26. mai 2014

Rattad nüüd veerevad...

Päris kevadel sai Arkol hoo sisse mõte, et aitab vanast autost ja kui ülevaatus tehtud, siis müüb selle masina maha ja ostab uue. Kui mees kord midagi pähe võtab, siis selle otsuse ta ka täide viib. Ega mina seda keelata saa. Nii ta siis võrdles ja valis ja käisime koos autosid poodides uudistamas ning küsis hinnapakkumisi ja uuris soodustusi ja lisavarustust. Ikka sellise suurusega autot on vaja, kuhu ratastooli sisse mahub. Kuniks jõudis arvamusele, et vaja on just 2014. aasta Toyota Avensist. Mõeldud, tehtud. 
Nii me siis vana auto müüki panime ja maha müüsime ja sellele järgnes üle pooleteise kuu ootamist. Aga siis ta tuli. Esmalt sai numbri teada, siis auto kättesaamise aja, mis Elke autos käib ajakava alusel. Kuna mina olin haiguslehel, siis oline sunnitud peale arsti juures käimist kohe Tulika taksoga Mustamäe teel asuvasse autosalongi sõitma. Selgus, et autot alles vuntsitakse üles ja nii me õues jalutasime. Tegime ilupilte sportautoga, mis oli punane. Tegime aega parajaks kohvikus istudes, tualetti uudistades, mis lõhnas suurepäraselt ja ka seinapeal kiitustahvleid uurides. Kuniks tuli Arko vennapoeg Alvar. Eks õige mees kutsub ikka autojuhi kohale, sest ega Arko algselt selle masinaga ise sõita saanudki, sest vaja oli viia auto teenindusse, et käsijuhtimisseade peale monteerida. 
Aga auto tutvustus algas veidi peale keskpäeva ja selleks aeti teine auto eest, plats puhtaks. Klienditeenindajad näitasid pulti ja pakiruumi, auto kohta sai Arko selgitus seest ja väljast, küll kapoti alt ja nuppude näppimiseks, sest neid on seal palju ja isegi mobiilikontaktid saab autosse sisse tõmmata, et nii kui keegi helistab, siis käed-vabad süsteemiga kõneleda saab. Sellise hea tasemega auto üleandmist oli lausa lust vaadata. Ma siis ka tahtsin vaimukas olla ja esitasin küsimuse, et kui kaua see aku ka vastu peab. Müügimeestel ja Arkol olid selle peale näod naerul jasuud kõrvuni ja vastuseks sain, et ikka plaju aastaid, 5 aastat peaks kestma. Peale tutvustust toimus lepingu allkirjastamine ja olimegi taas autoomanikud, kuigi auto on liisingus ja kuulub tegelikkuses Nordea pangale. 
Esimene sõit läks kohe Nestesse, kus mina sain ka autot tankida. Nüüd pean õppima ümber, sest sellel autol on bensupaak juhi poolsel küljel ja diisli asemel sõidab masin bensiiniga. Siis toodi mind haiget inimest autoga kenasti koju ja mina jäin voodisse ootama, millel uhke autoomanik koju saabub. Mitme tunni möödudes tuli telefonikõne, et auto on varsti kodus. Ilus ja kena, vaikne auto, mis lõhnab nii värskelt ja särab nagu uus. Tegelikult ongi uus ja hall.  





























Kommentaare ei ole: