18. september 2011

Pühapäevad on enda jaoks

Kui tööpäevad on täis tööd, esmaspäeviti tantsimist, loenguid ja õpinguid, millele lisanduvad veel mõned koosolekud ja toidu koju tassimine poodidest, siis kaovad õhtud kodustesse toimetustesse, söögi tegemisse, televiisorist uudiste ja filmide vaatamine. Loomulikult õhtud pereringis, sest ka selleks on aega vaja, et lihtsalt tunda huvi kuidas teistel päev möödus (eriti noortel, kes muidu ei räägi lihtsatest asjadest). Aeg lendab ja kuigi Tallinna Ülikoolis on esimesed tsükliõppe nädalavahetused möödas, õppekava esitatud, siis pakub elu koolis aina suurt avastamisrõõmu. Kui magistriõppesse kandideerisin, siis ikka lootuses, et mu vene keele oskus on rahuldaval tasemel. Reedel selgus, et olen kuskil alguses ja õpetaja küsis, et millal ma viimati vene keelt rääkisin, et kas see oli väga ammu. Pobisesin siis, et iga päev kasutan töös kõnelemiseks vene keelt. Ja siiski ostsin endale vene keele õpikud. Ja õhtuks siis selgus peale kooliõe kõnet, et meil on igal reedel loengud. Hurraaa - 2 kuud on mul kõik reede õhtud kella 17 kuni 20.30 sisustatud loengutega strateegilisest juhtimisest. Ma leian, et üha enam ma arenen ja suudan oma aega paremini planeerida.

Eile siis tegelesin õppimisega ja täna käisime hommikul Arcitic Sport clubis ujumas. Peale seda oli pikk ja vaba pühapäev ning me sõitsime metsa seenele. Autode rohkuse järgi metsaservades tundus nagu oleks Eesti seeneparadiis. Autosid ja inimesi jagus igale poole, seeni paraku nii palju ei kasva ja nii pidid paljud leppima pohladega. Siiski sain seeni kastme jagu, mida proovin teha siis homme. Vananaiste suvi on täies hoos, päike särab kõrgustes ja sügis oma värvikülluses muutub iga päevaga aina kaunimaks. Eestimaal on ilus igal aastaajal ja tuleb vaid osata seda märgata ja soojust hinnata.

Kommentaare ei ole: