4. september 2011

Ülikoolist ja seenemetsast

See nädal on päris kiire ja toimekas olnud, sest olen nüüdsest jälle tudeng. Seekord Tallinna Ülikoolis ja käisin 1.septembril aktusel, mis oli remondi tõttu üle viidud Tornide väljakule, kus rektor Tiit Land pidas kõnet. Esimesel koolipäeval käisin erivajadustega üliõpilaste infotunnis, võtsin infolauast kaasa FB auhinnamängust võidetud Tallinna Ülikooli kruusi ning käisin sotsiaaltöö magistriõppurite infotunnis ka. Rävala puiestee raamatukogu infotunnis käisin ka ja nüüd siis seal ka lugeja. Õhtul sõitsime surnuaiast läbi ja viisin oma õepoeg Heigo hauale küünla ning istutasin 2 astrit, ühe heleroosa ja teise lilla. Aeg lendab aga mälestused ei kustu. Peale seda läksime tähistama kooliaasta algust Tabasalu Osmanisse. Päev oli ilus ja tore oli koos ühiselt viiekesi toitu ja pere ringis sööki nautida.

Teine koolipäev oli juba päris töine, räägiti õppesessioonidest, kooliasjadest ja kõigest sellest, mida peaksime teadma. Pärast oli pikk loeng uurimusmeetoditest ja arendustegevusest sotsiaaltöös. Päeva lõpuks oli nii palju infot, et seepärast olin nii väsinud aga tegelikkuses on päris hea tunne istuda koolipingis. Ja juba ongi mul need ülikooli 3 m aja selgemaks saanud, sööklad, kohvikudki teada ja tunda. Järgmisel nädala siis juba erialased loengud. Meid on sotsiaaltöö magistriõppes kokku 72 ja meie erialal on võimalus spetsialiseeruda kas gerontoloogilise sotsiaaltöö või rehabilitatsioon sotsiaaltöös suunal. Mina valin rehabilitatsiooni ja sellega alaealiste õigusrikkujate ja nende perede rehabilitatsioon. Eks selleks ma õppima tahtsingi minna, et saada süvenenud teadmisi ja uusi praktilisi oskusi.

Laupäeval oli Arko nii tubli, et viis mu seenemetsa. Nagu laulusalmgi ütleb, et Riisiperes on riisikaid... oligi ja muid seeni oli ka aga minust jäi neid päris palju metsa alles, sest neid seeni, mida ma täpselt ei tea või ei tunne ma ei korja. Igatahes õhtul tegin ma põhiliselt kuuseriisikatest paprikaga seenekastet ja see maitses hea. Purkidesse jagus ka soolatud seeni. Tahaks veel seenemetsa minna, sest seened on nii head, olgugi, et ma neid hästi ei näe, pooled on need, mille avastan juhuslikult või lihtsalt komistan nende otsa. Eestimaa sügis on ikka kena ja metsaõhk kosutav ja seepärast ei kurdagi väsinud selja pärast, sest see valu kaob kiiresti.

Kommentaare ei ole: