14. veebruar 2010

Sõbrapäev on mega lahe



Eriti siis kui midagi väga lahedat korraldada. Mõeldud, tehtud. Otsustasime minna uisutama lapsepõlve sõbrannadega. Selgus, et mina pole uiske alla saanud mingi 24 aastat, Ulrika uisutas esimeses klassis, mis lõppes tal õnnetult kukkumisega ja käeluumurruga. Merle oli uisud alla pannud paar aastat tagasi. Kui on sõbrapäev, siis võtsin kaasa oma noorema poja Rene ja Arkogi ei jäänud koju, vaid läks shoppama Rocca al Mare keskusesse. Ta oleks muidu külma saanud.

Aga kui kõige raskem etapp oli läbitud ja uisud jalga pusitud poja abiga, siis minek. Alguses hoidsime uisuareeni äärtesse, kuid siis läksime üha julgemaks, kuni mina oma vallatu põlvitamis poosi kätte sain ja jääle maandusin. Õnneks sain vaid lumiseks. Muusika oli lahe, jalad väsisid kiiresti ära aga jää oli tasemel. Meie sõpruskond oli kokku 8 inimest suur, sest ka Merle vend Marko oli oma naise Riina ja 2,5 aastase plikatirtsu kaasa võtnud. Need uisud nr 26 olid nii tillukesed ja nunnud ja pisipreilile nad meeldisid, kuigi jah vedasid teda kohati selili ja siis võeti taburett ja issi appi. Seal jääl oli päris palju rahvas ja oli teisigi, kes alles väga aeglaselt uisutasid, otsides seintelt ja kaaslastelt tuge, kuid minu noorrem poeg pani nii käbedalt ringi nagu oleks igapäevane uisutaja. On ikka agarad ja geeniused need meie lapsed.

Pärast tahtsime minna kohvikusse ja loomaaeda aga et tiiger suri ära, siis jätsime loomaaia vahele ja läksime sööma. Tore oli lobiseda sõbrannadega, keda tunnen juba ammu, aastast 1979. Järgmise kokkusaamise lubasime korraldada naistepäeva paiku. Eks näis mida stressivabalt ette võtame. Ah jaa me jagasime ka kingitusi, mis olid teepakist-raffaellost-raamatutest-lotopiletiteni. Minu kallis ja armas mees kinkis mulle punaste rooside kimbu ja mina talle püksid ja aromiterapia duššigeeli. Kooki sõime hiljwk kodus koos perega. Head sõbrapäeva armsad sõbrad.

Kommentaare ei ole: