaks said ja tüdrukud lõdisesid nagu valged luiged aga tantsisid vapralt edasi.
Tantsu- ja lauupeo pealkiri oli "mina Jään!" ja tore on mõelda, et eesti rahvariided, tantsud ja laulud jäävad. Elagu Eesti tublid noored! Delfist näeb kiire videoülevaate (SIIT) tantsupeost, nendest taantsijate tulemisest ja minemisest.