16. mai 2014

Sunnitud puhkus

Aprilli alguses unistasin, et oleksjuba puhkus ja saaks nädalakese puhata. Ega ei või ikka unistada, sest unistused võivad täituda. Nüüd siis istun kodus haiguslehel ja oleks nagu puhkus. Pole haiguslehel olnud üle 12 aasta aga nüüd polnud muud valikut ja tahaks sellest seljapõletikust lahti saada. Ainult, et selg tegi väga haiget ja puusakont valutas ning voodis oli kõige parem ja mugavam olla. Lugesin minu sarjast raamatut Pille Gerhold "Minu Brasiilia". Meeldis autori huvitav lugu doktoritöö valmimiseks materjali korjamisest, milleks olid lehesööjad sipelgad vihmametsast ja värvikas kirjeldus troopikast, sealsest elust ja inimsuhetest. Aga raamat sai otsa ja nii mööduvad päevad. Suur valu on vähemalt möödunud ja akna taga on puud lehte läinud ning õues on kevad täies ilus ja linnulaul kostub tuppa. Eile käisin arsti juures ja sain korralduse puhata, liikuda, võimelda ja tulla tagasi nädala pärast. Nüüd siis puhkan, sõitsin bussiga poodi ja jalutasin poest koju. Ära väsitas, sest Arko on selline tugev sportlane, kes aina veereb oma tooliga ja mina siis hingeldan ning üritan teda tagasi hoida. Koju jõudes oleme nii näljased, sööme ja tegime maasika-ploomimahla-banaani-jogurtismuutit ning vaatasin telekast seitsmeseid uudiseid, kuid lõpuni ei jõudnudki vaadata, vaid ronisin voodisse.      

Kommentaare ei ole: