13. veebruar 2015

Minu kohtumine maaga

12.veebruaril juhtus minuga see, mida sageli kardan ehk hallo kosmos, hallo maa...  Ma maandusin ebatasaste kõnniteekivide tõttu ülekäiguraja juures täies pikkuses Solarise keskuse ees kõhuli maha ja käekott käis ka suure pauguga maha. Kõik passisid, mul oli nii jube piinlik ja riided said poriseks, põlved ja peopesa tulitasid, jala väänasin välja. Ja mida tegi Arko, ta vaatas rahulikult ja teatas, et ma ehmatasin teda oma kukkumisega! Ma ehmatasin kaa, poodlemise tuju läks ära. Aga see meie kõnniteede kvaliteet on kohati kehv ja lisaks veel need kivipoolkerad, mis tuleks keelustada. Õnneks suutsin mitu nädalat tagasi sellist maakerast üle astuda aga tänavad peaksid olema paremini valgustatud ja jalakäijatele mõeldud teed, tänavad remonditud. 
Kas ikka peab igale poole neid kivimürakaid jalakäijate liikumisteedele panema. Autosid saab ka teisiti ära hoida.  Õnneks on luud terved, põlved, hüppeliiges ja käed veidike annavad tunda. 
Pildiallikas Internet.

Kommentaare ei ole: