5. veebruar 2015

Muljeid avalikult valimisdebatilt Tallinna Puuetega Inimeste Kojas

Täna toimus TPIK Tegevuskeskuses avalik valimisdebatt! Üldiste valdkonna teemade seas tuli jutuks ka töövõimereformi rakendamine. Kutsujad ootasid erakondadelt sisukaid mõtteid, kuidas näevad antud teema edasisi arenguid.

Debati eesmärk oli välja selgitada, mida kavatsevad kandideerivad poliitikud teha puuetega inimeste ja nende hooldajate olukorra parandamiseks järgmisel neljal aastal. Debateerisid: Reformierakonnast Jüri Jaanson, Rahva Ühtsuse Erakonnast Jane Snaith, Vabaerakonnast Monika Haukanõmm, Isamaa ja Respublika Erakonna nimekirjas parteituna kandideeriv Tiina Kangro, Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Eiki Nestor, Eestimaa Roheliste Erakonnast Aleksander Laane, Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast Kairet Grassmann (algselt teatati, et osaleb Mare Liiger) ja Keskerakonnast Merike Martinson. Enne ürituse algust selgus, et osaleb ka Jekaterina Kravtsova Eestimaa Ühendatud Vasakparteist, kes küll sai eesti keelest aru, kuid rääkis vene keeles. Debatt koos osalejate ja erakondade valimisprogrammide sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna tutvustusega oli huvitav. 
Päris midagi uut ma enda jaoks ei kuulnud aga kõlama jäi Eiki jutt, et töövõimereformiga tegeletakse ja kui ei suju erinevate seaduste muutmine ja koostöö, siis võib juhtuda ka nii, et lükatakse seaduse elluviimist edasi. Sama selgitas ka Tiina, et kella tagasi keerata ei saa ja kui kogu reform on liiga suur, siis peaks kaaluma ellurakendamist etapi kaupa, tuleb lugeda raja ja EL fondidest saadavat raha paremini kasutada. Veel jäi kõlama Merikese sõnavõtust, et vajalik on arendada teenuseid ja parandada teenuste kättesaadavust igal pool, mitte ainult Tallinnas, Monika rääkis, et inimväärikus ning kolmanda sektori kaasamisest, kuid selgitas, et ainult informeerimisest ja parandusettepanekute tegemisest ei piisa. Koostöö ja kaasamine on tähtsad ning tõsta puuetega inimeste, eriti puuetega laste toetuseid, tagada hariduse ja tugiteenuse kättesaadavus koolides. Kairet selgitas, et inimestega peab arvestama, töökohtadesse investeerima, vabastada tööandajad maksudest, luua lasteaia kohti. Jüri tegi teatavaks, et termin reform tähendab uuenduslik, ümberkorraldamist ja inimesed peaksid töötada tahtma ja olema motiveeritud. Veel jäi kõlama, et puuetega inimeste tööhõive suurendamisega on tegeletud 10 aastat projektipõhiselt, kuid nüüd on vaja kaasata riiki, kohalikku omavalitsust, töötukassat, tööandjat ja inimest ennast. Jekaterina teatas vene keeles, et vaja on rahu ja meile pole mingeid reforme vaja. Roheliste esindaja Aleksander rääkis 100 tuhande inimese vaesusest välja toomisest, töötajad peaksid looma tingimused, et puuetega inimesed tahaksid tööle tulla ja oma elu ise juhtida, tervishoiukulutuste suurendamisest. Merike rääkis veel turvalisusest, sotsiaalsest kaitsest, üksikvanemate ja puuetega laste perede vaesusest, toimetuleku parandamisest, Tallinna näitel sotsiaalsete töökohtade loomisest. 

Eiki rääkis, et töövõimereformi käivitamine ei vähenda kulutusi, vaid suurendab neid ja et riigi rikkus ei ole mitte see, kui palju on riigis riikkaid, vaid hoopis see, kui vähe on riigis vaeseid. Riik peab muudest kuludest rahastama täiendavalt tervishoidu, sest praegu suudavad  taastusravi teenus rohkem pakkuda, kuid rahastus on minimaalne. Vajalik on suurendada miinimupalka, mis vähendab palgavaesust.  Jane rääkis, et meil on praegu liiga toetusespõhised süsteemid, raha peaks oskama lugeda, probleeme teenuste kättesaadavusega, 0-3 aastaseid lapsi ei peaks sattuma asenduskodudesse, teha koostööd euroopa fondidega, mis tagaks töötamise ja õppimise välismaal, Aleksander rääkis asendusteenistujate rakendamisest sotsiaalvaldkonnas, taastada 26%-line ettevõtte tulumaks, mis kehtis 2000.aastani. Veel olid märksõnadeks omastehooldajad, varajane märkamine, ennetamine, tööandjate erisoodustusmaksudest vabastamine taastusraviga seotud tegevuste kulutustelt, et inimene ei peaks haigena töötama, vaid pigem ennetada, tööõnnetuse ja kutsehaiguse seaduse loomisest, ühistumaksudest tööandjatele, laste eriarstide visiiditasudest vabastamisest, juurdepääsetavusest, ligipääsetavast elukeskkonnast, töövõimereformi ellurakendamisest, pensionäride aktiivsest vananemisest, heaolust, paindlikust pensionile minekust, pensioni tulumaksu vabastusest ja keskmise pensioni arvutamisest ehk 44 aastat selgitas Eiki, sest ta teab ju kõike, on sotsiaalpoliitikaga kursis juba üle 20ne aasta. Mulle meeldis Peep Ehasalu modereerimine, sest debatt oli huvitav ning osalejaid rohkem kui varem. 9st esinejast 2 olid mehed ja riigikogu liikmed, naisi oli rohkem ja tundus, et paljud olid programmi endale selgeks teinud ning olid kursis põletavate teemadega ning puuetega inimeste vajaduste ja erinevate probleemidega. Sellised mõtted ma kirja sain. Kuna Tom palus, et ma pilte teeks, siis siit ka mõned fotod.  Tähelepanuväärne oli see, et kuulajaid oleks võinud rohkem olla ja osalejad olid istuma seatud tähestikulises järjekorras.       

















        

Kommentaare ei ole: