17. september 2014

Seenelkäik koos põdrakärbestega


Käisime metsas seenel. Saime seeni ja palju põdrakärbseid, keda jagus ka koju ja autosse. Hullult palju oli neid Vasalemma läheduses aga seened tegin soustiks ja soolasin sisse. Tahaks veel metsa minna, sest väheks jäi. Palav oli ja neid kärbseid jagus igale poole. Sel aastal on nii kena ja soe sügis, et natuke sügist ja palju suve jagub veel septembri teise poolde. Kui loen uudiseid, et mitmed memmed ja taadid metsa eksinud, siis õnneks olen ise sedavõrd hea orienteeruja, et metsast ikka alati välja oskan tulla. Arko siis istus autos ja vaatas loodust, hiirt ja mööda sõitvaid autosid ning inimesi, kes ämbritega metsa kadusid. Mõnus on metsas kolada ja nautida seda rikkalikku seeneaastat. Tundub, et Eestis on korilus moes ja lausa suure riikliku ulatusega rahvussport. Aga need põdrakärbsed on üks tõeline nuhtlus oli metsas. Andis aga noppida ja korjata juustest ja kaelalt. Õhtul siis juhtusin lugema neist. Sain nii mõndagi teada. Aga seeni oli rohkem, kui neid kärbseid.

Põdrakärbse elu on nii seatud, et kui ta ühe looma peale maandub, siis esimese asjana ise viskab tiivad maha, sest need segavad karvade vahel ronimist. 


Kas põdrakärbes on seotud põtradega ja miks ründab ta seenelisi?

Kas põdrakärbestel on mingit pistmist põtradega ja kui on, miks nad siis inimeste turjale tükivad, mida on iga seeneline märganud?   

Vastab putukateadlane Urmas Tartes:

Ta on klassikaline veresööja ja eks põdrad on talle klassikaline söögiobjekt. Siit see nimi tuleb.
Lihtsalt inimene on sama hea ja sobiv loom, ega siin muud ei ole.
Kas see, et põdrakärbest on kusagil massiliselt, viitab, et läheduses on põtru?
No ikka.
Pole põtra, pole ka põdrakärbest?
Otsest liigilist seost põdraga ei ole. Karvade vahel ta ronib, talle sobivad ka metssiga ja kits. Inimene sobib ka.
Mida põdrakärbes inimesega tegelikult teeb?
Verd imeb. Ta elu on nii seatud, et kui ta ühe looma peale maandub, siis esimese asjana ise viskab tiivad maha, sest need segavad karvade vahel ronimist. Küllap on inimesed märganud, et pärast maandumist ronib ringi tiibadeta kärbes.
Kuidas põdrakärbes paljuneb, tiibadeta ei saa ta ju looma seljast enam ära lennata?
Tema elutsükkel on niisugune, et kärbsed tulevad nukust suve lõpus välja. Seepärast neid kevadel ja kesksuvel ei leia. Siis nad söövad kõhu täis, selleks läheb mõnikümmend minutit. Põdrakärbes ei vaja pikka söömist nagu puuk, aga on aeglasem kui sääsk.
Põdrakärbes on selles mõttes huvitav, et vastsed arenevad tema kehas. Ta ei pea kuhugi munema minema, vaid kannab munasid kaasas. Muna sisuliselt ongi täiskasvanud vastne, kes nukkub pinnases ja tuleb sealt suve teises pooles välja.
Kaua valmik elab?
Paar kuud klassikaliselt. Kui külmaks läheb, nad enam tegutseda ei saa. Kui on pehme talve algus, on neid leitud isegi novembris. Septembri lõpus tavaliselt on asi läbi.
On hüpoteese, et ta võib jääda põdra peale karvade vahele ka pikemaks sooja, aga eks siin on teadmiste vaegust ka.
Kui seeneline kärbse seljast maha raputab, kas siis on selle kärbse elu otsas?
Tiibadeta kärbsel on väga keeruline leida uut saakobjekti, aga ta võib ka mõne väiksema looma võtta, ka lindude peal elada.
Kas põdrakärbes inimesele kahju ka teeb, kuplasid ju ei jää, paistetust ka ei tule?
Teoreetiliselt on võimalus olema, aga praktikas ei ole teada, et põdrakärbes oleks suurem haiguste levitaja, mida saab öelda puugi kohta. Põdrakärbestelt ei ole leitud haigusetekitajaid.
Aga looduses me räägime ikka tõenäosusest, kunagi ei tea, millal on esimene kord, mil on teistmoodi.
Igaüks teab meetodeid, kuidas sääski peletada, aga mis aitaks põdrakärbeste vastu?
Kõike need samad sääsetõrjevahendid, sest need ei ole ju spetsiifilised sääsetõrjujad, vaid olemuselt putukamürgid. Teisalt, kuivõrd põdrakärbsed ei ole ju nii väga tüütud, on lihtsam nahale maandunud kärbes ära noppida ja ongi kogu lugu.
Mina küll ei hakkaks nende pärast endale mingisugust keemiat peale panema. See on endale hullem kui kärbsele.


Kommentaare ei ole: