19. veebruar 2015

Meie vabatahtlik aafrika tüdruk sõitis Tartu maratonil 31 km!

Värskelt maratoni läbinud EVT vabatahtlik: sellist energiat pole endas ammu tundnud!

Eelmisel nädalal vestlesime EVT vabatahtlikuga Pilariga Hispaaniast, kes registreeris end Tartu maratonile enne, kui esimest korda suuski proovis. Nüüd kui maraton möödas, uurime, kuidas neiul läks.
Pildi allikas Internet.
Sinu suur sõit oli eile. Kuidas end täna maratonijärgsel päeval tunned?
Hästi. Tegelikult isegi väga hästi. Üllataval kombel olen täna täis sellist energiat, mida ma endas näiteks eelmisel nädalal ei tundnud.

Ütlesid meile eelmises intervjuus, et sinu peamine eesmärk on maraton lõpetada. Kas eesmärk sai täidetud?
Loomulikult. Teadsin, et sõidan igal juhul lõpuni – kuitahes kaua see ei peaks ka aega võtma. Aga kuna ilm oli kaunis, päike säras ning ürituse atmosfäär oli tõeliselt innustav, siis rajal ei tekkinud lõpetamise osas kordagi kahtlust. Sõitsin kokku umbes 4 tundi ja 20 minutit (Pilar ennustas eelmise nädala intervjuus, et sõidab alla 4.45.59− toim).

Milline oli maratonil sinu jaoks kõige meeldejäävam hetk?

Selliseid hetki oli tegelikult kaks. Üks oli siis, kui jäin rajal täitsa üksi niiet ees ega taga polnud ühtki teist sõitjat näha. Ma olin suurel rahvaüritusel, aga ometi täitsa üksi keset maalilist maastikku ja tundsin end kuidagi eriliselt. Teine oluline elamus oli viimane poolkilomeeter, mille läbisin külge külje kõrval oma korterikaaslasega. Enne finišijoont võtsime üksteisel kätest kinni ja tõstsime käed taeva poole. Samal ajal kostus kõlaritest minu nimi. Ja seda isegi hääldati õigesti (naerab).

Millal sind järgmisena suuskadel näeb?
Kui mulle jätkuvalt suuski laenatakse, siis ehk juba varsti. Maraton oli minu elu kaheksas suusasõit, nii et pean kindlasti veel harjutama, et end suuskadel päris mugavalt tunda. Samas, kuna Tallinnas enam piisavat lumekihti ei ole, siis peaks Tartu, Otepää või Viljandi kanti sõitma. Juba sel nädalavahetusel lähen ma aga hoopis Soome Kuopio linna uisumaratonile – järgmine esmakordne kogemus minu jaoks.

Mida sellised väljakutsed sulle annavad?
Minu jaoks ei ole need sugugi ainult sportlikud väljakutsed, vaid ka omamoodi katse Eesti kultuuri tundma õppida. Tahtsin teada, mis tunne on eestlasel siis, kui ta läheb üksi lumisesse metsa ja paneb suusad alla. Või mis tunne tuhandete eestlaste seas suure rahvaürituse üks osakene olla. Ma olen püüdnud anda endast parima, et Eesti kultuuri tundma õppida.

Kommentaare ei ole: