Meie reisiblogi - autoreis Horvaatiasse 3

3.päev - 2.juuli 2022

On laupäev. Poolast Tsehhi ja nüüd Slovakkias. Sõitu alustasime kl 8.30 ja 8 minutiga oleme Tsehhis. Eile veel oli sooja 37 C aga täna peale vihma ainult 13 C. Panime rohkem riideid selga. Ostsime e-vinjetti ja õhtuks kl 19.40 olime Austrias. Vinjeti 9.60 euro eest ostan piletiautomaadist ja saan sellega hakkama. Iga reisikogemus arendab meid. Kui tervet ei suuda ja ei jaksa, siis teeme poole mäkketõusust. Võtsin elektritõuksi välja. Meie auto on kummist, st mahutab palju asju. Sest VW Passatisse mahub uskumatult palju träni ära. Hommikul oli õhk 13 c, siis 16 c ja õhtul 27 c. Jahutus on meeldiv, eriti veel peale eilset 37 c kuumust. Siin on mahlapakkidel korgi kinnitused juba olemas. Külastasime Trenčín Castle lossimüüri. Võtsime välja rattad ja sõitsime linna peal pisikese tiiru. Loss asus mäe otsas ja Arko sinna oma elektrirattaga sõita ei jõudnud. Käisin üksi linnavaadet ja mägesid vaatamas. Pärast vaatasime UFO tornis linna 360 kraadi vaates. Mina käisin veel torni katusel, sest sinna viisid trepiastmed. Õhtul teeme piknikku ja enne seda käin reisplatsil 1 eurose eest dussi all. Kahjuks Arko sinna sisse ei pääse, sest sein on ees. Õnneks tualetid on ligipääsetavad tanklates ja poodides, kaubanduskeskustes, reisiplatsidel.Torni jala sees sõidab lift 95 m kõrgusel, kus on kohvik. Alla tulles sõidame autoga Bratislava linnas, kuid koheselt selgub, et sõidme vastasuunas ja pöörame auto nina esimeses parklas õigesse suunda. Otsime õhtusöögikohta ja uuemate elumajade vahel kõrghoone 1. korrusel asub liharetoran. Istume lauda, saame menüü ja peale selle vaatamist selgub, et meil pole seal mõtet nii kalli raha eest suuri lihakäntsakaid (200-300 g) mõtet tellida, sest hinnad jäävad 35-55 euro piiresse. Täname ja naeratame ja lahkume. Otsime uut söögikohta. Tanklates on burgereid ja võikusid, kõrvale saab valida kohvi või pepsit, mangomaitselist. Öösel oleme Austrias. Läbisõit 425,8 km. 

   

Meie reisiblogi - autoreis Horvaatiasse 2

2.päev - 1.juuli 2022

On reede hommik. Teeme hommikukohvi autos ja hakkame sõitma. Öö oli natuke rahutu, sest kuigi parkisime metsa ääres, siis terve öö autod sõitsid suure kiirusega ja vahetpidamata mööda. Harjumatu see autos magamine aga eks iga ööga läheb paremaks, sest väsimus sunnib magama. Sadas öösel ja müristas ja magama saime alles kl 23.30. Sõidame suurel ja laial Poolamaa teedel. Suur kõhutäis Poolas. Tellisin pildi järgi. Toit sobis ja kõhud said täis. Õhtuks jõudsime Tsehhi piiri äärde. Õhk 37.5 c, teekate 52.8 c. Paagitäis kütust maksis 20 eurot vähem kui Eestis. Õhtul oli kl 18 paiku veel 24 C sooja. Tsehhist läbi ja õhtul jõuame Sloveenia piiri lähedale. Õhtul tabab mind kohutav peavalu. Võtan paracetamoli ja määrin pea sisse diclaci kreemiga. See aitab. Õhtust süüa ei tahagi, sest lõunasöögist veel vähe möödas. Läbisõit 629 km.

Meie reisiblogi - autoreis Horvaatiasse 1

1.päev - 30.juuni 2022 

Nüüd on reisist mitu kuud möödas. Suvest on saanud talv ja kohe käes aastavahetus aga meie juba unistame uuest lõunamaa reisist. 

Reisi planeerisime autoga Horvaatiasse, tegime kindlustuse ja reisi pikkuseks olime mõelnud 14 päeva. Alguses oli mõte startida kohe peale jaanipäeva aga kuna vanemal õel oli ümmargune juubel, siis lükkasime sõitu edasi. Sel korral öömaja ei planeerinud, et võtame kohapeal. Sai küll broneeritud kuid sealt teatati, et nad ei saa teenindada võimaluste puudumise tõttu ratastoolis kliente. Raha tagasi ja eks kohapeal näeme. Reisiplaan oli sõita läbi Poola Horvaatiasse, siis vahepeal külastada Viini ja siis Horvaatiast Montenegrosse. Puhata, ujuda, tutvuda kohlaiku kultuuriga ja siis vaadata veel loodust ning mägesid, jugasid ja saartel tiir peale teha. Kuna Horvaatia kuulub küll Euroopa Liitu, kuid neil on oma raha - kuna. Otsime infot ning raha vahetame kohapeal või maksame eurodes. Pangakaardid ja sularaha on kaasas, samuti koroonavaktsiini passid, autol kindlustus tehtud ja muud dokumendid korras. Lisaks ID-kaartidele võtsime kaasa ka passid. Äkki läheb vaja. Igaks juhuks, et äkki läheb tarvis.

On neljapäeva hommik ja esimene puhkuse nädal juba poole peal. Sõitu alustame Tallinnast, Kakumäelt kl 10.30 ja sõidame Pärnu poole. Lätis teeme esimese peatuse lõunapausiks Apelsini Rimis ja sööme lõunat. Kõht korralikult saslõkki ja kartulit täis jätkame sõitu. Lätis oleme kl 13.20 ja Leedus kl 17.20. Poola piiri ületame kl 20.30. Kõik kulgeb plaani päraselt. Mõnus on olla paariks nädalaks autoreisil ja teedel kulgeda. Pimedaks läheb varakult, samas kui Eestis on valged ööd. Selleks päevaks on läbisõit 780,3 km.   

Mina ja koroonaviirus

See juhtus augustis. Kõik oli hästi. Olin puhkamas Aegna saarel. Elu esimene külaskäik saarele oli huvitav. Olime seal ekskursioonil ja pikemal jalutuskäigul või oli see pigem 9 km jalgsimatk. Õhtul lõkketule ümber istudes hakkas mul külm. Südaöö paiku läksin kämpingusse magama. Hommikul ärkasin ja ikka oli selline väsinud olemine. Aegnal olid rebased. Päris julged olid. Nende mängud olid inimeste saunalinade ja jalanõude metsa tassimine. Meil naljakas aga loodus oli nende kodu. 

Kui  jõudsime laevale, siis helistasin Arkole ja ütlesin, et olen nii väsinud ja haigestunud ning palusin vastu tulla linnahalli juurde. Ta tuligi. Kodus kraadisin ja oligi ligi  38 C. Arko läks apteeki testi tooma. See näitas 2 triipu. Tekkis veel köha, peavalu ja silmade valu. Köhisin ja suurendasin oma astmaravimi kogust 4lt 8le. See vähesel määral toimis. Järgnevatel päevadel valutasid kõik kohad. Isegi kõht ja jalad. Püsisin voodis. Siis haigestus Rene, Arko ja üks saarel viibinud inimene. Teised ei saanud minult nakkust. Täpselt ei teagi kes tõi või kellelt sain. Mõned päevad enne saarele sõitu käisime Tallinna Puuetega Inimeste Koja inimestega psühhiaatriahaigla  territooriumil ajaloomatkal. Tööl käisin ühistranspordiga. Poes käisin ja haigeid ei teadnud kedagi olevat. Plaanis oli 4.vaktsiini teha ehk 2 tõhustustoosi. Eelmine sai tehtud novembris 2021 aga koroonaviirus jõudis ette. Istusime kodus. Teavitasin perearsti ja karantiin lõppes augusti viimasel päeval. Kuna kõhuvalu endiselt andis tunda, siis reedel läksin Meremeestehaigla EMOsse. Perearsti vestlusest selgus, et ega muud teha polegi. Seal vastuvõtus läks kiirelt. Palavik oli 37.5 C. Mõne minuti järel olin erapalatis. Mind ühendati juhtmetega masina külge, tehti analüüsid ja saadeti kompuutrisse. Sain tilgutite valuvaigistit ning ligi 6 tunni pärast haiglast välja koos retseptiga antibiootikumidele ja valuraviks paracetamoli tarvitada. Uuringu tulemusel selgus, et mul on jämesoolepõletik ehk sigmakäärsoole divertikuliit. Ravisin selle välja ja selleks korraks sai haigusleht lõpetatud ning septembri keskpaigas olin jälle tööl tagasi. Nõrk olin ja köhisin veel mitu nädalat. Ka teised paranesid ja elavad tervetena igapäevast elu. Olge terved ja haigena püsige kodus! 

Kauneid jõule kõigile!