Spordihooaeg on alanud

Täna käisime ilma uudistamas ja jalutamas. võtsime kohe ette  pikema teekonna, mis oli kokku üle 6 kilomeetri. Päris mõnus oli kõndi harrastada. Meil on siin Haaberstis, Pikaliiva elurajoonis enam-vähem normaalsed teed, kuigi on killustikku ja mõned augudki. Aga kõige kehvem on kodu juures esimene ülekäigurada, mis viib üle krravi ja seda katab lahtine killustik ning seda on ratastooliga päris vaevarikas ületada. Võiks parem ja kõvem asfaldkate olla. Tõenäoliselt kirjutan sellest Tallinna Komunaalametile. Viimati kirjutasin neile Sääse trollipeatuse ootepaviljoni kõrvaldamise pärast ja sain vastuse, et kõrvaldati ära ja praegu pole uut võimalik panna. Samas olin pahane, et inimesed seisavad tuule ja vihma käes ja ootavad trolli. Laupäeval avastasin, et seal llinna viival suunal on uus bussiootepaviljon. Mulle meeldivad sellised pisiasjad, mis linnavalitsusele meelde tuletades ja tähelepanekuid tehes on asjad hakanud muutuma. Muret teeb olukord sellepärast, et meil on kõnnitee ainult ühel pool tänavat aga sinna jõudmiseks on vajalik ületada sõidutee ja see takistuste rada, mis tavalisele kõndijale pole probleem aga ratastoolis sõitjale vaevarikas ja ohtlik, sest piirdeid pole, kõnniteeni on vaid kraavi ääred.

Pragu on meie olukord kodulähedal Pärnaõue juures on selline ja ohtlik:

Ilm, mis hommikul oli kole ja tuuline, hakkas meelt muutma ja lõunaks säras päike ning tugev tuul oli tasanenud. Päris hea on olla, kui koju jõudsime. Linnulaul ja puhas õhk ning looduseilu olid seda pikka jalutuskäiku väärt. Tegelikkuses oli teisigi väljas, kes jooksis, kõndis või sõitis rattaga. Tahaks ka jalgratta välja võtta   ja pedaale mõnuga tallata. kodus on küll trenasöör aga see pole võrreldav minu lemmikuga. Hakkame aga ennast liigutama kevadel, suvele vastu. Pea ja keha vajavad tuulutamist. Õhtune päikeseloojang oli ilusam, kui rõdult pildile sai.

 

 

 

 

 

Täna algas suveaeg - head kella keeramist!

Taaskord on see pühapäev, kui on tarvis kella keerata. Öösel krõbistas vihm ja lumi aknaplekil ja hommikune ärkamine oli varane. Pühapäeviti käime Arcticus ujumas ja juba kella 9st. Eks ikka enne seda üks hommikukohv ja siis üllatusena lumekaabitsaga jääd aknalt maha kraapima. Tuul oli ikka päris meeletu ja külm hakkas aga sellegi poolest läksime peale Rimit ringiga koju. Sõitsime Kakumäe randa, mis oli praktiliselt inim tühi. Peale meie oli seal koer oma peremeest jalutamas. Mõlamad olid rahul selle tormi meenutava ja pilvise ilmaga. Kahuks oli fotokaamera kodus aga pilte sai tehtud Arko ja minu mobiiliga. Koju jõudes oli nii külm ja selle vastu aitab ainult üks tegevus - koristamine. Päikesepaistel on seda palju parem teha ja sooja annab ka see tegevus. Tegelikkuses tahaks õue minna ja tutvuda lähiümbruskonnaga. Kodus Arko õpetas mulle uuesti kuidas pilte FBsse laadida ja sealt siis arvutisse ja siia. Head harjumist suveajaga.

Slovakia kultuuriõhtu 28.03.12 kell 15

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub huvilisi kolmapäeval, 28.märtsil kell 15 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskusesse (Endla 59) slovakkia kultuuri tutvustavale õhtule. Slovakkia kultuuriõhtu läbiviijaks on välisvabatahtlik Helena Skovierova, kes on Euroopa Vabatahtliku Teenistuse raames Tsirkusestuudios Folie vabatahtlikku tööd tegemas. Kultuuriõhtul tutvustatakse Slovakkia ajalugu, kombeid, toitumistavasid, muusikat jm. Osavõtt on tasuta ja üritus tõlgitakse inglise keelest eesti keelde. Tallinna Puuetega Inimeste Koda, Endla 59, 10615 Tallinn. Telefon: 656 4048, e-post: koda@tallinnakoda.ee http://www.tallinnakoda.ee

Käisin hääletamas Tallinna tasuta ühistranspordi vastu.

Eile olin Mustamäe Halduskogu koosolekul ja peale seda käisin ka hääletamas. Kuna kutse Tallinna linnavalitsuselt oli järgmine: Tallinn korraldab 19.-25. märtsini 2012 linnaelanike küsitlust küsimusega “Kas toetate tasuta ühistransporditeenusele üleminekut alates 2013. aastast Tallinna ühtse piletisüsteemi liinidel?” ning selle vastusevariandid on “jah” ja “ei”. Küsitlusest on õigus osa võtta igal vähemalt 18-aastasel isikul, kelle elukohaks on rahvastikuregistris märgitud Tallinna linn. Tallinna Linnavolikogu otsuse kohaselt võimaldatakse Tallinna ühtse piletisüsteemi bussi-, trammi- ja trolliliinidel kõigil 24. ja 25. märtsil tasuta sõita.

Olen endiselt arvamusel, et  ühistranspordi korraldus on Tallinnas kehval tasemel ja läheb halvemaks ning seepärast ütlesin ei tasuta ühistranspordile. Viimastel aastatel on Tallinnas muudetud tihti sõidugraafikuid harvemaks, kuid inmesed vajavad ühistransporti. See, et trollid lagunevad, bussid muutuvad vanaks ja kadunud on nädalavahetusel nr 3 trammiliin, on linnavalitsuse arvates väike asi. Ei suuda kuidagi uskuda, et olukord läheb paremaks seal, kus on raha puudu vaid reklaamikampaaniaga, milleks ikka ülemõistuse suuri summasid kulutatakse maksumaksjate raha. Selle raha eest oleks saanud lappida tänavaauke, joonistada sebrasid või lisada madalapõhjalisi busse ja tramme õhtustele aegadele. Veel ei meeldi mulle, et tehakse vahet omadel (tallinnlastel) ja võõrastel. Tallinn on nii suur linn ja siin on palju mittekodanikke, kes ei võida selle tasuta transpordiga. Ka arvan, et autosid ei jää vähemaks ja halb nali on propageerida telereklaamides tasuta transporti pensionäridel, kes nii ehk naa tasuta sõidavad. Mina tahan, et ühistransport liiguks tihedamalt, oleks paindlikum, puhtam, korras ja linn oleks turvaline. Need planeeritavad kiipkaardid peame ka kindlasti meie ise kinni maksma. Tasuta asju ei ole olemas ja keegi peab selle kas kinni maksma või kannatama halvenema teeninduse arvelt. Eks ootame tulemused ära ja vaatame, mis Tallinna ühistranspordist saama hakkab. Loodan, et 2013 aastal ühistransport seisma ei jää. Mina ja minu lapsed kasutavad tihti ühistransporti ja meie sooviks on, et see oleks paremini planeeritud ja kättesaadavam. Näiteks Kakumäelt kesklinna, Õismäelt Mustamäele, loomaaia juurest Männi pargini jne. Et oleks mugavam ja keskkonna sõbralikum.

Hurraa - riigikogu võttis vastu puuetega inimeste õiguste konventsiooni

Mul on selle uudise üle väga hea meel. President kiitis selle heaks juba 5 aastat tagasi. Tore, et linnade liit ka nõusse saadi ja see on nüüd olemas ja muudab puuetega inimeste elu paremaks. Sotsiaalministeeriumil on kohustus töötada välja strateegia ja iga-aastane tegevuskava. Elame ikka Euroopa Liidus.

 Riigikogu ratifitseeris puuetega inimeste õiguste konventsiooni

 Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul aitab täna riigikogus ratifitseeritud puuetega inimeste õiguste konventsioon täpsustada ja koondada kõik puudega inimeste õigustega seonduva, mis on sätestatud mitmetes rahvusvahelistes konventsioonides ja dokumentides. Pevkur: puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimine on Eesti jaoks suur samm. „Konventsiooni ratifitseerimisega võtame ühtlasi ka eesmärgi puudega inimeste olukorda järjepidevalt parandada,“ ütles minister Pevkur. „Edasine suund ongi tugevdada puudega inimeste õiguste kaitset ja parandada nende iseseisvat toimetulekut. Selleks töötame välja riikliku puudega inimeste õiguste kaitse strateegia ja selle iga-aastased tegevuskavad.“ Konventsiooni rakendamise korraldamise eest vastutab Sotsiaalministeerium, kuid rakendamisega on seotud kõik ministeeriumid oma vastutusala pädevuses. Konventsiooni on ÜRO 193 liikmesriigist ratifitseerinud 110, sealhulgas 19 Euroopa Liidu liikmesriiki. Fakultatiivprotokolliga on ühinenud (või selle ratifitseerinud) 63 riiki, sh 16 Euroopa Liidu liikmesriiki. Fakultatiivprotokolliga ühinemise eesmärk on anda puudega inimestele võimalus pöörduda puuetega inimeste õiguste komitee poole, kui neile tundub, et riik rikub nende konventsioonis sätestatud õigusi.

Sotsiaalkomisjoni liikme Jüri Jaansoni sõnul on erivajadustega inimesed ja neid ühendavad organisatsioonid on pikka aega oodanud selle eelnõu jõustumist seadusena. „Viis aastat on kulunud sellest ajast, kui president andis konventsioonile oma allkirja. Sama palju on kulunud diskussioonideks ja vaidlusteks, kas me ikka saame seda teha või käib see meile üle jõu.Viis aastat on olnud ootust, kas ühiskond on valmis tunnistama erivajadustega inimeste olemasolu ja õigusi," ütles Jaanson. „Seaduseelnõu jõustumine tähendab kõigile, kel on täna probleeme, isegi ületamatuid probleeme avalikus ruumis toimetulekul, usku, et meie ühiskond võtab selge kursi maailma parandamiseks ka nende jaoks. See on erivajadustega inimestele eneseväärikuse küsimus," rõhutas parlamendisaadik. Jüri Jaansoni sõnul aitab konventsioon puudega inimestele luua võrdsed võimalused ühiskonna teiste liikmetega ning leiab, et riigid on kohustatud rakendama ja tutvustama meetmeid, et edendada puudega inimeste õigusi ja vähendada võimalusi diskrimineerimiseks. Ratifitseerimise järgselt töötatakse puudega inimeste õiguste ja iseseisva toimetuleku parandamiseks välja riiklik puudega inimeste õiguste kaitse strateegia ning selle iga-aastased tegevuskavad.Erivajadustega inimeste organisatsioonid ootavad siin tõhusat toimetamist nii sotsiaalministeeriumi kui ka valitsuse poolt ja pakuvad endi poolt selleks igakülgset abi.

Omastehooldajate infotund 21.03.12

Tallinna omastehooldajad saavad kokku 21.märtsil 2012 algusega kell 13.00 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses aadressil Endla 59. Vähemalt mulle tundub, et me justkui teame enam-vähem kõik alkoholismist, sellest mis see teeb inimesega. Rohkem hädas oleme aga olnud vähemalt korra elus, kui meil on tulnud suhelda alkoholi liigtarvitajaga olgu ta siis abikaasa, pereliige, sõber, sugulane, kolleeg või naaber. Millisest käitumisest-suhtlemisest võiks olla kasu ja millisest mitte?! Kas me ise või meie läedased pole sattunud kaassõltlase rolli ja mis see kaassõltuvus üldse on? Neid teemasid tuleb lahti seletama meile seekordne külaline, psühholoog Milvi Igalaan, Wismari haiglast. Üritus on tasuta, kestab kaks tundi ja lõpeb seekord magusa üllatusega! Olete oodatud! Võtke kaasa ka tuttav omastehooldaja!

Pirjo Vaarmaa, MTÜ Inkotuba projektijuht, tel 555 00 290 www.kuivaks.ee

Trepikoja-blogist

Aga meil on nüüd trepikoja blogi... Ei saanud kohe pildistamata jätta. Anonüümkirjad 21.sajandi moodi. Pilt on illustreeriva tähendusega. Tahaks ka öelda, et me pole miskit kuulnud ega näinud, kuid keegi seda sildimajandust meie seinalehel täiendab. Tuju läks kohe heaks,kui avastasime uute elanike omavahelise suhtlemise hoogustumist. Meie oleme piirdunud teretamisega. Juhtub, et keegi annab meil paar korda päevas uksekella, keegi avab korteriukse ja jätab selle lahti. Avastamiserõõm Rannamõisa moodi. Meie tuju teeb see igatahes heaks, kuigi kirjad võiks panna selle korteripostkasti. Seal on tegemist noormehega, kes juba eelmisel laupäeval viisakalt vabandas. Nüüd siis kohe avalikult häbiposti riputamine. Eks reegleid tahavad kõik kohe alguses paika saada, siis tulevik pilvitu. Samas ei ole ilus konisid maha visata ja väliukse vahel suitsetada. See segab tõepoolest neid inimesi (ka mind), kes ei suitseta. Passiivne suitsetamine on ebatervislik.