Tulemas Invamess 2010

Meie teeme messi. Raepressilt siis selline uudis:

Raepress, 26. august 2010

Taas tulekul invamess

Tallinna Puuetega Inimeste Koda korraldab puuetega inimestele, nende omastele ja valdkonna spetsialistidele suunatud invamessi.
„Invamess 2010“ eesmärgiks on suurendada teadlikkust teenustest ja toodetest, mis aitavad parandada puuetega inimeste igapäevast toimetulekut.
Invamessil on võimalik tutvuda abivahendi- ja meditsiinifirmade toodetega, rehabilitatsiooniasutuste teenustega, õppimisvõimalustega, puuetega inimeste ühingute tegevustega jpm.

Messi käigus saab osaleda mitmetes töötubades, mille teemadeks tervislik toitumine, lapsehoiuteenus ja intervallhoid, universaalne disain, esmaabi, id-kaardi koolitus, digitaalne fotograafia nägemispuudega inimestele ja kunstitegevus. Avatud on pimekohvik ja pimenäitus. Ühtlasi on külastajatel võimalik sotsiaal- ja õigusalast nõu saada. Kavas on ka puuetega inimeste elu kajastav filmiprogramm.

Invamess toimub 1.- 2. oktoobril Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59). Mess on avatud 1. oktoobril kella 13-19 ning 2. oktoobril kella 11-16. Külastajatele on mess tasuta. Invamess 2010 läbiviimist toetavad Tallinna Linnavalitsus ja Hasartmängumaksu Nõukogu.
Vaata lähemalt: http://www.tallinnakoda.ee/1,124

Lisainfo:
Tallinna Puuetega Inimeste Koda
tel. 656 4048
e-post: koda@tallinnakoda.ee
http://www.tallinnakoda.ee

Invamessist Tamperes

Eelmisel reedel, 6.novembril käisime messil. See toimus Tampere külje all suures messikeskuses.
Teades, et ka ise oleme Tallinna Puuetega Inimeste Kojas invamessi korraldanud, siis oli võrdlusmoment olemas. Aga see, mis oli soomes, oli vägev. Juba messikeskuse parklas oli erialdi VIP-tsoon ja meilegi tehti erisoodustusi, lubades parkida maja külje juurde, et ikka Mati bussil uks avada ja kaldtee 2 meetri ulatuses kasutuses oleks ja 3 ratastooli välja sai. Algselt oli suur garderoob ja siis registreerimis-infolaud, järgnesid sissepääsud. Hind oli 7-10 EURi. Saime kutsed, sest meie vastuvõtjateks oli Respekta ja tulime OÜ Manuali alt. Kohapeal saime vodikud kava, osalejate ja peale andmete täitmist oli võimalik ära rebida silt, mille sai ka rinda panna, sest nimesildi hoidjad olid sissepääsu juures ja neid sai vajadusel kasutada. Kataloogi saime ka. Seejärel oli kohvikud, jäätise ja kommiletid, ajalehekiosk. Tualette ja kohvikuid oli ka mitu tükki, siis oli A-messihallis mitmeid väljapanekuid: invataksod, erinevad liikumis, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste abivahendid, invataksod ja kohandatud sõidusautod. Nägin imestusega ka trepironijat, kohandatud näidis vannituba, lapsevoodeid, mänguväljaku tarbeid, ravisukkade ja ilukreemide, ehete ja masaaziabivahendite müüjaid. Imestust tekitas aurutriikraua presentatsioon ja suitsetajate ruum ning palju laste arendavaid ja abistavaid vahendeid. Esindatud oli ka hooldustöötajate ühing, tuleohutusvahendid. Pime kohvik oli ka olemas aga sinna lookles pikk järjekord. Meie ratastoolimeestele pakkus huvi igsugused ratastooliveljed, iluvidinad ja tehnikaimed. Muide kohal olid ka põrandakatte materjalide müüjad koos näidistega, Invalidiliito ja hulgaliselt selle kohast materjale.

Külastajaid oli ka päris palju. Ratastoolis külastajaid, juht- ja abikoertega, sõpru, tuttavaid, messilosalejate sõpru tuttavaid. Sain teada, et kui meie invataksoga saab sõita kuus 540 krooni eest, mis teeb 4-5 sõitu ja klient maksab omaosalusena 1/4 arvest või ratastoolis klient saab Termaki invabussiga sõita 10 pooletunnist sõidukorda, siis Soomes, Helsinki külje all on olukord oluliselt soodsam. Seal saab invatakso bussiga sõita 18 korda kuus, sõltumata sõidu pikkusest või ajas on omaosalus kliendil 2.20 EURi. Kõik on suhteline ja kui küsisin Jüri Järve abiga, et kui palju on invataksol kliente, siis sain, et 18 000 elanikust on 200 invataksoklienti. Meil Tallinnas on need arvud 400 000 elanikku Tallinnas ja invatakso kliente 860. Äärmiselt kaalukad arvud. Arenguruumi on ja invataksoteenus saaks areneda küll, rahastusel on probleem, et kust sedanii paljukest raha võtta.

Oli veel kohvik, kus sõime pontsiku moosisaia ja kohvitasime. Siis läksime C-halli, mis oli spordi- ja vabaaja sisustamiseks. Seal oli palju erinevaid alasid: keegel, korvball, ragby, orienteerumisrajad, pimedate lauatennis ja helipall, noolevise, laskmine, ratastoolisõit, curling, Paraolümpiakomitee esindus. Jooksurada ja matka, sporditarvete müük oli ka. Samuti ratastooli kasutajate eririietus. Vaatasin ja imestasin. Mõlemas hallis olid konverentsi nurgad, nii esitluste, toiduvalmistamise abivahendite demonstreerimiseks kui ka loenguteks. Sai proovida ja uudistada. Tasub reisida ja messidel käia, sest nii saab uusi ideid, avardada silmaringi ja näha kuidas mujal asjad käivad.

Tampere invamessi pildid:
http://picasaweb.google.com/arko.vool/InvamessTamperes6112009?feat=email#

Soome invamessil

Reedel sõitsime Soome, Tampere invamessile. Nii kui laebvalt maha saime, siis läbisime Helsinkis testi kõik puhuvad. Pugusime. Kõik olid kained. Siis jätkus sõit Tamperesse. Ikka messile kolme ratastoolis mehe ja minuga. Oli see vast suur messihoone, kolme halli ja paljude väljapanekutega. Meil ikka on mida õppida neilt. Tagasi tee Tamperest oli sama pikk kui Tartust Tallinnasse sõit. Ilmaolud olid rasked, lume ja vihmasadu kestis terve õhtupooliku. Meie tuju see ei rikkunud, et kojamees autol katki läks ja seda mina ainukese kõndiva inimesena parandamas käisin. Ikka kiirteel juhtusid need jamad ja siis tõmbasin ERGO turvavesti selga ja jalutasin kojamehi näppima.
Laeval kohtasime oma tuttavaid kurte ja meie koja juhatajat Tiiu Hermatit. Eestlasi ikka jagub igale poole, ka Soome. Autosid oli reede õhtul Eesti poole üle tulemas nii palju, et sõiduautod ei tahtnud äragi mahtuda, paigutati neid risti ja põiki. Terve laev sai täis, ka inimesi oli palju, kõik sõbralikud ja toredad.

Laevale minek ja sõit oli lahe, eriti rootsilauas õhtusöök. Tassisin siis kolemele ratastooli mehele süüa ette. Mõni võis küll kõrvalt vaadata, et muudkui käib ja tassib toitu. Poisid olid tagasihoidliku isuga. Mati oli ainuke, kes ka kohvini jõudis, mina maitsesin kooki ja jäätistki, teised külmast lauast kaugemale ei üritanud. Tore oli koos Mati, Arko ja Jüriga reisimas käia. Laevalt maha tulemine oli ikka eriline tsitrkus, ei saanud me aru, kuhu need teisaldatavad kaldteed pannakse ja tuuakse. Laevas oli 3 lifti ja ikka polnud see õige, alguses oli karuga, siis jänesega ja tegelikkuses see õige hoopis 5.korruse lehma märgiga. Nalja kui palju. Kui Jüri ja Mati olid juba autotekil, et autosse minna, siis Mati oli kadunud. Helistasin talle ja otsisin teda 7. korruselt, vastu tuli meremees ja küsis, keda otsin, ütlesin, siis et üks elektritooli mees on kadunud ja ei taha maha ulla. Viimaks leidsin. Saime koos alla ja autosse. Jüsi oli Termaki invatakso bussi telli nud, Arko Tulika invatakso ja siis need meid ootasid. Meie laeval pikas järjekorras. Ohh seda imet kui neid lumehunnikuid nägime. Super talv jõudnud ka Eestimaale. Lahe oli. Hiljem messist pikemalt.

Puuetega inimeste suurim probleem on vanad ühissõidukid

Puuetega inimeste suurim probleem on vanad ühissõidukid
Autor: Päären Mardiste

Tallinna puuetega inimesed peavad pealinna ühistranspordi olukorda liikumispuudega inimeste jaoks kesiseks ning lähenev talv muudab ühistranspordist sõltujate olukorra veelgi murettekitavamaks.

„Kui Tallinna linnal oleks raha, et osta kaasaegseid busse, trolle ja tramme, siis oleks olukord hea,” ütles TPIK-i (Tallinna Puuetega Inimeste Koda) projektijuht Tiia Tiik. Aga olukord ei ole hea ja kui näiteks talvel juhtub, et graafikujärgse madalapõhjalise bussi asemel tuleb kõrge, siis puudega inimesele tähendab see väga ebameeldivat olukorda.

“Juba 10 minutit –3 kraadiga istuda on nagu külmkapis olemine,“ märkis Tiik. Samas möönis ta, et võrreldes viie aasta taguse ajaga on praegune seis tunduvalt parem.

Tallinnas halb teeninduskultuur

Muret teeb bussijuhtide teeninduskultuur. Taas kerkib probleem talviti, kui bussijuhid peatavad masina nii, et uksed on posti või lumehunnikuga kohakuti. On juhtunud ka seda, et ratastoolis inimesed jääva ühissõiduki uste vahele. „Ratastoolis inimene on sama väike, kui eelkooliealine laps. Kui ta tahab maha minna ja inimesed seisavad ees, siis ta ei pääsegi liikuma,“ seletas Tiik.

Kaasreisijatel soovitas Tiik puudega inimeste abistmisel tagasihoidlik olla, sest see võib mõlema jaoks ohtlikuks osutuda. Tema sõnul võib juhtuda, et inimene kukub ratastoolist välja või võib abistaja ise end vigastada. „Ükski inimene ei pea appi minema, kui teine pool seda just ei küsi. Puudega inimene on tihtipeale ikka piisavalt palju ise võimeline hakkama saama,“ ütles ta.

Transpordiamet lubab olukorda parandada

Tallinna Transpordiameti juhataja asetäitja Tiit Siimoni sõnul on järgmisel aastal plaanis osta 14 uut trolli ja 15 bussi, mille uksed on madalal.

Lisaks on linnal plaanis ühissõidukite infosüsteemide parandamine, mis vajadusel võimaldab teatud ühistranspordi suundadel rohelise fooritule kestust pikendada või punase fooritule kestust lühendada. Rakendatakse ka häälteatamisseadmed, mille abil saab ühissõidukites teadustada üheaegselt nii saabuva kui ka järgmise peatuse nime.
Tallinna Puuetega Inimeste Koda korraldab 15.–16. oktoobril puuetega inimestele, nende lähedastele ja spetsialistidele suunatud messi „Invamess 2008", mille eesmärk on jagada laialdast teavet teenustest ja toodetest, mis aitavad parandada igapäevast toimetulekut.