Omastehooldajate kokkusaamine 18 05 11

maikuu Tallinna omastehooldajate kokkusaamine toimub 18.mail algusega kell 13.00. Kesklinna sotsiaalhoolekande osakonna vanespetsialist Annika Torjus tuleb rääkima Tallinna linna toetustest ja teenustest omastehooldajate perededele. Kohtumine toimub Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse saalis aadressil Endla 59 ja kestab kaks tundi. Üritus on tasuta. Teate saatis MTÜ Inkotuba projektijuht Pirjo Vaarmaa tel 555 00 290.

Ilmus infoteatmik "Abiks puudega inimesele 2011"

allinna Puuetega Inimeste Kojal valmis infoteatmik "Abiks puudega inimesele 2011", mis on suunatud eeskätt puuetega inimestele ja nende lähedastele. Teatmikusse on koondatud ülevaatlik info nii riiklikest kui ka Tallinna linna poolt pakutavatest puuetega inimestele suunatud teenustest ja toetustest. Lisaks leiab teavet Tallinna Puuetega Inimeste Koja ja tema 22 liikmesorganisatsiooni kohta, mis aitab saavutada kontakti inimestel, kes soovivad liituda puuetega inimeste ühingutega.

Elektroonilisel kujul on eesti keeles siit ja vene keeles siit.
Infomaterjalid on kättesaadavad Tallinna Puuetega Inimeste Koja koduleheküljelt: www.tallinnakoda.ee

Infomaterjali väljaandmist toetas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.
3-s parandatud ja täiendatud väljaande koostas: Tiia Tiik, Tallinna Puuetega Inimeste Koda

Haridusteemaline teabepäev puuetega inimestele 12 05 11

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub puudega laste vanemaid, hooldajaid ja puuetega inimeste spetsialiste 12. mail kl 13 algavale teabepäevale Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59

Teabepäeva kava:
13.00 "Kaasava hariduse rakendamise võimalustest Eesti haridussüsteemis" Haridus- ja Teadusministeeriumi arendustalituse juhataja Tiina Kivirand.
14.00 Kohvipaus
14.15 Tallinnas erivajadustega lastele teenust pakkuvate koolide tutvustused:
Tallinna Internaatkool, Laagna Lasteaed Põhikool, Hillariuse kool ja Käo Põhikool
15.15 Projekti "Tööotsija tööriistakast - abiks puuetega inimestele ja puuetega laste vanematele" projekti puuetega laste vanematele suunatud tegevuste tulemuste tutvustus ja edaspidised tegevused" projektijuht Külli Urb
15.45 Päeva kokkuvõte ja lõpetamine

Tõlge vene keelde. Eelregistreerumine teabepäevale kuni 11. maini tel: 656 4048 või e- mailil: kylli@tallinnakoda.ee

Teabepäev toimub projekti "Tööotsija tööriistakast-abiks puudega inimesele ja puudega lapse vanemale" raames, mida toetatab Euroopa Sotsiaalfond.

Maaülikooli hoonete kaardistamise 2. päev

Reede hommikul olin mina ikka veel väsinud aga kuna eelmisel päeval olime palju tööd teinud, siis tahtsime agaralt ka 4 viimast hoonet ära kaardistada. Paraku olid need 4 hoonet piiratud ligipääsetavusega ja 3 hoonesse puudus ligipääs täielikult. Jälle olin mina see, kes jalutas ümber hoonete ja kõndisin koos kontaktisikute, majandusjuhatajatega mööda pikki koridore, treppe, klasse ja kabinette. Üks tark inimene nimetas mind isegi juhendajaks. Aplaus selle eest ja seetõttu võis minu alluvaid 3 ratastoolis meest ka testisõitjateks nimetada. Eks see liikumisvabaduse audit koos ettepanekute ja soovituste ja arvamustega olegi üks suur testimine, kommenteerimine ja selgitamine kohapealsetele inimestele, et miks nii peab olema ja mis seetõttu olukorra paremaks muudab. Enne EMÜ peahoonesse minekut sobitasime tutvust Tartu bussiliini nr 16A juhiga. Väga abivalmis SEBE bussijuht oli ja tahtis kohe kaldtee alla lasta ja kutsus meid bussile. Meie tee läks paraku teises suunas. Jah tartlastel on mille üle uhke olla, sest bussid on neil kõik madalapõhjalised ja bussijuhid koolitatud ja abivalmid liikumisupuudega inimesi teenindama. Suur- ja väikeloomakliinik ning apteek ja õppehooned said testitud. Luukered said ka üle vaadatud ja enim avaldas mulle muljet kaelkirjaku skelett.Suurloomakliinikus kurtsin muret, et ratastoolis inimestel pole end võimalik kaaluda ja küsisin uudishimulikult, et äkki neil on hobuste ja teiste suurloomade kaalu. Oligi ja meiega kaasaskäiv kontaktisik lasigi meestel end kaaluda. Saime veel koeri, kasse, jäneseid ja lehmi näha. Hobused olid koplis maja taga. Pärast oli üks hoone, kus hetkel lennukolledz sees ja siis said mehed jälle traktoreid ja helikopteri ehitamist piiluda. huvitav ja põnev oli see kaardistamistöö. Kui kõik hooned ülevaadatud said, siis läksime sööma. Lõunasöök toimus palmide all aga maitses nagu sööklatoit ikka. Tagasi tee Tartus Tallinnasse kulges nii aeglaselt, et mina raamatut Minu Gruusia lugedes uinusin ja veidike enne Tallinna ärkasin. Tartus oli soojem, kased lehtes ja kastanid kohe õide puhkemas, soojagi oli päikese käes +20 C. Samas oli Pirital Jürit koju transportides seal külm ning kraadiklaas näitas ainult + 7 C.

Selles kaardistamise tööst valutasid minu jalad praegugi, sest pole harjunud sedasi treppidest üles alla ja majade vahel ning koridorides ringi traavima. Jõudsime veel õhtuti muljeid vahetada ja töökoosolekuid Jüri tuoas pidada ja invapoliitikat arutada. Tarku oli palju ja igal ühel oma arvamus Eesti asjast. Samas olid Tartus Eesti Maaülikooli esindajad viisakad ja abivalmid. Mulje oli oluliselt parem, kui Tartu Ülikooli kaardistamisel, kus mõnda hoonesse ei tahetud sissegi lasta. Tore oli ja teadmine, et sellest tööst palju kasu tuleb on ka muljetavaldav.

Liikumisvabaduse kohta rohkem infot leiad siit.

Tartusse Maaülikooli hooneid kaardistama!

Kaardistasime sel korral Eesti Maaülikooli õppehooneid ja ühiselamuid. 2 pikka töist päeva koos 3 ratastoolis kaarditajaga. See oli väga hariv, õpetlik aga pean otse ütlema, et nii väsitavat ja tihedat kardistamist pole mul varem olnud. Olen endiselt arvamusel, et projekteerijaid ja arhitekte peab koolitama ligipääsetavuse teemal, mis aitab vältida selliseid apsakaid, kui EMÜ 2 aasta vanuses osaliselt ligipääsmatus spordihoones. Kõik kaardistatud EMÜ objektid saavad üles liikumisvabaduse lehele, millele pääseb siit.
Kolmapäeva õhtul sõitsime Tartusse ja mina unistasin, et ... Dorpati hotellis võiks invatuba olla selline, kus aknast avaneks vaade tigutornile. Kohale jõudes selgus, et ongi nii. Invatuba oli ise selline suur ja lahe nii, et mitte millegi kallal polnud nuriseda. Aknad olid madalal ja ilus vaade linnale. Kõik ratastoolis külastaja käe kõrgusel. Väga meeldis. Jüri oli 3., Villu 4. ja meie 2. korrusel invatubades. Teenindus oli hea aga probleeme oli parkimisega, sest hotelli SPA poolel asuv ainuke invaparkimiskoht oli soomlaste vallutatud ja nii pidimegi Jüri keset parklat autost maha võtma ja siis sai Arko auto parkida tavakohale ja ise välja tulla.

Esimesel õhtul läksime linna peale uitama. Pildistasin suurvees Emajõge, uut Ahhaa-keskust ja maandusime Suminasse. Selline lahe bubi, kus kolmapäeviti toimuvad mälumänguõhtud. Võtsime ka kohe kohad sisse, tellisime õhtusööki ja jooki ning Jüri pakkus võistkonna nimeks Lampjalad. Ihhii 4 ratastoolis inimest: Jüri, Arko ning tartlased Triin ja Urmas ning mina. Mul küll lampjalgu pole ja kahjuks jäid ka teiste meeste jalakumerused uurimata. Viktoriini küsimused olid päris rasked aga siiski saime 8 võistkonna arvestuses 17 punktiga 6. koha. Targemaks saime ka. Aga ainsana teadsime vanapaberikogumise kampaania küsimusele vastust. Tore oli kohtuda tartlastega ja puhata enne raskeid tööpäevi.

Neljapäeval kaardistasime 7 hoonet 11st ära. Kõige ekstreemsem oli EMÜ spordihoone, mis oli ainult paar aastat uus hoone, kuid kus puudus lift ja ligipääs teisele ja kolmandale tasandile. Inva-wc oli hea ja nii ülisuure peegliga, et kõik kes seda nägid ka muigasid. Spordihalli töötajad olid nobedasti nõus kasutama trepironijat ja meie autojuht Villu ka kohe nõusse said. See oli õudus, sest näitsikud olid seda tühjalt proovinud aga koos meheraskusega oli kolmekesi palju pusimist ning meil oli kohutavalt õudne vaadata kuidas Villu küll ette siis tahapoole kaldus ja kõlkus seal astmetel. Lõpuks jõuti poole trepini, kuid alla tulles polnud naistel jaksu trepironijat hoida ja lükata. Appi tormasid 2 noormeest ja nii lõpuks Villu alla sai. Me tõepoolest ei soovita trepironijat, sest see on ohtlik nii inimesele kui abistajatele. Parem lift või kaldtee. Nii pidin mina jälle treppe mööda lippama, pildistama, mõõtma, küsima ja kirja panema kõik selle, kuhu ratastooliga ei pääsenud.

Esimese päeva lõpuks olin nii väsinud, et peale tööpäeva lõppu läksime Taskusse Rimi poodi süüa ostma. Kõht täis ja ma praktiliselt kukkusin magama, sest jalad valutasid sellest üles alla ja majadele ringe peale tegemisest. Puhkasin paar tundi ja siis läksime töökoosolekule Jüri tuppa ning muljeid vahetama ja invapoliitikast rääkima. Tarku oli palju ja igal ühel oma arvamus Eesti asjast. Muljed olid siis sellised.

Peipsi ääres sinililli korjamas

Nädalavahetusel käisime puhkamas Jõgevamaal Arko kodus. Pühapäeval läksime reisima. Reis viis meid itta Peipsi järve uudistama. Tahtsime näha kas järv on jäävaba või pole veel. SõitsimeMustveesse ja seal oli jäävaba. Puhus vali tuul ja kalamehed ootasid saaki.

Seejärel keerasime auto nina Kallaste poole. Kallaste on koht, kus aeg on seisma jäänud. Tunne on nagu paarkümmend aastat tagasi. Autod on uuemad aga inimesed on samad. Läksime kalda peale, et vaadet nautida. On jääminek ja jäätükid olid pragunenud ning kõlksusid lainetes üksteise vastu. Oli tunne nagu Peipsi järv heliseks, jää laulaks tasakesti. Hästi omapärane helin oli. Tegime pilte ka. Tagasi teel korjasin metsa alt sinililli, mida alguses otsima minnes ei märganudki enne kui otsa komistasin sinistele õitele. Pärast oli neid teispool teed ka rohkem. Viimati korjasin sinililli vist 5. klassis, seega 30 aastat tagasi.
Nii ilus sinililleline pühapäev oli.

Ilmus Kojalise 5. number

Tallinna Puuetega Inimeste Kojal ilmus puuetega inimeste valdkonda kajastava infolehe „Kojaline“ viies number. Kaks korda aastas ilmuva tasuta infolehe eesmärk on parandada puuetega inimestele, nende lähedastele ja valdkonna spetsialistidele suunatud informatsiooni kättesaadavust- kajastada puuetega inimeste elu, tutvustada neile suunatud toetusi- teenuseid, puuetega inimeste ühenduste tegevusi jne.

Infolehe „Tegija" rubriigis on võimalik tutvuda tublide töötajatega hoolekande, tervishoiu või hariduse valdkonnas, keda on esile tõstnud puuetega inimesed või nende pereliikmed. Viiendas numbris on selleks psühholoog Oksana Peetsalu.

Igas infolehes tutvustatakse ühte Tallinna Puuetega Inimeste Kojaga seotud persooni ja liikmesorganisatsiooni, nii on järjekordses infolehes portreteeritud Koja tegevjuhi Tauno Asuja ning Põhja- Eesti Pimedate Ühingu tegemisi.

Koja juhatuse esinaine Tiiu Hermat kirjutab oma arvamusloos puudest kui inimõigusest. Lisaks leiab Kojalise värskest numbrist ülevaate eestkostest erihoolekandes, vabatahtlikust tegevusest puuetega inimeste valdkonnas, puuetega inimeste õiguste tagamisest õiguskantsleri poolt, puudega lapse kasvatamisest kui töökogemusest jne.

Infoleht on kättesaadav Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59), Tallinna linnaosade sotsiaalhoolekande osakondades ning Tallinna Linnavalitsuse teenindusbüroos (Vabaduse väljak 7).

Elektroonilisel kujul on infoleht Kojaline allalaetav siit. 36 leheküljelise infolehe tiraazh on 1000 eksemplari. Infolehe väljaandmist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Tallinna Puuetega Inimeste Koja eesmärgiks on kaitsta ja esindada puuetega inimeste huve Tallinna tasandil. Koda on katusorganisatsiooniks 21-le Tallinna puuetega inimeste ühingule. Tallinnas on üle 22 000 puudega inimese, kellest 4500 kuulub Koja liikmesorganisatsioonidesse.

Tauno Asuja, tegevjuht