28. september 2011

Pulm nagu muinasjutus

Täna käisime Natalja ja Ülo pulmas Tallinna Perekonnaseisuametis. Natalja on meie pikaajaline töökaaslane ja nüüd siis emapuhkusel ja varsti on nad noored lapsevanemad. Perekonnaseisuametis pole ikka aastaid käinud ja kui saime noorpaarilt kutse, siis olime väga rõõmsad selle pulmakutse üle. Läksime koos Arko ja töökaaslastega kohale ja parkisime auto ning lompe ületades ja neist läbi sumades jõudsime kaldteeni. Väljas oli septembri lõpu ilm, pisikene vihmasadu ei olnud probleemiks, sest ilm oli soe. Mööda munakivi teed jõudsime peaukseni, mille ees oli üheastmeline trepp. Uksestki saime sisse ja siis selgus, et abieluregistreerimise ruum asub 2. korrusel. Tublimad otsisid lifti aga lifti ei olnud. Pruutpaar oli kohale saabunud valge limusiiniga ja selle juht tuli meile appi koos minu õepoja Taaviga tõime Arko koos ratastooliga ülesse. Mind võttis hingeldama aga nii armas oli kui noorpaar sisenes abielu registreerimise saali. Nad olid nii kenad ja armsad ning Harri Kingo jutt nii naljakas... Kui abieluks vajalikud jah sõnad öeldud ja õnnesoovid härra ja proua Leiusele antud, läksime jälle neist järskudest treppidest alla fuajeesse üldpilti tegema. Selle rõõmu jätsin ma profifotograafidele, kellel suuremad võimed suure seltskonna väiksesse koridori paigutamise osas. Nii tore kui kaks lastekodu last teineteist leidsid ja abieluranda sõudsid. Soovisime neile õnne ja jaksu ja üksteise mõistmist ning unistamist. Peagi saab nende unistus teoks ja perre sünnib väike pojake. Afterparty oli Toompuiesteel Eesti Puuetega Inimeste Koja majas kos sõpradega ja tordi söömisega. Oma neiupõlve nime lennutas Nataša mere poole õhupalliga teele. Hüvasti printsessielu ja elagu abielu! Tublid noored on nad igatahes! Mõned pildid tegin siiski ja neid näeb peagi siit.
Aga perekonnaseisuamet peaks küll kiiresti majja lifti ehitama, sest piinlik on, kui töökaaslased pulma ei saa ja neid peab mööda astmeid tassima. Avalik teenus see abielude ja sündide registreerimine.

Kommentaare ei ole: