Ei meeldi mulle see, mis toimub Tallinna Lastehaiglas. Tundub, et seal kehtivad omad reeglid, seadused ja määrused. Lugu järgmine. Minu 16-aastane poeg, kes saab aprillis 17 ja õpib kutsekoolis, kukkus nädalavahetusel maal jää peal käe peale, mis tegi talle haiget ja välispraktikalt saadeti ta Tallinna Lastehaigla
traumapunkti. Poeg pöördus 19.03.2012 vastuvõtu registratuuri, kus küsiti tema vanust ja
saadeti ta minema põhjendusega, et teda lastehaigla ei teeninda, sest ta on liiga vana! ja peab
pöörduma PERHi, st Mustamäe kiirabihaiglasse. Järjekorda hommikul kella 9 ajal ei olnud. Samas tuleb
põhjuseta puudutud aeg hiljem tasa teha, kuid füüsilist tööd on raske teha, kui
käsi randmest valutab. Paraku oli seal nii pikk järjekord, mida poeg ära oodata
ei jõudnud, vaid tuli lihtsalt oma paistes käega sealt ära. Koplist valutava käega Mustamäele, sealt ringiga Kakumäele on omajagu pikk teekond, et seda ühistranspordiga 2 korda päevas ette võtta ja nii valis noormees valu kannatamise ja haige käega töötamise koolipraktikal. See on esimene kord,
kui lastehaiglast saame negatiivse elamuse. Olen pidanud poistega mitmel korral
seal käima ja alati on teenindus viisakas ja abivalmid töötajad.
Uurisin Tallinna Lastehaigla kodulehelt, kus on kirjas, et ägeda traumadega
patsiendid saavad pöörduda traumapunkti, kuhu saab pöörduda
ööpäevaringselt, perearsti suunamiskiri pole vajalik. Traumapunkt on avatud 24h. Tööpäeviti toimub
samas ka korduvate traumahaigete vastuvõtt (etteregistreerimisega).
Sihtasutus Tallinna lastehaigla kodulehel on kirjas ka laste õigused, kui ei ühtegi sõna laste vanusest mul leida ei õnnestunud - Pediaatrilise ehk laps-patsiendi õigused. Lisaks nn täiskasvanud patsientide õigustele on lapsel ÕIGUS:
- lugupidavale ja individuaalsele suhtumisele;
- vanemate juuresolekule raviprotsessis ja vanema osalemisele ravis;
- talle oluliste füüsiliste ja psühholoogiliste vajaduste täitmisele – toidule, puhkusele, unele, soojusele ja aktiivsusele;
- püsivale, toetavale ja hoolitsevale ravile, milles järgitakse lapse emotsionaalseid ja psühhosotsiaalseid vajadusi (ergutatakse avatud suhtlemist, julgustatakse inimlikke suhteid);
- väljendada vabalt reaktsioonide abil oma tundeid ja hirmu;
- kontrollida ennast ja olukorda nii palju kui võimalik;
- eakohaselt saada selgitust ravi/uuringu kohta (mängides nukkudega, joonistades, saada sellest aimu kirjelduste kaudu);
- saada tunnustust, kiitust ja autasusid hea toimetuleku eest raviprotsessis ja rasketes olukordades;
- osaleda koos oma vanematega raviprotsessi mõjutavates otsustes;
- olla haiglas võimalikult lühikest aega, kui haiglajärgne ravi on planeeritud.
Lapse
ravi huvides võib kasutada tema tunnetuslikule, sotsiaalsele,
füüsilisele ja emotsionaalsele arengule vastavaid normaalseid
stiimuleid. Samas on ka perekonna kohustused
- Pere ja vanemad on kohustatud jätkama võimetekohaselt oma vanemliku rolli täitmist;
- anda personalile teavet oma asukohast lapse haiglasoleku ajal ja olla kättesaadav, otsustamaks ravi edaspidist käiku;
- järgima haiglasoleku ajal siinset kodukorda.
Saatsin lastehaiglale ka arupärimise, milles palusin selgitust olukorra kohta. Hindan ennast asjatundjaks, kuid infot ma lastehaigla kodulehelt
ei leia. Olen kursis Eesti Vabariigi lastekaitse seadusega, mille järgi on
lapsed kuni 18-aasta vanuseks saamiseni. Praegu leian, et 19.märtsil 2012 ei olnud minu lapsel
võimalik saada abi ja temaga tegelemisest keelduti põhjustel, mis ei ole
õigustatud. Soovin teada saada miks on registratuuris teade, et teenindatakse
lapsi vanuses kuni 16.eluaastat.Mis on selle vanuselise piirangu aluseks? Kas kuni 16
eluaastat on mõistetav kaasa arvatud 16 aastat? Miks keelduti minu lapsele abi andmisest? Kas lastehaiglal
on olemas eriseadused, mis ei lähtu EV lastekaitse seadusest ja laste õigusest? Palusin saata vastus minu e-mailile koos informatsiooniga
laste vanuselise piirangu alusel teenindamise kohta traumade korral ja
tervishoiuteenuste kasutamisel Tallinna Lastehaiglas. Ootasin vastust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar