Hea teada: ravivõimalused EL-is

Kasulik on teada ravivõimalustest ELis ja oleme ise ikka iga välisreisi ajaks sõlminud ka reisikindlustuse. Kindlasti on see arvestatav lisakulu, kuid parem karta kui kahetseda. Panen siia ka Õhtulehe artikli, mida tasub lugeda enne reisile või tööle minekut, sest igal pool pole elu täpselt selline, kui meil. Kulukas on nii transport ja lisakulutused, mis pole alati seotud otseselt ravi osutamisega. Hea on teada, et ravikindlustuskaart ei kata kulusid erahaiglas ja arvestus käib pärast tasumist meie haigekassa hinnakirja alusel. Õnneks pole paljudel seda vaja aga igaks juhuks. 

Ravivõimalused Euroopa Liidus

Kadri Eisenschmidt, haigekassa välissuhete osakond, 20. mai 2014, 09:22

 Euroopa Liidus liikumine on reisijatele lihtne. Küll aga tasub sõitu plaanides aegsasti mõelda, mida on vaja teada ja kaasa võtta, et vähendada ootamatu terviserikkega kaasnevat kulu. Selgitame, millised on kindlustatute võimalused ravikulude kompenseerimiseks välisriiki reisides.

Kui välisriigis viibides peaks arstiabi vaja minema, on esimeseks abimeheks Euroopa ravikindlustuskaart. Selle ettenäitamisel osutatakse Eesti kindlustatutele Euroopa Liidus, Euroopa majanduspiirkonnas ja Šveitsis vajaminevat arstiabi võrdsetel alustel nendes riikides elavate kindlustatud inimestega. Kas tegu on vajamineva arstiabiga, otsustab raviarst lähtudes inimese tervislikust seisundist ja arvestades tema riigis viibimise aega.

Milline on vajaminev arstiabi?  

Vajaminevaks arstiabiks peetakse teises liikmesriigis viibimise ajal ootamatult tekkinud terviserikke ravimist. Selline terviserike võib olla näiteks kõrge palavik, kõhuvalu, infarkt, õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastus (näiteks luumurd) jne. Vajaminevaks arstiabiks peetakse veel mõnda üksikut teenust, nagu näiteks hapniku- ja dialüüsiravi ning keemiaravi. Nende teenuste vajadus on inimesel küll varem teada, kuid ilma võimaluseta neid teenuseid kasutada ei saakski ta reisida. Sellisel juhul tuleb aga enne teise riiki suundumist mõne sealse haiglaga kokku leppida, et nimetatud haiglas saaks seda teenust patsiendile sobival ajal osutada.

Meeles peab pidama, et Euroopa ravikindlustuskaardi alusel arstiabi saamiseks tuleb pöörduda riiklikku raviasutusse, mitte eraarsti juurde. Euroopa ravikindlustuskaarti aktsepteeritakse ainult riiklikku süsteemi kuuluvates raviasutustes. Eelnev võib tekitada küsimuse, miks on reisides vaja ka erakindlustust. Kuigi Euroopa ravikindlustuskaart annab õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidus, Euroopa majanduspiirkonnas ja Šveitsis, ei ole arstiabi tasuta. Patsiendi omaosalustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) tuleb maksta asukohamaa tariifide järgi.

Omavastutustasusid patsiendile aga ei korvata. Samuti ei kata kaart riikidevahelise transpordi kulusid ega erahaiglas tekkinud kulutusi. Erakindlustus katab aga ka need kulud, mida haigekassa ei kata. Seetõttu soovitabki haigekassa alati teha ka erakindlustuse. Siis saab hiljem esitada omaosalustasude arve kindlustusfirmale

Varasemast rohkem välisravi võimalusi

Kui varem hüvitas haigekassa plaanilise välisravi kulusid vaid eelloa alusel, siis nüüd saab kulusid hüvitada ka eelneva kokkuleppeta. 25. oktoobril 2013. aaastal hakkas haigekassa vastu võtma tagasimakse taotlusi uue patsiendiõiguste direktiivi 2011/24/EL põhimõtete alusel. Selle kohaselt tuleb kindlustatul esialgu kõik ravikulud välisriigis ise kanda, pärast teenuse osutamist ja vajalike dokumentide esitamist saab taotleda kulude hüvitamist.

Siinkohal tuleb aga meeles pidada, et haigekassa tasub vaid nende tervishoiuteenuste eest, mida patsiendil on õigus saada haigekassa kulul ka Eestis. Hüvitist ei maksta nende teenuste eest, mis on Eestis patsiendile tasulised (näiteks täiskasvanute hambaravi) või ei ole patsiendile lähtuvalt tema terviseseisundist näidustatud. Hüvitist võib taotleda ka välisriigis ostetud ravimite ja meditsiiniseadmete eest, mis on Eestis kantud soodusravimite või kompenseeritavate meditsiiniseadmete loetellu.

Oluline on teada, et tagasimaksmisele kuuluva hüvitise suurus tuleneb Eesti, mitte välisriigi tervishoiuteenuste hinnakirjast. Kui välismaal saadud teenuse hind on kõrgem kui haigekassa tervishoiuteenuste loetelus olev summa, peab patsient hinnavahe ise katma. Sarnaselt vajamineva arstiabiga jäävad ka direktiivi puhul patsiendi enda kanda visiidi- ja omaosalustasud, sõidukulud jms, mida ka Eestis sama teenuse puhul ei hüvitata. Välisriiki pöördumisel peab patsiendil olema kindlasti ka eriarsti saatekiri samade erialade puhul nagu Eestis. Hüvitise saamiseks peab esitama haigekassale taotluse koos raviteenuse originaalarvetega, maksmist tõendavate dokumentidega, eriarsti saatekirjaga ning raviloo kokkuvõtte ehk epikriisiga. Taotluse blankett on kättesaadav haigekassa kodulehelt ja klienditeenindusbüroodes.

Alates 25. oktoobrist kuni 2013. aasta lõpuni on esitatud tagasimakse hüvitise saamiseks viis avaldust. Ravi on saadud näiteks Soomes, Leedus ja Saksamaal. Hoolimata uuest võimalusest ravi saada on endiselt võimalik taotleda eelluba välisriiki plaanilisele ravile minekuks. See erineb vajaminevast arstiabist seetõttu, et välisriiki minnaksegi eesmärgiga saada seal ravi. Kui kindlustatul on soov minna välisriiki saama sellist tervishoiuteenust, mida Eestis ei saa osutada, kuid mis on talle meditsiiniliselt näidustatud ja tõendatud efektiivsusega, tuleb taotleda haigekassalt selleks eelnevalt luba.

Haigekassa katab vaid loa saanud inimeste ravikulud. Kui inimene esitab hüvitamise taotluse või raviarve hiljem, ilma eelneva kokkuleppeta, haigekassa ravikulusid ei korva. Eesti Haigekassa langetab rahastamisotsuse toetudes arstliku konsiiliumi otsusele. Ravile minnes peab kindlustatu ise tasuma transpordi, omaosalustasu jms kulud ning haigekassa katab välisriigis tehtud ravikulud. Loa saamiseks vajalike kriteeriumitega saab täpsemalt tutvuda haigekassa kodulehel.

Euroopa ravi­kindlustuskaart

Euroopa ravikindlustuskaarti on lihtne tellida interneti teel portaalist www.eesti.ee. Kaardi saab tellida oma kodusele aadressile. Euroopa ravikindlustuskaarti ei tohi kasutada, kui ravikindlustus on lõppenud. Kui ravikindlustus ei kehti ja kaarti siiski kasutatakse, on haigekassal tulenevalt ravikindlustuse seadusest ja võlaõigusseadusest õigus nõuda patsiendilt tekitatud kahju hüvitamist. Tulenevalt Euroopa Liidu seadusandlusest, väljastab iga riik Euroopa ravikindlustuskaardi oma riigikeeles. Seega on info Eestis välja antavatel ravikindlustuskaartidel eesti keeles.

Euroopa ravikindlustuskaart kehtib vaid koos isikuttõendava pildiga dokumendiga. Kui reisite väljapoole Euroopa Liitu, on soovitatav teha ka reisikindlustus. Lisainfot ravivõimaluste kohta ning taotlusvormid on leitavad haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee.

Euroopa ravikindlustuskaardi kohta saab infot haigekassa infotelefonilt 16 363. Välisriigist helistades on haigekassa infonumber +372 669 6630.