Alates novembrist muutub Kakumäel bussiliiklus paremaks

Selline kaua oodatud uudis Raepressilt, mis muudab ka meie liikumise ühistranspordiga paremaks ja saame sõita otse linna, ilma, et peaks ümber istuma.  Väga hea uudis, sest meie kandis on palju uusarendusi, kuid koole, lasteaedu ja töökohti napib. Nii peavad paljud paratamatult sõitma autoga, kuid nüüd muutub paremaks ka ühistranspordiga sõit. 

 Raepress

27. oktoober 2015

 

Alates novembrist alustavad uued bussiliinid

 

Tallinna Transpordiamet teatab, et alates 1. novembrist  alustavad tööd uued bussiliinid: nr 21 Balti jaam - Landi, nr 21B Balti jaam – Kakumäe, nr 41 Balti jaam – Landi ja nr 41B Balti jaam – Kakumäe. Tänased bussiliinid nr 21 ja 21B suletakse ning bussiliini nr 21A liikumistee ja peatused ei muutu. Uued bussiliinid võimaldavad sõita Kakumäe piirkonnast (Vabaõhumuuseumi tee või Vana-Rannamõisa tee kaudu), säilitades otseühenduse kesklinna ja Balti jaama ning ümberistumisega võimaluse liikumiseks teistesse linna piirkondadesse

 

Bussiliinide nr 21 Balti jaam - Landi ja nr 21B Balti jaam - Kakumäe liikumistee: Rannamäe tee →Mere pst → Pärnu mnt Vabaduse väljak → Kaarli pst → Endla tn → Paldiski mnt → Mõisa tn →Vabaõhumuuseumi tee → Kakumäe tee → Vana-Rannamõisa tee → Rannamõisa tee → Paldiski mnt →Endla tn → Kaarli pst → Vabaduse väljak → Toompuiestee → Rannamäe tee;

Liinide 21 ja 21B peatused: Balti jaam, Linnahall, Mere pst, Viru, Vabaduse väljak (Vabaduse väljak), Tõnismägi, Koidu, Taksopark, Hipodroom, Pirni, Humala, Mustjõe, Looga, Zoo, Mõisa, Rocca al Mare kool, Rocca al Mare, Hälli, Õismäe raba, Paljandi, Merirahu, Lesta, Kakumäe tee, Räime, Landi, (nr 21B: Sooranna tee, Teeotsa, Soolahe tee, Kakumäe, Soolahe tee, Teeotsa, Sooranna tee, Landi), Räime, Kakumäe tee, Tõnu, Vismeistri, Alemaa, Tuleraua, Pikaliiva, Sõba, Haabersti, Zoo, Looga, Mustjõe, Humala, Pirni, Hipodroom, Mooni, Taksopark, Koidu, Vabaduse väljak (Kaarli pst), Tõnismägi, Hotell Tallinn, Balti jaam

Bussiliinide nr 41 Balti jaam - Landi  ja nr 41B Balti jaam - Kakumäe liikumistee: Rannamäe tee→Mere pst→ Pärnu mnt→ Kaarli pst→ Toompuiestee→ Tehnika tn→ Paldiski mnt→ Rannamõisa tee→Vana-Rannamõisa tee→ Kakumäe tee→ Vabaõhumuuseumi tee→ Mõisa tn→ Paldiski maantee→Toompuiestee →Kaarli pst →Toompuiestee →Rannamäe tee;

Liinide nr 41 ja 41B peatused: Balti jaam, Linnahall, Mere pst, Viru, Vabaduse väljak (Vabaduse väljak), Tõnismägi, Hotell Tallinn, Kelmiküla, Ristiku, Lille, Hipodroom, Pirni, Humala, Mustjõe, Looga, Zoo, Haabersti, Sõba, Pikaliiva, Tuleraua, Alemaa, Vismeistri, Tõnu, Kakumäe tee, Räime, Landi, (nr 41B: Sooranna tee, Teeotsa, Soolahe tee, Kakumäe, Soolahe tee, Teeotsa, Sooranna tee, Landi), Räime, Kakumäe tee, Lesta, Merirahu, Paljandi, Õismäe raba, Hälli, Rocca al Mare, Rocca al Mare kool, Mõisa, Zoo, Looga, Mustjõe, Humala, Pirni, Lille, Ristiku, Tehnika, Hotell Tallinn, A.Adamsoni, Vabaduse väljak (Kaarli pst), Tõnismägi, Hotell Tallinn, Balti jaam.

 

Sõiduplaanide kohta on võimalik saada  infot: www.sõiduplaan.tallinn.ee

Gmaili konto kaaperdanud petised küsivad reisihädalist teeseldes raha ehk Arko petukirjad

Juhtub... Tänane hommik algas sellise väikese ehmatusega, sest Arko gmaili konto olid ahvid ära kaaperdanud. Saatsin siis FB kaudu teate välja, et Arko ei ole reisil. Kodus on aga kiri on tema Gmaili kontolt täna saadetud. Palun mitte reageerida. Ta juba tegutseb. Mässas siin arvutis hommikul, sest oli kirjad suunatud mingi libakontole edasi ja vahetas salasõna ja muutis araabia keele eesti keelseks. Mulle juba hakkas tunduma nagu oleks mina see süüdlane, kuid pärast ajas see nõmedus mind muigama. Meie magame öösel rahulikult, taevas kõrgub täiskuu ja siis keegi usinalt toimetab postkastis. Hommikul siis oli tunniga asi korras, kuid postkastis valitseb tühjus.  Hea on teada, et oli inimesi, kes Arkole helistasid ja abi soovisid pakkuda. Tegemist oli halva üllatusega ning ta ei olnud ainuke. 


Kiri ise oli järgmine, millele pole mõtet reageerida. Kuigi oli selline tõele sarnane kiri ja kenasti kirjutatud ning ei tekitanud google translate kahtlust. Link on pealkirja sees.
Tere! Loodetavasti jõuab see kiri teieni õigeaegselt. Käisin reisil Pariis, Prantsusmaa. ning reisi käigus varastati mu dokumendid, sealhulgas pass ja krediitkaart, mis olid minu kotis. Saatkond oli nõus abistama minu lennu organiseerimisega ilma passita, minu kanda jäi piletikulu ja hotelli arve. Paraku ei ole mul võimalik aga kontole ligi pääseda ilma pangakaardita ning pank ei ole suuteline nii kiiresti uut kaarti väljastama, et ma lennule jõuaksin ja hotelliarve tasutud saaksin. Antud olukorras olen sunnitud paluma lühiajalist laenu, mille saan tagasi maksta niipea kui koju tagasi jõuan. Vajan summat mis oleks 1.500 Euro, et katta oma kulud. Kui oleks võimalik raha saata Western union kaudu, siis see oleks kõige parem. Vabandan ebamugavuse pärast, aga mul on vaja jõuda järgmisele lennule ja igasugune abi on teretulnud. Kui on võimalik aidata, siis saadan oma konto andmed. Vastust ootama jäädes. Lugupidamisega  Arko  

Õhtul märkasin ka sellist ERR uudist ja tundub, et oli teisigi kannatajaid, kelle postkasti oli rünnatud. Arko siis lohutas, et nii piinlik, et paljud helistasind ning võtsid ka minuga ühendust selle jama pärast.

Gmaili konto kaaperdanud petised küsivad reisihädalist teeseldes raha

Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus Gmaili konto kaaperdanud kelmid teesklevad, et on sattunud reisil hätta ning küsivad adressaatidelt abistamiseks raha. Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) intsidentide käsitlemise osakonna juhataja Klaid Mägi ütles ERR-i uudisteportaalile, et taolised juhtumid hakkasid levima paari aasta eest ja need on seotud Gmaili ulatusliku kasutuselevõtuga ning Google´i teenuste konsolideerumisega.

"Reeglina on probleem seotud ebaturvalistes kohtades, näiteks internetikohvikud, arvutite kasutamisega. Samuti nõrkade paroolide kasutamisega, arvutite viiruste ja pahavaraga nakatumisega. Samuti suurendab ohtu sama parooli kasutamine mitme konto või teenuse autentimisel," selgitas Mägi. Mägi rõhutas, et kindlasti ei tohi anda oma parooli teistele inimestele kasutada.

"Paroolide kaitsmisesse tuleb suhtuda tõsiselt, kuna lisaks raha väljapetmisele kasutatakse seda meetodit ka inimeste maine kahjustamiseks ning muuhulgas ka viiruste ja pahavara levitamiseks. Eriti ettevaatlik tuleb olla kirjaga saadetavate manuste ning kirjas olevate linkide avamisel," osutas ta. Mägi soovitas juba ülevõetud konto tagasisaamiseks tuleb pöörduda Google´i tugiteenuse poole, samuti teavitada ka politseid ning ennetavalt lülitada sisse kaheastmeline autentimine. "Petukirjad levivad lainetena, neid tuleb palju enne suve ning septembris, kooliaasta alguses, suuremat lainet on oodata ka detsembri alguses. RIA suhtub väga tähelepanelikult sellistesse juhtumitesse ning püüab avalikkust ohtudest teavitada," ütles Mägi veel.

Näide ühelt Gmaili kontolt saadetud petukirjast:

"Loodetavasti jõuab see kiri teieni õigeaegselt. Käisin reisil Limassol,Küpros, ning reisi käigus varastati mu dokumendid, sealhulgas pass ja krediitkaart, mis olid minu kotis. Saatkond oli nõus abistama minu lennu organiseerimisega ilma passita, minu kanda jäi piletikulu ja hotelli arve. Paraku ei ole mul võimalik aga kontole ligi pääseda ilma pangakaardita ning pank ei ole suuteline nii kiiresti uut kaarti väljastama, et ma lennule jõuaksin ja hotelliarve tasutud saaksin. Antud olukorras olen sunnitud paluma lühiajalist laenu, mille saan tagasi maksta niipea kui koju tagasi jõuan. Vajan summat mis oleks 1.300 Euro, et katta oma kulud. Kui oleks võimalik raha saata Western union kaudu, siis see oleks kõige parem. Vabandan ebamugavuse pärast, aga mul on vaja jõuda järgmisele lennule ja igasugune abi on teretulnud. Kui on võimalik aidata, siis saadan oma konto andmed. Vastust ootama jäädes.-- "saatja nimi"

RIA analüütik Anto Veldre märkis, et RIA blogis, et eriti on löögi all nn kollektiivkontod, kus firmanimi@gmail.com stiilis postkasti tarvitavad vaheldumisi ja ühesama parooliga kõik väikefirma seitse töötajat. "Säärast kirja saades tuleks "ohvrile" kohe helistada. /.../ Mitte mingil juhul ei tohi helistada numbril, mida pakutakse samas kirjas – see telefon on siis juba kenasti kusagile Venemaale ära suunatud ning pätikontori HelpDesk juba ootab kliente," soovitas ta.

CERT-EE soovitused:

Kui te pole veel ohvriks osutunud, kuid teil on kaheastmeline autentimine aktiveerimata, siis tehke seda kohe leheküljel https://www.google.com/landing/2step/.Vältige paroolide ristkasutust erinevatel kontodel. Kui olete juba ohver, kuid ligipääs kontole on säilinud, vahetage viivitamatult parool ning aktiveerige kaheastmeline autentimine. Kui kasutate sama parooli ka teistes teenustes, siis vahetage parool kohe ka seal. Rangelt soovitame kasutada erinevaid paroole.Kui kontole ligipääs puudub, saate abi lingilthttps://support.google.com/mail/answer/50270/.Tihtipeale on ära muudetud ka teie konto keel. Keeleseadeid saate muuta lingilt https://myaccount.google.com/u/1/language.Kui teie meilid on kustutatud ning neid ka prügikastis ei ole, külastage saiti https://support.google.com/mail/answer/78353/.Mõelge, kas teil on mõni kaastundlik tuttav, kes võiks petukirja saades tahta teid aidata ning langeda selle pettuse ohvriks. Võtke temaga kohe ühendust.Kindlasti teavitage juhtumist ka politseid. Politseid saab teavitada ka elektrooniliselt. Teate võib esitada vabas vormis. Petukirjadest saab veel täpsemat infot RIA blogist.Toimetas Aleksander Krjukov

Hea teada: dokumentide taotlemisest ja väljastamisest Tallinnas

Selline uudis novembrist inimestele, kes vahetavad või tellivad ID kaarti või passi.

Neljadokumente väljastava PPA teeninduse asemel jääb Tallinnasse kaks

Harjumaa inimestele jääb novembrist alates kaks dokumentide taotlemise ja väljastamise kohta. Kaks teenindust suletakse, nende asemel avatakse uus, ja Pärnu maantee majast enam dokumente kätte ei saa.

2. novembrist avab Tallinnas Tammsaare tee 47 asuva ärikeskuse I korrusel uksed politsei- ja piirivalveameti uus teenindus, mis moodustub Vilmsi ja Sõle tänava teenindusest.

Pinna teenindus jätkab tegevust nagu praegugi, ent Pärnu maanteel asuvas Põhja prefektuuri peamajas alates novembrist enam dokumente ei väljastata. Vilmsi teenindus sulgeb uksed 29. oktoobril, Sõle teenindus 30. oktoobril.

Seega jääb Harjumaa inimestele kaks dokumentide taotlemise- ja väljastamise kohta. Pinna teenindus jätkab nii nagu praegugi, ent Pärnu maanteel asuvas Põhja prefektuuri peamajas alates novembrist enam dokumente ei väljastata. Vilmsi teenindus sulgeb uksed 29. oktoobril, Sõle teenindus 30. oktoobril.

„Uue teeninduse avamine on olnud juba pikemaajaline projekt. Vanad ruumid vajasid kaasajastamist, ent kahe eraldi pinna tingimuste parandamine on kulukas ettevõtmine. Värske maja on aga moodne ja avar, seal on mugav töötada ning ka klientidel käia. Asukoht on linnatingimustes mõistlik, kindlasti võidavad autojuhid, kuna parkimiskohti on maja ümbruses palju rohkem kui Sõle või Vilmsi tänaval,“ selgitas Põhja prefekt Kristian Jaani

Nii nagu Pinna teeninduses saab Tammsaare majas alates novembrist taotleda isikut tõendavaid dokumente, kodakondsust, elamisluba ning viisa pikendamist. Lisaks kirjeldatud dokumentidele saab sealt taotleda ka relvaluba.

Uutes ruumides on 36 teeninduskohta ning teenindus on klientidele avatud tööpäeviti kella 9-17ni.

Tammsaare teeninduse juurde sõidavad linnaliinibussid järgmiselt: Sõjakooli peatusesse – nr 12, nr 13, nr 20 ja nr 20A; Tuisu peatusesse buss nr 23.

Titeblogi: koos Fredy Markusega 1.korda jalutamas Kakumäel

Nii tore on sest noorte pere tuli külla koos oma 2 nädalase ja 3 päevase pojaga. Ta ikka nii armas, täpselt oma isa koopia. Poiss pidas ennast viisakalt üleval, sõime, käisime Õismäel poes, tegin süüa ja siis läksime õue jalutama. Arko vingerdas välja ja jäi kodu valvama. Tegelt ta ei viitsinud meiega koos jalutada. Ma küll viitsisin, sest juba 2 nädalat varem oli soov minna jalutama Liisa Mariaga aga noored tulid nii kaua Mustamäelt Kakumäele, et jäigi nii hilja peale, et õues läks pimedaks ja hämaraks aga mina tahan ikka päevasel ajal, ilusa ilmaga jalutada. Täna oligi just selline päikeseline oktoobrikuu pärastlõuna. Väljas oli 10 C sooja. 
Jalutasime mööda tuttavaid radu ja siis meelitasin ka noored metsa ehk täpsemalt öeldes Õismäe rappa. See meil kodu lähedal. Poisu magas mõnuga, vahel niheles veidike ja piilus silmanurgast... Beebidele meeldibki jalutada või autos sõita. Lükkasin aga uhkelt täiskäigul lapsevankrit ja noored tulid sabas järgi. Rabas oli teisigi jalutamas.Kui Vana-Rannamõista teel paistis päike, siis rabas oli vaikus ja hämar. Päris palav hakkas aga mõnusa pikkusega jalutuskäik sai. Pole nii kaua vankriga jalutanud, et päris hea oli kõndida. Eks ma siis tulevikus saan veel ja veel jalutada koos oma lapselastega. Aitäh noored. Tulge jälle külla ja kasutage mind ikka lapsehoidjana, sest kui on aega, siis olen olemas.

Titeblogi: LM ja FM

Võrdluseks Liisa Maria 2,5 kuud ja Fredy Markus 11 päevane. Beebitüdruk on unine aga beebipoiss vaatab, et ohhoo mul ka tänasest nimi olemas. Armsad lapsed on. Tore näha nende kasvamist. Vanemad üllatasid ja vanavanaema Siiri ütles, et poiss on perekonda. Tundub jah, et poiss on rohkem oma isa ja vanaisa moodi aga tüdruk on selline armsake, tillukeste kätega aga ilusa tukaga.

Mulle meeldib Tiina õpetaja FB kommentaar, mis ajas mind oma vaimukuses naerma. Tabavalt öeldud. 

Parem Hilja kui üldse mitte keegi ja parem hilja kui üldse mitte kunagi... Hilinenud õnnesoovid! Lapsevanemaks saamine on midagi erilist ja selle sündmuse tõelist tähendust teavad vaid need, kellele see au antud on. 

Endise klassijuhatajana tunnen vajadust muidugi ka midagi "tarka" öelda ning ehk sobib selleks üks mu lemmikütlus: esimese osa inimese elust keeravad nässu ta vanemad ja teise ta lapsed. Welcome to second phaise! Enjoy it!

1. prints on sündinud. Tere tulemast Fredy!

Andis aga kaua oodata, kuid 8. oktoobri hommikul ta siiski saabus ja minust sai jälle vanaema. Nüüd siis olen ma 2 x vanaema. Ma küll ei häbene, et ma vanaema olen, sest omad  pojad nüüd suureks kasvatanud ja nüüd siis tuli uuesti nende kord olla lapsevanemad. 

Palju õnne Tiina ja Imre pojakese sünni puhul!
Kui mõni laps sünnib liiga ruttu (nagu meie kaksikõega) ja olime enneaegsed, siis seda poisipõnni andis ikka mitu nädalat oodata. Seega üleaegne. Käisin kohe sama päevas õhtul noori ja värskeid vanemaid vaatamas Tallinna Keskhagila sünnitusmajas. Samal ajal pidas Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing oma valimiskoosolekut aga mina tegin volituse Arkole, sest töö ajal ma MTÜde koosolekutel ei saa osaleda. 

Oktoobrikuu algus oli sünnitusmajas kiire, sest perepalatid oli täis ja nii ma vastse emme intensiivravipalatist leidsin. Ta oli väsinud aga õnnelik. Koos imetlesime värsket ilmakodanikku. On ikka suur mehehakatis küll. Mõõdud olid 3988 g ja 53 cm. Käekesed olid sellised suured ja kisa oli ikka mehe moodi, sest pole ta mingi beebitüdruk. Poiss sai endale nime teisipäeval ja vanemad käisid meil töö juures oma kullakest näitamas. Järgmisel päeval said nad perepalatisse, mis tundus niipisikese ja kitsana, kui võrrelda 2,5 kuud varem Sõle sünnitusmaja perepalatiga aga see eest oli seal televiisor ikka olemas. Kui te küsite, et miks tal sokid käes on, siis vastus on: sellepärast, et küüned kasvasid sündi oodates nii pikaks ja poiss kriibib oma näo ära. Vot nii, selline sokipoiss. 

Noored tõime koju pühapäeval koos õhupallide, lillede ja eesliga. Nii said noored alustada pereelu oma korteris Lool. Kingiks viisisme saunalina, pildialbumi, pakimähkeid ja rahalise stardipaki, mille eest maksti noormehe esimene hotell kinni. Kallis lõbu, sest öö perepalatis maksab 30 eurot aga esimesed eluhetked koos oma emme ja issiga on nii imelised, et see kulu on seda väärt. 

Fredy Markus on seline ilus nimi ja tegin nalja, et nüüd on mul FM ja LM. Tänapäeval panevadki lastele topelt nimesid ja loodan, et poiss seda nime ka ise suudab välja öelda. Armas on ta, sööb ja matsutab ning kasvad kiiresti. Täitsa uudishimulik poiss.

Pildid erakogust.

Hea teada: istuva tööga inimesele kõik trennid ei sobi

Ma ise olen siin ikka pidevalt seljaga hädas, teen töö juures vähemalt korra tunnis sirutuspause, istun vahel padja peal või liigun maja peal ringi ja see aitab. Sellised artiklid on huvitavad ja loen neid huviga. Mulle sobib nii ujumine, linetants ja jalgrattasõit. Kiiremaid ja tempokamaid alasid ma teha eriti pikalt ei suuda. Proovisin zumbat, kuid minu jaoks läks tempo liiga kiireks aga jalutada on tore ja uute kogemuste saamiseks olen alati valmis. Eks ma siis võimlen ja teen tasaseid harjutusi ja need tegelikult ka aitavad. Tunnistan ausalt, et iga päev ei viitsi, kuid paar korda nädalas ikka üritan teha. Voodis on hea ennast sirgu ajada ja ringutada nagu kass. Suures toas on ruumi küll, et mati peal oma perearsti käest saadud võimlemisharjutusi teha. Vahel vajan siiski ka valuvaigisteid, kuid enamus aega saan ilma läbi. Artikkel on ilmunud 13.oktoobri Postimehes ja link artiklile on pealkirja sees viitena.

Ekspert: istuva tööga inimesele kõik trennid ei sobi

Reeli Maasikmäe

Kui tunneme väsimust, tekib automaatselt soov istuda. Ning tundub, et istudes keha puhkabki. Aga päriselt? Teadlased nimetavad istumist uue aja masspaheks, mis kehale sugugi kasulik ei ole.

Osalt kogub keha istudes tõesti uut energiat, kuid pikemal toetuspausil hakkab istuja nihelema: liigutab kaela siia-sinna, lükkab selja korra sirgeks, nõjatub lauale, sirutab käsi, otsib jalgadele laua all õiget kohta. Mingist hetkest keha enam istudes ei puhka.

«Sageli istutakse nii, et mõnele lihasrühmale langeb suurem staatiline koormus kui teisele. Nii otsibki keha uusi tugesid. Teisalt ei toeta suured lihasrühmad istudes keret enam korsetina, vaid hakkavad selle asemel pigem lülisamba küljes rippuma,» selgitab tervise- ja sporditeadlane Kristjan Port pika istumise järel tekkiva ebamugavustunde põhjusi. Midagi head sellest ei tule. «Halvas asendis istudes kasvab deformeeriv koormus selgroolülide vaheketastele. Nii võivad mõned lihased ja sidekoe osad olla liigselt koormatud ning püsti tõustes on tagajärjeks siit-sealt valulik selg.» Mida sagedamini pikka aega järjest istutakse, seda tõenäolisem on, et mingil ajal muutub seljavalu krooniliseks. Lisanduda võivad pea- ja kuklavalu ning arvutikasutamisest tekkiv randmevalu.

Päevane trenn: istumine

Istumise «tüsistused» pole üldsegi harvad, sest toolisoojendamisest on tõesti saanud uue aja halb harjumus. Istutakse tööl, pärast autoroolis ja õhtul kodus teleka või arvuti taga ning põhiline liikumine toimub ühest istumiskohast teise. Kokku võib inimene istuda nii pea terve päeva, näiteks 14 tundi, utoopiline pole ka 16 tundi. Mõnes töökohas on tavaline, et isegi lõunapaus möödub püsti tõusmata töölaua taga sahtli kohal nosides.

«Kui istuda enamik päevast ja üldse mitte liikuda, muutub keha täpselt nii tugevaks, kui tugev peab olema, et laua taga istuda. Selleks pole vaja head verevarustust ega tugevaid lihaseid,» ütleb personaaltreener Mark Sermat. «Kellele selline eluviis tuttav on, sel oleks viimane aeg ennast käsile võtta. Ka paar korda nädalas spordiklubis käia või lihtsalt tund aega aktiivselt ükskõik millise tegevuse juures liikuda, oleks suur samm edasi,» julgustab ta alustama. Kristjan Port aga suunab ausalt peeglisse vaatama: «Kummal treeningul on suurem efekt – kas 2 tundi nädalas liikumist või 16 tundi päevas istumist?»

Tundidepikkune arvuti taga istumine või diivanil olesklemine on kehale koormus omaette, sest see ei ole inimesele loomuomane. Selle mõju leevendada või tasakaalustada ei saa. Teadlased on leidnud, et ka igaõhtune trenn ei kustuta keha mälust seda, et ta on pidanud terve päeva istuma. Mida siis teha?

Pikuta, kõnni...

«Üle 55 minuti järjest istuda ei tohiks,» annab Mark Sermat nõu. «Siis peaks tõusma ja vähemalt 5 minutit kontoris ringi käima. Kui arvestada, et laialt tuntud 10 000 soovituslikust päevasest sammust pooled võiks päeva esimesel poolel ära teha, siis 8 tunni jooksul moodustuks sellisel juhul 5 x 8 minutit ehk kokku 40 minutit liikumist.» See mõjuks virgutavalt nii kehale kui meelele. Suure tõenäosusega on siis tööpäeva lõpus erksam enesetunne, nii et on jaksu päeva teisel poolel midagi aktiivset teha – treenida, kodu koristada, aias toimetada, niisama jalutada.

Kui lähtuda aga lülisambast, peaksid istumisvahelised pausid olema pikemad, vähemalt paarkümmend minutit. «Alla selle aja selgroolülide vahel olevad lülikettad istumisest tekkinud deformatsioonist ei taastu,» ütleb Kristjan Port ning pakub kodus ja väga sallivas töökeskkonnas töötajatele välja, et kõndimise asemel võib ka pikutada, sest nii on kasu suurem. «Põrandal jalad kronksus pikali olles langeb koormus lülisamba vaheketastelt ära ja lõdvestuvad ka õlavöölihased, mis laual töötavaid käsi juhivad.»

Kes pikutada ja kõndida tööpäeva jooksul ei saa, võiksid proovida osa tööst ära teha seistes. Mõned ettevõtted kasutavadki koosolekuruumides kõrge tööpinnaga laudu. Tervislikkusele lisaks on tähele pandud, et seistes liiguvad mõtted paremini ja koosolekud ei veni pikaks.

...või istu pallil

Samas pole paljudel inimestel valikut – nende töö nõuab istumist. «Kui tõesti istuma peab, siis õige istumisasend on selline, et keha on vaba välistest tugedest – tooli selja- ja käetugedest – ega toetu ka lauale. Ülakeha raskust peab kandma lülisammas ja seda ümbritsevad lihased. Istuda tuleb sirge seljaga nagu kooliõpilane,» õpetab Kristjan Port.

Mark Sermat pakub lihtsat lahendust: vahetada kontoritool suure fitballi vastu välja, sest ebastabiilsel pallil peavad lihased pidevalt veidi tasakaalu hoidma ja istumisasendit korrigeerima. «See ennetab ühe kindla sundasendi tekkimist,» selgitab treener palli põhilist kasutegurit. Pallil istumise plusside hulka kuulub ka parem verevarustus ja tõenäoliselt parem rüht, sest lihased on töös ja välistatud on lössivajumine. Sellegipoolest, pall üksi ei aita, peab järgima ka tervislikke istumisreegleid.

Istujale kõik trennid ei sobi

Siiski ei jäta teadlased ruumi õige istumisasendi varju pugemiseks. Et olla terve ja kaua elada, peab ikkagi rohkem liikuma ja vähem istuma, rõhutades kaht viimast sõna. Kui pärast istumist täis päeva on kontorirotil suur tahtmine kangeks jäänud selga spordiga turgutada, ei mõju see tervisele hästi, vaid hoopis koormavalt. Pühendunud istuja ei saa olla tegus tervisesportlane. Levinud väärarusaam on, et spordisaalis rassimine puhastab ja taastab organismi pärast pikka tööpäeva. Kui vaimule sport vaheldusena nii mõjubki, siis istumisest väsinud kehale on see lisastress.

«Igasugune koormus pärast päevast istumist ei sobi,» on ka Mark Sermat veendunud. Treenima peab targalt ja ettevaatlikult ning kõik spordialad ei ole mõeldud istuvale kontoritöötajale. «Kui inimene on oma elustiili üles ehitanud nii minimaalse programmi peale, nagu seda on kaks korda nädalas tund aega liikumist, siis ei tohiks ta teha midagi väga intensiivset,» noomib treener ülepingutajaid.

Kontorirotile oleks kõige parem pärast tööpäeva lihtsalt jalutada. Treener toob välja ka positiivse väljavaate: «Kui muuta liikumine regulaarseks, tekib iseenesest soov jalutamisaega pikendada või paremal juhul sagedamini kõndima minna.» Kui teha aga õhtuti lihasharjutusi, tuleb jälgida, et need oleksid jõukohased, enne treenima asumist teha korralik soojendus ja pärast lihaseid lõdvestada.

Kristjan Port nõustub õhtuse trenniga vaid eeldusel, et keha lihaskorsett on suuteline spordialavintsutustele vastu panema. «Istumisrohke töö eeldab suuremat tähelepanu üldkehalisele ettevalmistusele. Kui keha on juba võtnud tooli kuju, tasub esmalt harrastada näiteks ujumist või Pilatese tehnikaga üldvõimlemist,» toob ta näite. Ning alles siis, kui keha on istumisstressist toibunud ja naudib päeval ka seismist, pallil istumist või lamamist, võib vaadata aktiivsema spordiala poole.

Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!