Toeta arenguideed: TERVIS - Istumine on eluohtlik tegevus, kui sellega liiale minna

Toeta arenguidee konkursil ideed: Tervis. Istumine on eluohtlik tegevus, kui sellega liiale minna. 
ja selleks logi sisse FB kaudu ja anna oma hääl väärt terviseideele. Palun jaga seda ideed ka oma tuttavatele ja sõpradele, sest julgen soovitada Ragnar Viir´u ideed. Siit lingilt saad tutvuda. 
https://www.arenguidee.ee/issues/tervis

Soovitan lugeda  Ragnar Viire artiklit liikumise vajalikkusest ja pikaajalise istumise kahjulikkusest. Sarnaseid seljavalusid tean ka teistel naistel, kes töö tõttu pikalt istuvad. Paljud loodavad massaažile, taastusravile, kiropraktikutele, kuid palju saab ka ise ära teha. Sotsiaaltöötajana tunnen muret ka nende klientide pärast, kes oma liikumispuude tõttu istuvad ratastoolis kogu päeva. Olen püüdnud neile rääkida, et vajalik on seista või pikali visata ja sirutada ennast. Paljud seda ei usu aga kui hädad käes, siis mõistavad. Eks liikumisharjumused on visad kujunema ja seepärast on sellised artiklid vajalikud. 

Istumine on eluohtlik tegevus, kui sellega liiale minna

Alustagem toredamast! Esimesed rõõmud oma sammudest kingib laps emale, kui ta alles emaüsas on. Rütmiliselt jalgadega emakaseina vastu põtkimine arendab last soodsalt nii kehaliselt kui psüühiliselt. Aju vajab informatsiooni keskkonnast, puutetundlikkus on primaarne. Muusikat kuuleme küll kah looteeas, ja see on väga tore, aga nägemise rõõmudeks peab maailm avarduma. Sündimise järel jätkame, aina kui silm lahti, siputamisega. Kas võiksime ka täiskasvanuna sekka, selili end kõnnitada? Miks mitte!
Elame ITK ajastul. Klikid „Sitting Kills“, ja 30 mln vastust. Aga näiteks austraallased ei taha surra - Stand up Australia! – töötage seistes, ärge teateid omavahel meilige vaid viige kõndides, printerid koridori, sööma kõrvalkvartalisse. NASA spetsialist: hüpergravitatsioon päästab istuja: 35 korda tööpäevas toolist püsti ja kohe tagasi, sest tervis „ It´s All About Interacting Regularly With Gravity“. Kas on midagi lisada? On, istumisstressist õigeaegne taastumisaktsioon kohe tööl!

Inimese kolm asendit 
Püsti, sirgeselgselt rühika kõndimisasendini jõudsime 2 mln aastaga. Kõndimise mootoriks on kogu tugiliikumiselundkondlik orkester, nagu biomehhaanika teadlased kaunilt väljendavad. Paigalseismine tõmbab sellele piduri peale.
Istumise muutis massiivseks paarsada aastat tagasi tekkinud konveieritöö. Tänaseks kinnistab meid poolpüsti asendisse 1930-ndail leiutatud kontoritool, ja nüüd veel arvuti. Väga värskelt teame, et alla 1 aastased beebid on juba ninapidi tabletis ja aastasena saadavad nutikatega äppe. Aga Steve Jobs ei tahtnud seda oma lastele, tema lootis, et neid ei nakata Silicon Valley Syndromehttp://theweek.com/articles/458897/silicon-valley-syndrome-more-evidence-that-desk-job-killing. 
Istumine on suurepärane, et nautida teatrietendust, kirjutada, õppida ja paljuks muuks. Küllap loed Sinagi, hea lugeja, minu ideed istudes. Probleemiks muutub see, kui istume katkestamatult ja liigselt.
Pikali oleme 1/3 ööpäevast. Peab ikka väga tähtis olema, kui selleks läheb kolmandik elust. Tähtis see ongi – pikali taastume õigeaegselt igapäevastest ärkveloleku pingutustest. Sõnad Toomemäe Inglisillalt: Otium Reficit Vires - Puhkus Taastab Elujõu. Suusataja viskub pikali kohe, kui finišijoonest üle on. Ikka selleks, et pingutusest, võimsast aga kontraktsioonide-lõõgastuste vahelduvast pingutusest ruttu taastuda.
Istuja ja kohapeal seisja lihaskond (kah kuni 40% kehakaalust!) tagab jätkuvalt asendit, pole seal märkimisväärset pumpamislikku aktiivsust, on aga isomeetriline stress, mis väsitab mehaaniliselt. Lihtsaim viis sellest taastuda – kah pikali! Mehaaniline pinge ja mehaaniline surve toimib rasvarakkudele - imevad endasse lisa rasva ja paljunevad ägedamalt. Ülekaalulisel on oht kiirenevalt kaalu juurde võtta sinna kantti millega toolil istume.
Kurb, ja esmapilgul uskumatu, aga statistiliste uuringutega on tõestatud, et seni soovitatud 30 min mõõdukas liikumine päevas, või kaks kuni pooleteisetunnist treeningut nädalas, ei suuda korvata tööl 8h istumise tervist kahjustavat toimet. USAs on käibel tabav väljend “active couch potatos” – aktiivsed diivanilvedelejad. Nii nad kutsuvad sportlikke kontoriinimesi, kes, eesmärgiga pool- või täismaraton läbida, jooksevad nädalas seitsekümmendki kilomeetrit, aga nende 12h igapäevase istumisega kaasnevate võimalike tervisehädade eest see ei kaitse. Istumisliku eluviisi uurimisele pühendunud teadlaskonna konsensus on, et tervisesport üksi ei aita, ja et istumist katkestavad liikumispausid on vältimatud.

Mida kõike paha liigne istumine teeb? 
Liigne istumine koos suitsetamise, liigse alkoholi ja väära toitumisega, aga ka ilma nende kolme halva kaaslaseta, istumine üksi, põhjustab kumulatiivselt üle 20 tervisehäda, sealhulgas südame-veresoonkonna-, krooniliste hingamisteede- ja ainevahetuslikke haigusi ning pahaloomulisi kasvajaid. Need neli koondab WHO lihtsustatult mittenakkushaiguste nime alla. Need on peamised oodatavate tervete eluaastate röövijad ja neisse sureb maailmas aastas 36 mln inimeset (sealhulgas 9 mln nooremat, elu parimais aastais), kes elustiili muutes võinuks seda vältida. Need on samad haigused, mille pärast eestlaste töövõimeline eluiga on üks lühemaid arenenud ühiskondade hulgas ja et 65 aastasel Eesti naisel on ees oodata vaid 2 tervelt elatavat aastat, kui Taani 65 aastasel naisel veel 14. 
Eesti President: ”See, mida oleme harjunud nimetama tervishoiuks, pole tervise hoidmine, vaid ravi. Tervise hoidmine sõltub suures osas meist endist. Ravi maksab kinni haigekassa. Ärgem ajagem neid asju segamini.”
Maailmapank: mittenakkushaiguste hind on 47 triljonit USD, enam kui globaalse finantskriisi hind. Maailmapank, ÜRO ja WHO rõhutavad koos, et tegemist ei ole vaid eakate ja väetite, ainult rikaste või ainult vaeste inimeste ja riikide probleemiga, et see on väljakutse riikide valitsustele, omavalitsustele, avalikule- ja erasektorile, kodanikeühendustele, ja et riikide kõigi tasemete otsustajate kaasamine on vältimatu probleemi lahendamiseks. 2011. a leppisid WHO liikmesriigid kokku, et ülemaailmselt peab 2025. aastaks enneaegne suremus mittenakkushaigustesse vähenema veerandi võrra. Kui Eesti senised riskitrendid jätkuvad, siis 2025. aastaks jõutakse vaid mõne püstitatud eesmärgini. 
Haiguste ennetamiseks vajatakse teaduspõhiseid sekkumistegevusi. 52% eesti naisi ja 39% mehi tunneb üleväsimust, 16-24 aastastest meestest rohkem just kõrgeltharitud. Iga kolmas soomlane ei usu, et jaksab töötada 65. eluaastani. 
Konkreetne ettepanek allakirjutanult, milles teadusüldsuse poolt juba aktsepteeritud, töökohal regulaarsele toolist tõusmisele ja kõndimisele, lisatakse mehaanilisest istumisstressist taastumine: 
Igas tunnis tõuse toolist, kõnni võimlemismati juurde ja sellel selili, kõnnita jalgu vahelduvalt õlaringidega. Saad 2 min aktiivset taastumist, ja tagasi tööle. Ja ei viigi salalikult kumuleeruvat väsimust töölt koju kaasa. Ja jaksadki peale tööd liikumist harrastada. Odav kah, riigile ja tööandjale, üks matt 10 inimese kohta. Tööandjale ja ametnikele sama soovitus, kah tööajast paar minutit tunnis samme tegema – püsti ja pikali. Tool ei vali, kellele hädasid kaela või selga keerata, ja lapsemeelsust ning mängulisust pole põhjust töökohalgi häbeneda.

Miks olen nii julge sellist aktsiooni soovitama? 
1. Tänu Dr. Arved Vainu leiutatud Myoton seadmele olen oma väitekirjas 2010. a esimesena biomehhaanika ajaloos kvantitatiivselt tõestanud, et istumis- ja seismisasendist selili heitmine vähendab turjalihaste jäikust ja pinget 20%. Kolleegidega koos oleme tõestanud samasuguse muutuse ka alaselja lihastes, kui istumisasendist heita selili.
2. Aktsioon on töökohal järeleproovitud. Tallinna Linnakantselei töötajad eesotsas sealse terviseedendajaga võtsid plaani hästi vastu. Kõigepealt testisid kõik osavõtjad ise enda sõrmedega iseenda õla ja kaela vahel oleva trapetslihase pealt, mis juhtub lihaskonna pinge ja jäikusega, kui seismis- ja istumisasendist heita pikali. Soovitan Sinul, hea lugeja, teha sama – personaalne tõdemus pinge ja jäikuse vähenemisest on hea motivaator, et tihata heita tööajal korraks pikali!
3. Aktsioon kestis neli nädalat ja selle tulemusel inimeste subjektiivsed pinged ja valud vähenesid. Aeg polnud veel täis, kui Haridusameti terviseedendaja tuli küsima: tema hoolealused tahavad ka! Saidki ja nende aktsioon vähendas samuti osalejate pingeid ja valusid. Kokkuvõttes esitasid aktsioonis osalenud soovi, et nii peaks istudes tehtav töö korraldatud olemagi. 
Suur osa tööst tehakse istudes. Ettepanek aitab Tervist Edendavatel Töökohtadel täita kohustust töötajate tervise eest. Puhanud ja erksate inimeste töösooritused on tootlikumad, ja tööandja kulud töötajate haiguspuhkustele kahanevad – oodata on ka majanduslikku efekti. Idee autorina olen valmis aktiivseks koostööks. 
Lugupidamisega, tervist ja pikka iga soovides, eeskujuks Dr. Morris Collen, elektriinsener ja arst, kes 60-ndate alguses ühena esimestest võttis praktilises arstitöös ja meditsiiniteaduses kasutusele arvuti. 100 aastasena kirjeldas, kuidas ta oma elutöö teoks tegi: istudes arvuti ees, aga köögis käis iga tund munakella helisema keeramas. 
Ragnar Viir - arst, liikumisteaduste doktor, Istumisliku eluviisi uurimise võrgustiku liige (SBRN), Berliini Charité Meditsiiniülikooli Närvilihaskonna Uurimisgruppi ja Berliini Kosmosemeditsiini keskusesse (ZWMB) kutsutud järeldoktor.
www.youtube.com/watch?v=gnD6ags_VA4 NB! ASLAKi hind on 36mln €, mitte 100 mln €

Vaata videot: https://www.youtube.com/watch?v=oJvwdn1XJ4s

79bc7f1a835df757defbfd885cb44f40.png

Hea teada: liiklusseadusest tulenevatest kohustustest

Marju Karin OÜ kirjutab: Siin toon ära liiklusseadusest tulenevad kohustused. Olen põrkunud kahjuks osade inimeste teadmiste otsa, kes arvavd, et ei pea abistamiseks midagi ettevõtma!! Aastast 2000 on autokoolides olnud korralik 16 tunnine kursus, mille raames on tekkinud korralikud teadmised abistamisest!!
§ 237. Liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmine
(1) Liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.
(2) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

10. peatükk LIIKLUSÕNNETUS 
§ 168. Üldine abistamiskohustus
(1) Iga liikleja või sõitja on kohustatud abistama sündmuskohal vastavalt oma oskustele liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis olevat inimest ja teavitama sellisest inimesest viivitamata häirekeskust.
(2) Kui häirekeskuse teavitamine liiklusõnnetuses kannatada saanud inimesest ei ole sündmuskohalt võimalik ja kannatanu juurde ei ole võimalik jätta abistajat, aga ka siis, kui liiklusõnnetuses kannatada saanud inimese vigastused ei ole sellised, mis eeldaksid tema transportimist haiglasse kiirabiga, peab juht toimetama kannatanu võimalikult ohutul viisil lähimasse haiglasse.
(3) Liikleja või sõitja peab viibima liiklusõnnetuses kannatada saanud inimese juures, kui see on ohutu, kuni kiirabi, politsei või päästeüksuse saabumiseni. Kui kannatanu toimetatakse haiglasse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras, peab liikleja või sõitja abistama juhi või kannatanu palvel juhti kannatanu haiglasse toimetamisel, sealhulgas olema saatjaks, kui see on ohutu.
§ 169. Juhi tegutsemine liiklusõnnetuse korral
(1) Kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht:
1) võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Kui sõidukil puuduvad ohutuled või kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõikele 9;
2) tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu;
3) esitama liiklusõnnetuses osalenud teise juhi soovil isikut tõendava dokumendi.
(2) Kui liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada või surma, peab juht:
1) kui liiklusõnnetuse kohal on sooritamata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud toimingud, tähistama selle koha ohukolmnurgaga vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõikele 9 ja tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu;
2) teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt;
3) andma abivajajale esmaabi oma oskuste piires;
4) kirjutama üles liiklusõnnetuse pealtnägijate nõusolekul nende nimed ja aadressid.
(3) Kui juht on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud nõuded, kuid häirekeskuse teavitamine sündmuskohalt ei ole võimalik ja tal ei õnnestu korraldada kannatanu toimetamist haiglasse kiirabiga, peab ta viima kannatanu haiglasse oma sõidukiga, tingimusel et transportimine pole kannatanule ohtlik. Kannatanut transportinud juht peab haiglas kannatanu vastuvõtnud isikule teatama kirjalikult oma nime, kontaktandmed ja sõiduki numbri ning naasma viivitamata liiklusõnnetuse kohale.
(4) Liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli;
2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel;
3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed;
4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik;
5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.
(5) Lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kui jahiseaduse mõistes suurulukile otsasõidu tõttu varalist kahju pole tekkinud, kuid suuruluk on saanud vigastada või hukkunud, tuleb teavitada häirekeskust ning tegutseda sealt saadud korralduste kohaselt.
(6) Sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed.
(7) Liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras.

Sõitsin uue trammiga ja lähme täna muuseumiööle

Täna sain sõita Tondilt uue trammiga linna. Käisime Pimedate Ühingus revisjoni tegemas. Kuulsin Jannelt, et trammi sissepääsemiseks ja väljumiseks on vaja nuppu vajutada, kuid pimedatel seda nuppu raske otsida ja mõni on õigest peatusest mööda sõitnud. Tegelikkuses ongi nii, et unustasin sisenemisel kohe nuppu vajutada ja seda tegid teised ja hiljem trammis meenus, et vaja rohelise kaardiga oma sõit valideerida. Tramm sõitis vaikselt ja kiiresti. Ainult harjumatu oli see, et peatuseid ei kuulnud. Mulle see uus tramm meeldis ja soovitan proovida. Kuigi mis seal salata ratastoolis reisija jaoks pole see madalapõhjaline trammisõit probleemideta kogemus, sest mitmed peatused on keset sõiduteed ja sealt väljuda ja siseneda on raske ja selleks peab head eeltööd tegema, et millises peatuses saab peale kõrgelt ehk normaalselt platvormilt ja kus on veel probleeme. Tekkis selline mõte, et lisaks busside, trollide ja trammide sõiduplaanides madalate sõidukite väljumisele peaks arendus, milles oleks nähtav ka trammipeatused, kus on võimalik siseneda ja väljuda ratastooliga reisijatel.   
Samuti on mõnusad uued linnaliinibussid ja Elroni rong on mugav ning ei saa võrrelda eelmise ajastu rongidega, mis olid puust istmetega, külmad ja trepiastmetega. Peale seda olid ka uuemad ja mugavamad, kuid peale uute rongide tulekut tehti korda raudteeperroonid ja nüüd saab hästi rongi siseneda ratastooliga, lapsevankriga ja jalgrattaga. Seda mugavust on paljud kasutanud ja nii on rongiliikluse kasutajaid vahel enamgi, kui bussireisijaid. Aga on kohti, kuhu rongid ei vii ja nii on oluline lisaks autodele sõita ka vahel liinibussiga. 

Täna on tulemas muuseumiöö ehk MÖÖ. Tahan isegi sinna minna ja uudistada maaliinide bussijaamas vanu busse. Nendega lubati isegi linna peal tiirutada. Tasuta on muuseumid avatud tänasel muuseumipäeval kella 18 - 23, mõnes kohas isegi südaööni. Rohkem infot (LINK). 

5 soovitust – kuidas Muuseumiööst parim kätte saada

Muuseumiöö korraldusmeeskonna käest küsitakse alati, et kuhu peaks Muuseumiööl minema. Millised on kõige põnevamad paigad? Milline on kõige tähtsam muuseum? Ja kuidas Muuseumiöö viiest tunnist maksimumi võtta?
Et lugupeetud publikut mitte hätta jätta, panime kokku mõned soovitused, mida Muuseumiööd nautima minnes arvesse võtta.

1. Arvesta, et Tartu ja Tallinna suuremates muuseumides on Muuseumiööl alati väga palju inimesi. Võib juhtuda, et pead osa Muuseumiööst veetma elavas järjekorras. Kaalu ka väiksemaid muuseume või võimalusel sõida linnast välja: Muuseumiöö on suurepärane viis Eesti avastamiseks! Viljandis on sel aastal eriti tore, tervet linna täitev programm ja Viinistu kunstimuuseumi juures toimuv pakub samuti terveks õhtuks tegevust.

2. Käsitle Muuseumiööd võimalusena katsetada. Vali programmist välja sellised muuseumid, kus sa varem käinud ei ole ning mine uuri, äkki avastad midagi uut. Ja kui mõni muuseum sulle päris meele järgi ei ole, saad rahuliku südamega järgmisesse edasi liikuda, sest sissepääs on ju Muuseumiööl nagunii prii. Meie usume, et leiad kindlasti midagi, mis intrigeerib ja paelub.

3. Muuseumiööl on avatud need muuseumid, mis kuuluvad tänavu Muuseumiöö programmi, ent mitte kõik muuseumid kõikjal Eestis. Kontorolli alati enne üle, kas sind huvitav muuseum on Muuseumiööl lahti.

4. Muuseumiöö programmi kuuluvad muuseumid on üldjuhul avatud kella 18-23, kuid on erandeid. Näiteks lastemuuseumid sulevad oma uksed pisut varem, et mudilased kõik kenasti koju teki alla jõuaksid ja väga suured muuseumid lõpetavad külaliste sisse laskimise tavaliselt pisut varem, et kõik jõuaksid ekspositsiooni kenasti üle vaadata. Vaata plaane tehes lahtiolekuajad üle!

5. Katseta Muuseumiöö kaarti: selle abil saad teel olles leida üles kõige lähemal asuvad muuseumid. Kaardi allservast "Vali marsruut" alt leiad ka mõned teekonnad, mida muuseumid ise välja on pakkunud. Kuna kaart on meil veel veidi beetaversioonis, siis oleme tänulikud tagasiside eest!

Ja lõpetuseks pisike palve: tähista Muuseumiöö fotod Facebookis, Twitteris ja Instagrammis #muuseumiöö. 

Leidsin sellise hea Õhtulehe artikli, milles õpetajad räägivad laste kasvatamisest ja vanemate rollist laste käitumisoskuste õpetamisel. Eks ikka selleks, et lapsel oleks koolis, kaaslastega suhtlemine parem ja laps oskaks arvestada teiste inimestega. Olen ka ise oma töös kokku puutunud transporditellimusega, kus lapsevanem teatab, et tema kooli minev laps ei oska käituda ühistranspordis ja ei suuda sellepärast kasutada transporti, sest pere pole teda ühistranspordiga sõitma viinud ja puudega laps on sõitnud taksoga või invatransporditeenusega. On ka selliseid põhjendusi, kus vanem toob põhjuseks, et laps tahab istuda ühes ja samas kohas ja kui see iste on hõivatud, siis laps ei oska käituda ja muutub agressiivseks. Siin algab lapse harjutamine juba varakult ja lapsevanemad on need, kes last toetavad, arendavad ja julgustavad. Järgnev artikkel on põhjalik ja need pered, kelle lapsed lähevad sügisel kooli. Samas ongi lastekasvatus töö, mis aitab lastele kombeid ja käitumisoskusi õpetada. Mõnikord tundub kaubanduskeskuses, et lapsed on nagu väiksed metslased aga on ka neid vanemaid, kes kindlalt ei ütlevad ja siis on kuulda laste haledat nuttu aga ega lapsi ei saa kasvatada vati sees. Tore on see, et uue aja lapsed ongi julgemad, aktiivsemad ja ei klammerdu oma vanemate külge.  

Kooliminejale on käitumisoskus sama tähtis kui lugemisoskus

  

Piia Õunpuu, 16. mai 2015, 09:50

Mõnikümmend aastat tagasi võis laps kooli minna ka nii, et Ad ja Bd hakati alles esimesel septembril lähemalt uurima. Tänased kooliteed alustajad oskavad enamasti küll lugeda-arvutada, aga puudu on mõnigi hädavajalik oskus, mis peaks kaasa tulema ennekõike kodust.

Külli Külm, kelle tütar lõpetab Viimsi koolis esimest klassi, räägib, et peamise ettevalmistustöö enne koolitee algust tegi ära lasteaed. Seal õpetati lapsed lugema ja kirjutama, tema tütar käis veel ka eelkooli ettevalmistuskursustel. Esimese kooliaastakogemuse põhjal ütleb ema, et lapsel, kes pole esimesse klassi minnes veel veerimagi õppinud, läheb koolis raskeks. "Õpetaja rääkis küll, et kooli tulles ei pea oskama lugeda, aga reaalne elu on see, et lapsed saavad aabitsa kätte ja pea kohe hakkavad lugemistekstid pihta," räägib Külli. Tema laps oli lasteaiast ja eelkoolist saanud piisavad teadmised, seepärast valmistuti suve jooksul kooliks pigem kõike vajalikku soetades: osteti koolitarbeid ja koolivorm ning toodi vastsele koolijütsile kirjutuslaud.

Uue aja lapsed on teistsugused

Ühe Tallinna kesklinna kooli algklasside õpetaja, kes oma nime avaldada ei soovi, usub, et õige ongi, kui lapse viimane koolieelne suvi jääb puhkamiseks ja mängimiseks. Raamatutarkuse tuupimise asemel soovitab ta lastega pigem midagi huvitavat ette võtta ja väljasõitudel käia: "Lapsed õpivad igalt poolt midagi, nii loodusest kui ka muuseumist." Õpetaja tõdeb, et suur töö laste kooliks ettevalmistamisel tehakse ära lasteaedades. "Au ja kiitus neile!" tunnustab ta. Siiski on tema sõnul väga oluline, et just kodu tekitaks lapses huvi õppimise vastu. "Vanem peaks muretsema ka lapse enesehinnangu pärast. Kui näiteks kõik teised lapsed klassis oskavad lugeda, üks aga ei oska, võib see olla suur löök lapse enesehinnangule," on õpetaja kõrvalt näinud.

Mitmekümneaastane koolikogemus lubab pedagoogil öelda, et lapsed on praegu palju aktiivsemad ja julgemad kui kas või kümme aastat tagasi esimest korda koolipinki istunud põngerjad. "Kümme aastat tagasi oli laps arglik, kartis aktust ja klammerdus ema külge, nüüd on kõik julged," sõnab ta. "Ka on laste silmaring laiem, suuresti tänu arvutimaailmale."  Siiski on ka murekohti. Vanemad, kes on hõivatud tööl käimise ja raha teenimisega, ei suuda alati oma lastega tegelemiseks aega leida. "Palju on kasvatamatust – lapsi, kelle käitumisele pole üldse mingit tähelepanu pööratud," ütleb pedagoog. "Suhtlemist nii teiste laste kui ka täiskasvanutega tuleks õpetada ikkagi kodus." Elementaarsed viisakusreeglidki peaksid kooliminejale olema sisse kasvatatud – ennekõike on see tema enda huvides. Pole ju saladus, et heade kommete ja sujuva suhtlemisoskusega lapsel on võõras keskkonnas oluliselt lihtsam hakkama saada.

Lasteaed või esimene klass?

Lasteaiakasvataja Kaia Beres (pildil) räägib samuti, et praeguste koolieelikute suurim probleem on kasvatamatus: "Lapsed ei saa aru, kellega kuidas käituda tuleb, samuti ei oska nad end kontrollida, et koolitunnis 45 minutit paigal püsida." Kuigi osa lapse kasvatamise tööst teevad ära lasteaednikud, on kodul väga oluline roll. Beresi sõnul võiksid vanemad viia last kinno, teatrisse või muuseumisse, sõita temaga ühistranspordis, käia kontserdil, looduses – et koolieelik õpiks, kuidas ühes või teises kohas käituda. "Lõppude lõpuks peaks kasvatus tulema ikkagi kodust," ütleb ta. Üks võimalus sotsiaalseid oskusi arendada on ka lauamängude mängimine – sedagi peaksid tegema vanemad koos lastega. "Mõnes peres ei ole lapsed lauamänge näinudki," teab Beres. "Neil on küll legod ja arvutimängud, aga mitte lauamänge – ometi on need äärmiselt arendavad." Lauamänge mängides õpib laps lisaks lugemisele ja loendamisele ka näiteks teistega arvestama, kaotama ja reeglitest kinni pidama – kõik need on esimestel kooliaastatel väga olulised oskused. Loomulikult on ülimalt tähtis ka lapse ja vanemate koos veedetud aeg.

Lugeja kiri: Aitäh, et aktiivselt mötlete samas suunas - istuja tervisest.

Sain sellise toreda kirja, mida soovin lugejatega jajgada. Kirjas olevad lingid on aktiivsed ja seal leiduv materjal ja artiklid väärivad lugemist. Kirjutasin ka paari sõnaga vastuse ja selleks ma oma blogi lõingi, et kasulikke nõuandeid, artikleid ja omi mõtteid jagada. Luban ennast kätte võtta ja rohkem kirjutama hakata aga kevad on nii kiire ja sündmusterikas, et ei suuda ennast arvuit taha sundida ja mobiiliga ikka blogipostitusi tippima ei hakka. Seniks saab kõndida, sõita jalgrattaga, ujuda basseinis ja tantsida. Vaadake kui heas vormis on noored emad, sest nad jalutavad oma lastega õues ning see teeb neile ainult head ja lapsed on tervemad ja aktiivsemad liikujad juba varakult. Liigume rohkem ja istume vähem. Õue  - praegu on nii mõnus aastaaeg. Soe ja päikeseline on ka ja see vali tuul ei sega, kui panna selga hästi valitud tuulekindel riietus.

Lugeja kiri: Kirjutad doktor Ragnar Viir - arst, liikumisteaduste doktor, Istumisliku eluviisi uurimise võrgustiku liige (SBRN), Berliini Charité Meditsiiniülikooli Närvilihaskonna Uurimisgruppi ja Berliini Kosmosemeditsiini keskusesse (ZWMB) kutsutud järeldoktor.

Tere! Tegin avastuse: Teie blogi! Aitäh, et aktiivselt mötlete samas suunas - istuja tervisest. Tahtsin ühe teksti Teie blogisse kommentaarina panna - aga ei osanud! Saadan siis meiliga aadressi sellele: https://arenguidee.ee/issues/tervis  
Eesti tervishoiu probleeme arutatakse aktiivselt, see on väga vajalik. Tervishoiu all möistame tervisehädade, haiguste käes olevate inimeste aitamist ja ravimist. WHO klassikaline joonis ja Eesti rahvatervise eest hoolt kandnud akadeemik Ain-Elmar Kaasik esitavad, et arstiabist ja meditsiinikorraldusest ehk tervishoiust praeguses tähenduses, söltub inimeste tervis 10%; elustiilist söltub tervis aga 50%. Tervise parandamisele kulub üle 80%, tervise säästmisele, tegelikule tervise hoidmisele, vaid 10% kogusummast, mis arenenud ühiskonnad rahvaterviseks kulutavad. Vajame igat aktsiooni, mis hoiab inimest tervemana. Liigse istumise teema muutub järjest aktuaalsemaks. Meil on vöimalus iseendid aidata ja tervemalt elamise läbi säästä raha arstiabile.
https://arenguidee.ee/ideas/283-istumine-on-eluohtlik-tegevus-kui-sellega-liiale-minna
Kui Teil ja kolleegidel on kogemusi ja arvamusi ideest, olen nende eest tänulik, eesmärk on ühine. 
Tervitades, Ragnar Viir

Tallinna lapsevanemad saavad hakata lasteaiakohta taotlema riigiportaalis eesti.ee

Selline vahva Raepress, 22. aprill 2015 uudis lapsele lasteaiakoha taotlemise kohta portaalis eesti.ee.

Tallinna lapsevanemad saavad hakata lasteaiakohta taotlema riigiportaalis eesti.ee

Alates maikuust saavad Tallinna lapsevanemad taotleda oma lapsele lasteaiakohta riigiportaali eesti.ee kaudu. Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on Tallinn kasutanud elektroonset infosüsteemi lasteaedadesse vastuvõtu korraldamisel juba aastaid. „Nii oli e-teenuse loomine munitsipaallasteaiakoha taotlemiseks igati loogiline ja kahtlemata ka oodatud samm,“ rääkis Mihhail Kõlvart. „Uus teenus muudab kohataotlemise lapsevanematele mugavamaks ja operatiivsemaks, samuti muutub läbipaistvamaks rühmade komplekteerimine.“ Lapsevanem saab riigiportaalis täita taotluse, kuhu märgib kuni kolm lasteaia valikut ja koha soovimise aja ning täpsustab oma kontaktandmed. Lisaks on vanemal võimalik näha, mitmes on tema laps valitud lasteaia kohataotlejate nimekirjas. Esitatud taotlust on võimalik vajadusel muuta või kustutada.  Vaba koha olemasolul teeb lasteaia direktor riigiportaali kaudu vanemale lasteaiakoha pakkumise, mida vanem saab vastu võtta või edasi lükata, samuti sellest keelduda. E-teenuse avamise esimestel nädalatel on ühtlasi tegu testperioodiga, mil soovitakse veenduda, et süsteem töötab tõrgeteta. Lapsevanematel on sel perioodil võimalik Tallinna Haridusametile anda tagasisidet ja teha ettepanekuid e-teenuse parendamiseks.

Lisainfo: Rainer Rannala, üldosakonna juhataja Tallinna Haridusamet Tel 6404503 rainer.rannala@tallinnlv.ee

Hea teada: liikumine on vajalik, istumine kahjulik

Liikumine on tervisele vajalik, kuid sageli oleme harjunud istuma kodus, tööl, külas, autos jne. Kasutame siis võimalust ja liigume ning liigutame ennast rohkem. Meenub vanarahva tarkus, et pole külma ja kehva ilma, kuid on vaid vale riietus. Liikumisharrastus peab saama alguse juba varasest lapseeast. Veel praegugi meeldib mulle ujuda, tantsida ja jalgrattaga sõita, jalutada meeldib ka, kuid mitte üksinda ja saab kuuulata linulaulu, mõtteid vahetada, loodust nautida. Selliseid inimesi on palju, sest inimesed tahavad tervelt elada ja see nõuabki liigutamist. Tegelikkuses on lihtne koos sõbrannaga või kaaslasega leida ühine hobi ja siis ennast vahel lausa sundida välja minema. Pärast on hea tunne ja palju rõõmu koosveedetud hetkedest. Oma perearstile olen aastaid kurtnud seljavalu ja tema nõuanded olid asjakohased. Nii võimlen kodus, tööl tuletan endale meelde, et iga tunni järel lihtsalt tuleb püsti tõusta, seista või jalutada ning trenni või sporti on mõnus teha. Praegu tahaks hoopis jalutada rannaliival või sõita jalgrattaga ning teha fotoaparaadiga kevade leidmise pilte.
Artikkel liikumisest ilus 19.aprilli Postimehes tervise rubriigis ja on järgmine:

Arst: istumine on «uus suitsetamine»

Liikumine on võimalus osutada oma kehale ja vaimule hindamatu teene, mida keegi teine meie eest teha ei saa. Liikumine on vajalik igas vanuses inimestele haiguste ennetamiseks, töövõime tõstmiseks ja hea enesetunde saavutamiseks. Kehaline aktiivsus normaliseerib vererõhku, vähendab «halva» kolesterooli ja suurendab «hea» kolesterooli taset, langetab tromboosiriski, vähihaiguse tekkeriski ning alandab stressi ja tõstab meeleolu. Liikumisega parandame ainevahetust, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke. Värskeks uudiseks südamehaiguste ennetamisel on, et istumine kahjustab südant ja veresooni varem arvatust oluliselt rohkem. Seda on põhjalikult uuritud Rootsis. Nii Rootsis kui Eestis istub inimene keskmiselt 8-9 tundi päevas. Pika ja liikumispausideta istumise käigus tekib kehas rida südant ja veresooni kahjustavaid muutusi: trombiohu tõus, lupjumise kiirenemine, ainevahetuse aeglustumine.
Istumist nimetatakse «uueks suitsetamiseks» ˗ seda just südamele võrreldava kahju tekitamise rõhutamiseks. Pikaajalise istumisega südamele tekitatud kahju neutraliseerimiseks on väga oluline roll regulaarsel liikumisel. Kahjuks suudab regulaarne tervisetreening neutraliseerida istumisega tekitatud kahju ainult osaliselt.
Teadusuuringud näitavad, et südamehaiguste ennetamiseks on kõige olulisem liikumisharrastuse regulaarsus, mitte niivõrd intensiivsus. Seega aitab südant hoida ka väiksema intensiivsusega, aga regulaarne liikumine. Regulaarne koormus tähendab spordiga tegelemist vähemalt kaks, veel parem kolm või enam korda nädalas. Üks kord nädalas tehtav tervisetreening ei kaitse südant.
Eesti Kardioloogide Selts soovitab südame kaitsmiseks kolm kilomeetrit kõndi või 30 minutit ükskõik millist mõõdukat liikumist päevas. Suurema koormusega tervisetreeninguks sobivad kõige paremini kepikõnd, sörkjooks, ujumine, jalgrattasõit, tantsimine, sõudmine, uisutamine ja rulluisutamine. Seega on võimalusi väga palju ja igaüks saab nendest välja valida omale sobivamad. Südame ja veresoonte kaitsmiseks on vaja vähemalt kaks tunnipikkust treeningut nädalas.
Samas ei tohi me oma südant liigselt üle pingutada. Liikumisharrastusega alustamisel või  taasalustamisel tuleks vältida hasartseid spordialasid. Näiteks populaarne ja kaasakiskuv korvpall ning teised liikumismängud võivad hasardi tingimustes viia südame ülepingutamiseni. Harvad pole olnud ka juhud, mil keskealine mees tuuakse infarktiga haiglasse otse palliplatsilt. Üle 40-aastastele tervisespordiga alustajatele soovitan eelnevalt teha südame koormustesti. Sellega saame näha südame- ja veresoonte käitumist kehalisel koormusel ja määrata ka optimaalse pulsisageduse tervisetreeningul. Pulsisageduse ealine maksimum on 220 lööki/min lahutada vanus. Näiteks 50-aastasel inimesel on see 170 lööki/min. Kehaline treening südame löögisagedusega 70-85 protsenti maksimumist arendab aeroobset võimekust, treening 60-70 protsenti maksimumist (50-aastasel inimesel 100-120 lööki/min) annab võimekust säilitava ja kehakaalu langetava efekti.
Pulssi loetakse randme- või kaelaarteril 15 sekundi jooksul ja saadud arv korrutatakse neljaga. Pulsisagedust on soovitav kontrollida umbes 10 minuti möödumisel tervisetreeningu alustamisest. Pulsimõõtmine on tunduvalt lihtsam pulsikellaga. Tänapäeva kiirel ajastul tuuakse peamise vähese liikumise põhjusena esile ajapuudust. Ütlen veendunult iseenda ja paljude mu patsientide näitel, et liikumisest saadav lisaenergia muudab töö produktiivsemaks ning kvaliteetsemaks. Alustamiseks on vaja liikumine oma päevaplaani sisse planeerida. See ajakulu kompenseerub edaspidi kuhjaga tõusnud tööefektiivsuse näol. Hädavajaliku kehalise koormuse võib saada koos igapäevaste toimetustega ˗ tehes vähemalt 6000 (soovitavalt 10 000) sammu päevas. Alustage väikestest asjadest: kasutage lifti asemel treppi, parkige oma auto uksest kaugemale, tulge bussist mõni peatus varem maha. Kõik see tugevdab teie tervist. Parajast koormusest annab tunnistust meeldiv reipus, toonuse tõus ja energiatulv. Paraneb ka meeleolu ja une kvaliteet.
Eakamad toovad vähese liikumise põhjusteks valdavalt kõrge vanuse ja halvenenud tervise, siiski on liikumine sama oluline ka vanematele ja kroonilisi haiguseid põdevatele inimestele. Uuringud on näidanud, et liikumist harrastavad eakad on tervemad ja tulevad oma eluga paremini toime. Sobiva intensiivsusega kehaline koormus leevendab krooniliste haiguste vaevuseid ja võib vähendada ravimite (eriti uinutite ja antidepressantide) tarvitamise vajadust. Südamehaigusi, hüpertooniatõbe, suhkurtõbe, osteoporoosi ja liigesehaiguseid põdevad patsiendid peavad liikumisstiilide ja liikumise intensiivsuse osas kindlasti nõu pidama oma arstiga.
Liikumisharrastusega alustada ei ole kunagi hilja, aga kõige lihtsam on seda teha juba lapseeas. Liikumisrõõmu kujunemine lapseeas muutub elu igapäevaseks osaks, hilisemas vanuses on seda palju raskem kujundama hakata. Lapsed jäljendavad oma vanemaid ja kuna täiskasvanud veedavad palju aega teleri või arvutiekraani seltsis, siis lapsele valikuid andes potsataks ta enamasti ikka arvuti taha. Tingimused liikumisharrastuseks peavad looma vanemad. Lapsed õpivad mitte meie sõnadest, vaid tegudest. Et lapsel tekiks vajadus taas ja taas kogeda liikumisest saadud heaolutunnet, on vaja, et ta kogeks seda kõigepealt koos vanematega. Südamearstina soovin teile kõigile mõnusaid tunde tervisespordiga tegelemisel. Ilus kevadilm on hea aeg alustamiseks. Terve ja treenitud süda toob puna palgele ja rahulolu südamesse ning elu on elamist väärt.