Allusin sõbrakutsetele Facebookis

ja liitusin oma nime all, sest mitmed sõbrakutsed olin jätnud alles meilipostkasti. Eks näis kuidas seal toimetama hakkan. Esmalt nikerdasin inglise keelses versioonis aga nüüd siis muutsin eesti keelseks. Ootan siis teie teateid ja uurin hiljem lähemalt.

1!mail Sütiste metsa talgupäevale

Mina panin ennast kirja, sest tegu on Sütiste parkmetsaga, mis asub reformimata riigimaal, kus ka mustamäelasena tore jalutada ja talvel lastel mõnus kelgutada ja suusatada ja keegi võib ju ka talgupäeval selle prahi kotti toppida. Kutsun ka Mustamäe ja Nõmme piirkonna inimesi talgupäevale. Gerd kutsus mind ja mina saadan kutse edasi.

Mustamäel asuv sütiste parkmets on üks õnnetu koht. Tegemist on reformimata riigimaaga mille heakorra tagamise kohustus on riigil – kohustus mida ei täideta ega ilmselt kavatsetagi täita. Reeglina hoolitseb selle eest, et asi kõige hullemaks ei läheks Mustamäe linnaosa aga sellest on vähe. Väga vähe.

Muud polegi hetkel peale hakata kui 1. mai talgupäeval asi ise käsile võtta ning Tallinnlaste seas populaarsele alale koos veidi viisakam ilme anda. Oodatud on kõik mustamäelased, tallinlased ning kaugemad huvilised. Piknikukraam tuleb ise kaasa võtta…

Talgutele saab registreerida Teeme Ära projekti veebilehel kuid alati võib kohale tulla ka niisama.http://talgud.teemeara.ee/events/suetiste-pargi-koristamine

Kohtume seal. Eks ole?

1. mai talgupäev on lähenemas ning registreerimine avatud. Mustamäel oleme suurema sotside väega kõik loodetavasti üheskoos väljas. Kui veab, saab ka pirukat ja teed ning ilusa ilma korral tasub kindlasti koristamise järgseks istumiseks enda piknikukraam kaasa võtta.

Loe lisaks Gerd Tarandi blogist

Kohtumiseni Mustamäel!

Puudega inimesi ei tunta ära: kas teadmatus või lihtsalt hoolimatus?

Mida teeksid sina? Artikkel pärineb Tiina Kangrolt 6.04.2010 Linnalehest.

MEIE ELU

Mis mõtted sind valdaksid, kui saad äkitselt telefonikõne taksodispetšerilt, kes palub viivitamatult järele tulla oma purjus pojale, kelle taksojuht on autost välja visanud?

Just niisuguse kõne sai nädalapäevad tagasi Mare Leomar, kes oli takso tellinud, et tema puudega poeg saaks taastusravikeskusest koju sõita.
21-aastane Veli-Johan kasutab liikumiseks ratastooli ja ka kõnelemine tuleb tal pisut teistmoodi välja kui päris tervetel inimestel. Ema tellitud taksot kasutab ta paratamatult üsna sageli, sest peale kooli – Veli lõpetab gümnaasiumi viimast klassi Heleni koolis – käib ta mitu korda nädalas taastusravil. Kooli ja tagasi sõidab Veli invabussiga, mille teenust Tallinn ostab Termaki autopargist. Ka taastusravile saab noormees paar korda kuus sõita Tulika taksoga, kellega Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametil on invataksoteenuse pakkumise leping. Linn kompenseerib raskema puudega inimestele vajalikud sõidud 500 krooni ulatuses kuu kohta, aga kui sellest ei piisa, tuleb liikuda muul moel.

Üle kivide ja kändude
“Termaki bussijuhid on ülikenad, ka Tulika juhid on väga professionaalsed ja hoolivad. Kui me aga oma lisasõite teeme, siis muidugi nende hinnatase jääb kõrgeks ning nõnda otsime odavamaid võimalusi,” alustab Mare Leomar juhtunud loo pajatamist. “Meil peres autot ei ole ja kui olen ise tööl või näiteks kodus haige, siis poeg üksinda ratastoolis bussiga liikuda eriti ei saa. Nii tulebki vaadata taksode poole. Tol õnnetul päeval polnud sõidukit anda ka Laki Taksol, kus oleme avastanud väga toredad juhid, ja ma tellisin auto meile seni täiesti tundmatust odavfirmast Inter Takso,” jätkab ta.
Mare muidugi mainis, et tegemist on puudega noormehega, ja samale asjaolule pidanuks kaudselt viitama taastusravikeskuse aadresski, kuhu takso telliti. Ometi läks kõik just nii nagu ülal kirjas. Juht pidas imelikult liikuvat ja kõnelevat poissi joodikuks ning keeldus teda teenindamast, dispetšer andis õiguse taksojuhile ja palus emal laps ära koristada.
Kui šokeeritud Mare Leomar abipalvega Eesti Liikumispuudega Inimeste Liitu helistas, vastati taksofirmast sealsele kontaktisikule juba uue versiooniga: ratastool polevat taksosse mahtunud – seesama kokkupandav ratastool, millega Veli-Johan juba pikki aastaid igasuguste autodega liikleb! Ja üleüldse polevat mingit probleemi olnudki.
Nii siis jäigi. Mare Leomar sai targemaks, et odav ei pruugi olla hea ja et puudega inimeste olemasolu pole veel sugugi kõigile tuttav teema. Hoolimata sellest, et nad elavad meie hulgas ning neist ja nende probleemidest on juba mitukümmend aastat üsna palju räägitud.

Odav pole alati parim. Siin siiski tegemist hoolimatusega. Taksojuhte on vaja koolitada, sest kui taksojuht arvab, et ta teab, siis võib juhtuda, et ta ei tea ja oska puuetega inimesi teenindada. Tore on kui Termaki ja Tulika taksojuhid kiita saavad. Meie Tallinna Puuetega Inimeste Kojas koolitame taksojuhte teenindama puuetega inimesi.

Lihavõtted 04 04 2010

Häid pühi!

Meie pühad möödusid laste sünnipäeva pidamisega. Kevadelapsed on ühed päikesejänkud. Meie sünnipäevad nii väga väikesed pole, sest sel korral tegime väikse peo (pojad 18 ja 15), rahvast kokku oli 28. Lastepidu juu.
Sellel järgnes Paides eesti Invaspordi Liidu boccia individuaalvõistlused, kus olin sekretär ja kohtuniku abi. Eile õhtuks jõudsime läbi udu ringiga Jõgevamaale.

Seal Arko kodus oli maja ümbrus sellist linnulaulu täis, et tahtsingi metsa äärde jalutama jääda. Tagasi tulin okstega ja puhanuna. Nüüd siis jälle kodus, kus ootasid ees värvitud pühademunad. Need olid okste kõrval päris armsad.

Häid pühi!

Mustamäe Halduskogu keskkonnakomisjoniga katusel 31 03 2010

Tänud Gerd Tarandile, kes Mustamäe Halduskogu Keskkonnakomisjoni esimehena meile selle väljasõiduistungi korraldas. Tõesti oli hariv käia mööda katust, kuigi jah tuul oli vali ja mina, kes tavaliselt kõrgust ei karda, tundsin kõhedust. Süsteemi tutvustas meile ühistu esimees Jaanus Raudsepp. Sellepärast, et tuul tõmbas ja võrreldes Lasnamäe paneelmaja katustega selgus tõsiasi, et Mustamäel need servad puudusid piki katust, olid vaid maja külgmistel servadel. Ja kui ma veel kuulsin KÜ esimehelt, et ta käis neid pikki ribisid talvel 5 korda harjaga puhastamas, siis hakkas veel hirmsam. Idee päikeseenergia abil kortermaja 144 korterile sooja vett toota on ahvatlev. Saime uudistada majakeldris olevat katlamajana. Nüüd olen omast arust palju targem. Koju jõudes kummitas minu mõtetes see välja paisatud võrdlus, et selle Mustamäe tee 181 maja kütte maksis jaanuaris-veebruaris 12 - 14 kr m2, samas kallimates kaugkütte majades tuli välja käia 22 - 42 kr m2. Suured hinnavahed. Kodus uurisin eelmise kuu küttearvet ja leidsin, et 42,9 m2 korteri kütte eest tuli jaanuaris tasuda 25,15 kr m2 ja veebruaris oli kulu 31,10 kr. Hind kerkib hüppeliselt iga kuuga. Pildid: Gerd Tarandilt.

Aga sellest väljasõiduistungist saab põhjaliku ja täpse ülevaate Gerdi Tarandi bogist.
Päikeseenergia kasutamise võimalused Tallinnas? Tõestatud, Mustamäel.

Kolmapäeval korraldasime Mustamäe halduskogu keskkonnakomisjoniga väljasõiduistungi ning käisime tutvumas Mustamäe tee 181 katusele paigaldatud päikeseküttesüsteemiga. See, millega sealne ühistu hakkama on saanud, on üsna muljetavaldav. Süsteemi tutvustas meile ühistu esimees Jaanus Raudsepp.

Eelmise aasta lõpuks sai Mustamäe tee 181 (9 korrust – 144 korterit) päikeseküttesüsteemi. Maja katusel on 64 päikesesoojust püüdvate vaakumtorudega paneeli – kokku 1920 vaakumtoru. Tegemist on Baltikumi suurima sellise süsteemiga. Päikesekiirgust neelavat pinda on kokku 270 m2. Süsteem väljastab tipphetkel üle 200kW soojust ja sõltuvalt ilmast tagab see süsteem kogu kortermaja soojavee. Aastas loodetakse saada 200–250 MWh soojusenergiat, mis annaks kuni veerand miljoni krooni suuruse kokkuhoiu aastas, seega kui arvutusi uskuda, siis hiljemalt kümne aasta pärast hakkab süsteemi tehtud investeering ühistule juba ka kasumit andma. Reaalne tasuvusaeg sõltub otseselt päikesetundide arvust – paar keskmisest päikesepaistelisemat suve lühendaks tasuvusperioodi veelgi.

2010. aasta jaanuaris oli väljas külma -15°C päikest oli neli tundi ja vaakumkollektorid tootsid selle päeva maksimumiks 45°C sooja vett.

Süsteemi rajamiseks võeti pangalaen – märkimisväärne on, et hoolimata suurest investeeringust (ligikaudu 1,5 miljonit krooni süsteemile, 0,5 mln rõdude kinni ehitamiseks) ei kasvanud korteriomanike arved. Peale laenu tagastamist hakkab süsteem tootma selget kasu ning ühistul tekib vaba ressurss suuremate renoveerimistööde tegemiseks.

Paigalduse korraldas OÜ Anrebell, vajalik tehnika osteti otse Hiinast ning tarniti Tallinna konteinerveona (otsusest töötava süsteemini on võimalik jõuda 3 kuuga). Süsteemi kasutatakse tarbevee soojendamiseks, mitte elektri tootmiseks ega kütteks (see võimalus siiski on, kui võimsust peaks üle jääma). Maja keldrisse on paigutatud mahutid (hetkel 4 tk kuid vajadus oleks 2-3 korda suurema arvu mahutite järele, sedasi oleks garanteeritud sooja vee varu ka pikematel vihmaperioodidel). Mahutite paigalduse teeb keerukaks ka asjaolu, et sellel ajal kui Mustamäe majad ehitati, ei osanud keegi ette näha, et kitsastesse keldritesse midagi sellist paigutada oleks tarvis. Päikesepaisteliste ilmade korral võivad mahutid jääda väikeseks aga hoopis sellel põhjusel, et süsteem annab liiga palju – sellisel juhul tuleb jahutada. Kaalutud on ka edasimüümist lähedal asuvatele korterelamutele, vajalike trasside rajamine võib osutuda isegi soodsamaks kui täiendavate mahutite paigaldamine.

Vaakumtorude kasuks otsustati kuna need sobivad siinse kliimaga teistest alternatiividest paremini.

Kinnises veesoojendussüsteemis ringleb glükooli ja vee segu, mille külmumistemperatuur on alla -30°C. Samuti on süsteemi lihtne hooldada. Iga vaakumtoru saab iseseisvalt vahetada ning seda on võimalik teha väga kiirelt.

Torud on asetatud katusele 55 kraadise nurga all suunaga lõunasse (sama hästi paigutatud maju on Tallinnas väga vähe, teise nurga all paiknevatele majadele on võimalik sarnaseid süsteeme rajada küll kuid kulud on veidi suuremad). Mustust ja lund ladestub süsteemile minimaalselt. Esiteks kaldenurga tõttu, teiseks puhub tuul torude vahelt läbi ning puhastab omakorda. Liigse mustuse peseb maha vihm. Möödunud talv oli tavapärasest lumerohkem ning paaril korral käis ühistu esimees harjaga veidi lund lükkamas.

Süsteemi rajamiseks saadi peale pikki läbirääkimisi laenu, linn ega riik ettevõtmist ei toetanud. Teistest võimalikest rahastusallikatest saadi samuti eitav vastus või otsustati ise loobuda liigse paberimajanduse tõttu.

Üsna kurb ja reaalne olukord on ka täna – ilmselt oleks taolise investeeringu jaoks kusagilt toetust saada kas raske või suisa võimatu?

Üldiselt on juba üsna lühikese aja jooksul saanud selgeks, et projekt on edukas. Süsteemi jälgivad ka TTÜ teadurid. Samuti otsitakse juba järgmiseid võimalusi kulude vähendamiseks, lähiajal paigutab TTÜ samale hoonele seadmed näiteks tuule potentsiaali mõõtmiseks.

Kusjuures. Tammsaare tee 181 ühistu kasutab ka kütteks lokaalseid gaasikatlaid (6 tk) mis tagavad madala küttehinna 12 krooni ruutmeetrilt. Tallinna teiste ühistutega võrreldes on tegemist väga madala hinnaga. Sellest, et näiteks Soomes on paljud majad lokaalsele küttele üle minemas, kirjutasin mõnda aega tagasi siin.

Mustamäe Halduskogu revisjonikomisjon tuli kokku 30 03 2010

Jüri Saar saatis kutse paar nädalat tagasi. Revisjoni komisjoni liikmetest tuli 1. koosolekule kohale kõik komisjoniliikmed:
Jüri Saar (esimees) HK – IRL
Tiia Tiik HK – SDE
Tiit Kivikas – HK – KESK
Matti Tarum HK – IRL
Kaido Kaaberma HK – REF

Vaatasime läbi Mustamäe Linnaosa Halduskogu revisjonikomisjoni tööplaani 2010.aastaks, tegime ettepanekuid ja täiendusi ja valisime aseesimeheks Tiit Kivikase. Nemad selle tööga komisjonides rohek kursis. Revisjonikomisjon tegutseb Tallinna põhimääruse § 100 lg 3 alusel ja kontrollib Tallinna õigusaktidega sätestatud korras halduskogu otsuste täitmist ja komisjonide töökorraldust. Komisjoni eesmärk on kindlustandva ja konsulteeriva tegevuse kaudu halduskogule lisaväärtuse andmine. Tegelikkuses saame teha ettepanekuid ja anda soovitusi. Otsustasime suve lõpus teha kokkuvõtteid I poolaasta kohta ja vajadusel teha täiendusi tööplaani.

Medalisadu

Kus on sinna tuleb juurde. Noorem poeg tegeles aastaid sulgpalliga, kuid siis kadusid sõbrad sellest trennist ja nii vähenes huvi. Mitte sulgpalli, vaid trennis osalemise tõttu. Ei aitanud kõnelused, ei riid ega ka mite sulgpalli reket, sest kui trenni kuutasu oli hüppeliselt tõusnud 400lt 850le kroonil, siis hakkas kahju rahast ja kallis kulu oli. Nii poeg loobuski aasta tagasi sulgpallitrennist. Samas oskused jäid. N ii lõikab ta vilju nüüdki. Eelmisel aastal oli ta oma koolis esimene. Eile tõi koju Tallinna individuaali medali 3. kohaga. Võistlesid kooli eest paarismängus. Tubli poiss. Oleks seda entusiasmi koolis õppimise vastugi sama palju, kui sulgpalli võistlustel. Siis oleks hea.