21. märts 2012

Hurraa - riigikogu võttis vastu puuetega inimeste õiguste konventsiooni

Mul on selle uudise üle väga hea meel. President kiitis selle heaks juba 5 aastat tagasi. Tore, et linnade liit ka nõusse saadi ja see on nüüd olemas ja muudab puuetega inimeste elu paremaks. Sotsiaalministeeriumil on kohustus töötada välja strateegia ja iga-aastane tegevuskava. Elame ikka Euroopa Liidus.



 Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul aitab täna riigikogus ratifitseeritud puuetega inimeste õiguste konventsioon täpsustada ja koondada kõik puudega inimeste õigustega seonduva, mis on sätestatud mitmetes rahvusvahelistes konventsioonides ja dokumentides. Pevkur: puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimine on Eesti jaoks suur samm. „Konventsiooni ratifitseerimisega võtame ühtlasi ka eesmärgi puudega inimeste olukorda järjepidevalt parandada,“ ütles minister Pevkur. „Edasine suund ongi tugevdada puudega inimeste õiguste kaitset ja parandada nende iseseisvat toimetulekut. Selleks töötame välja riikliku puudega inimeste õiguste kaitse strateegia ja selle iga-aastased tegevuskavad.“ Konventsiooni rakendamise korraldamise eest vastutab Sotsiaalministeerium, kuid rakendamisega on seotud kõik ministeeriumid oma vastutusala pädevuses. Konventsiooni on ÜRO 193 liikmesriigist ratifitseerinud 110, sealhulgas 19 Euroopa Liidu liikmesriiki. Fakultatiivprotokolliga on ühinenud (või selle ratifitseerinud) 63 riiki, sh 16 Euroopa Liidu liikmesriiki. Fakultatiivprotokolliga ühinemise eesmärk on anda puudega inimestele võimalus pöörduda puuetega inimeste õiguste komitee poole, kui neile tundub, et riik rikub nende konventsioonis sätestatud õigusi.

Sotsiaalkomisjoni liikme Jüri Jaansoni sõnul on erivajadustega inimesed ja neid ühendavad organisatsioonid on pikka aega oodanud selle eelnõu jõustumist seadusena. „Viis aastat on kulunud sellest ajast, kui president andis konventsioonile oma allkirja. Sama palju on kulunud diskussioonideks ja vaidlusteks, kas me ikka saame seda teha või käib see meile üle jõu.Viis aastat on olnud ootust, kas ühiskond on valmis tunnistama erivajadustega inimeste olemasolu ja õigusi," ütles Jaanson. „Seaduseelnõu jõustumine tähendab kõigile, kel on täna probleeme, isegi ületamatuid probleeme avalikus ruumis toimetulekul, usku, et meie ühiskond võtab selge kursi maailma parandamiseks ka nende jaoks. See on erivajadustega inimestele eneseväärikuse küsimus," rõhutas parlamendisaadik. Jüri Jaansoni sõnul aitab konventsioon puudega inimestele luua võrdsed võimalused ühiskonna teiste liikmetega ning leiab, et riigid on kohustatud rakendama ja tutvustama meetmeid, et edendada puudega inimeste õigusi ja vähendada võimalusi diskrimineerimiseks. Ratifitseerimise järgselt töötatakse puudega inimeste õiguste ja iseseisva toimetuleku parandamiseks välja riiklik puudega inimeste õiguste kaitse strateegia ning selle iga-aastased tegevuskavad.Erivajadustega inimeste organisatsioonid ootavad siin tõhusat toimetamist nii sotsiaalministeeriumi kui ka valitsuse poolt ja pakuvad endi poolt selleks igakülgset abi.

Kommentaare ei ole: