11. aprill 2013

Ehitus- ja kasutuslubadest

Meil oli selline olukord, et kui hakkasime vormistama notris oma korteri müüki eelmisel aastal, siis selgus, et majal puudub kasutusluba. Informeerisin sellest ka korteriühistu esimeest, kes on endiselty ka meie KÜ juhatuse liige. Proua V. hakkas valju häälega naerma minu telefonikõne peale, sest talle tegi nalja minu jutt. Selgitasin siis talle ja printisin välja ka kirja, mille korteriühistu postkasti panin. Asi oli selles, et meie maja Tammsaare tee 121 renoveeriti ja selleks taotleti ehitusluba 2011.aastal. Kui ehitus valmis sai, siis oleks  KÜ pidanud vormistama kasutusloa. Tundub naljakas aga tegelikkuses ongi nii. Täna kirjutas sellest ka õhtuleht ja panen teilegi selle lugemiseks. 

Ehitus- ja kasutusluba pole paber paberi pärast

Igal hoonel peab olemas olema ehitusprojekt ning ehitus- ja kasutusluba – nende puudumine võib kaasa tuua trahvi.Hooneomanikke, kes seadusega ette nähtud ametlikke pabereid oluliseks ei pea, on rohkem, kui arvata oskaks. "Kinnisvararalli kõrghooajal muutus halvaks tavaks ehitada hooneid ilma ehitusprojekti koostamata ning ehitus- ja kasutuslubasid taotlemata," nendib hoonete seadustamisega tegeleva firma Plaan2 juhataja Kristjan Järvel."Kas põhjuseks oli teadmatus, kiirus või lihtsalt soov raha kokku hoida – vahet pole. Praeguseks on asjad sealmaal, et kohalike omavalitsuste üha järjekindlam kontroll sunnib ehitusloata ehitatud või kasutusloata kasutatavate hoonete omanikel need asjad tagantjärele korda ajama ja hoone seadustama." Järvel rõhutab, et hirm trahvi saada ei peaks seejuures olema olulisim põhjus paberid korda ajada – tuleks mõelda ka ohtudele ja probleemidele, mis võivad kaasneda õigusliku aluseta rajatud hoone omamise või kasutamisega.

 Inimesed pole ehitise omaniku seaduses sätestatud kohustustega kuigi hästi kursis, teab Järvel: "Üsna levinud on arvamus, et kasutusluba on pelgalt formaalsus. Tegelikult on aga ehitusloata ehitamine ja hoone kasutusloata kasutamine seadusega keelatud ja kohalikul omavalitsusel on õigus omanikku trahvida." Kohalikul omavalitsusel on ka õigus teha omanikule ettekirjutus, millega antakse tähtaeg kasutusloa saamiseks vajalike toimingute tegemiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib omanikult nõuda sunniraha – seda võib määrata ka korduvalt.

Millal luba taotleda?
Ehitusloa või omavalitsuse kirjaliku nõusoleku peab ehitise omanik vastavalt ehitusseadusele taotlema ehitise püstitamisel, laiendamisel, rekonstrueerimisel, tehnosüsteemi või selle osa muutmisel ja hoone lammutamisel. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et ehitamisena käsitletakse sealhulgas ka hoone avatäidete muutmist viisil, mis muudab ehitise tuleohutusomadusi ja/või välisilmet.
"Asja mõte pole täita nõudeid trahvi või sunniraha hirmus," ütleb Järvel."Need dokumendid pole paber paberi pärast. Nii ehitus- kui kasutusloa olemasolu on hoone omanikule kinnituseks, et ehitis vastab nõuetele, sealhulgas ka ohutusnõuetele." Paljudel kindlustusfirmadelgi on lepingu sõlmimise tingimusena kirjas, et hoone peab olema ehitatud ehitusloa alusel ja olemas peab olema kasutusluba – või on kirjas, et kindlustusvõtja on kohustatud kinni pidama kõikidest ohutusnõuetest, mis tulenevad kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest jm. "See aga tähendab, et kasutusloata ehitise omanik peab ise olema piisavalt pädev tõestamaks oma ehitise ohutusnõuetele vastavust," selgitab Järvel. "Kui ehitise omanik seda teha ei suuda, siis on mittevastavusest tekkinud õnnetuse puhul kuri karjas ja kindlustusandja võib kahjuhüvitist vähendada või selle väljamaksmisest keelduda."

Pangad üha nõudlikumad
"Korrektne dokumentatsioon on kinnisvara puhul vajalik. Pangadki on muutumas järjest nõudlikumaks ja enamik neist seab laenu tingimuseks hoone korrektse dokumentatsiooni olemasolu," märgib Järvel. "Järjest teadlikumaks muutuvad ka ostjad, kes oskavad juba küsida maja ostes ka kasutusloa olemasolu kohta, et vältida hilisemaid aega ja raha nõudvaid toiminguid selle hankimiseks. " Trahv pole väike Ehitusseaduses sätestatud nõuete eiramise eest võib füüsilisest isikust omanikku trahvida kuni 300 trahviühiku ehk 1200 euroga, juriidilisest isikust omanikule võib määrata kuni 32 000 euro suuruse trahvi. www.plaan2.ee

 

Kommentaare ei ole: