7. päev, 27.juuli 2019Kl 8.30 hommikul alustame sõitu Madriidi suunas. Sinna on maad 200 km. See on ikka kuum ja meelde jääv suvepäev. Inimesed ootavad autodes, magavad autodes aga ka magamiskottides autode vahel, madratsitel parklas maas. Hommikul on tankla kohvikusse kohvi jooma tulnud naistel lihtsalt tekid ümber. Elu keeb nagu sipelgapesas. Avastame, et meie auto ees, kõrval, mõlemal pool on meid nii kinni pargitud, et mina pean jälle oma oskuseid näitama ja auto välja tagurdama.. Kuigi jah paraku kipub nii olema, et kui ruumi on palju parklas, siis ikka pargitakse harjumusest juba sinna, kus on teine auto kõrval. Päevkusse on jäänud märkimaata, et jõudsime Madriidi ja jalutasime linnas aga pikalt tutvusime Madriidi loomaaiaga, Kuningalossi esiseplatsiga. Näeme pandasid, koalat ja muid huvitavaid loomi. Ma lasin Arkol pilti teha kui poseerisin elektritõukerattaga aga see hakkas sireeni andma. Vaatasime linna läbi autoakna. Öö on rahulik. Läbisõit 463,3 km.
8. päev, 28.juuli 019
Asume teel Malagasse. Tee peale jääb ette üks maantee restoran, kuhu otsustame sööma minna. See on ilus nagu vanaaegses mõisarestoranis. Teenindus on väärikas, sisutus ja sisekujundus sajandite tagune. Teenindajaid on palju, rahvast vähe ja mõnus on olla.Toit maitseb suurepäraselt - seaprae tükk tundub hiiglaslik aga paneme selle nahka. Kõrvale toodi leiva asemel mingeid kreekeri sarnaseid küpsiseid. Ainult sissepääsul on paar astet ja tualetti Arko ei pääse. Õhtul sõidame mere ääres ringi, mina saan ujuda. Käisime mägedes autoga sõitmas, õhtuks jõuame Marbellasse ja otsime pikalt parkimiskohta. Võtame toa pansionis, mis Bookingu kaudu lubab erivajadusega isikutele ja ratastoolis ligipääsetavat tuba. Võtame seljakotid kaasa ja asume öömaja poole matkama. Google maps näitab alguses 1,4 km, siis 900 m, siis 2 km. Lõpuks peale 1,9 km jalutamist, jõuame ööpimeduses u kl 22 ajal kohale. Tee viib mäest üles vanalinna suunas. Maja ees on trepp 2 astmega, sees kitsad olud aga teenindaja soovib kohe vene keeles rääkida ja näitab tuba. Koht ise on ilus, sisehoovis on toad, hall ja toa ees aste, kuid tuba sobib, saame voodisse ja kraanikauss on ka. Tualettruume on kaks ja mõlemad on koos kitsa dussiruumiga, kus mina saan ennast pesta aga Arkole jääb see liiga kitsaks. Puhas on ja seal on teisigi turiste ööd veetmas.
Õhtul jõuame veel käia õhtusöögil. Pizzat süüa ei taha ja valime midagi kohalikku. Mina valin veisepajaroa ja Arko valib steigi lisanditega. Lauda saabub Arkole lihaviilud ja paprikad ning mulle oh imet kartuli ja suvikõrvitsapada rupskitega. Seda ma ise küll ei lootnud tellida, söön - krõmps ja krõmps naksuvad mingid lihatükid hamba alla, pool toidust jääb alles. Hinnad on prael u 14 eurot ja saame midagi kõhtu. Läbisõit 183 km.
9.päev, 29.juuli 2019
Hommikul hostelist väljudes näeme ka seda tänavat väljapoolt. Oleme vanalinnas, mis asub suhteliselt kõrgel mäe otsas. Jalutame mere äärde. Teeme tänavakohvikus peatuse ja joome mõnusat kohvi ning vaatame sagivat liiklust, puhkajaid ja kohviku teenindajaid. Rahvas on sõbralik ja ilm mõnus. Päevikus selle kohta ainult 1 rida ja mäletan, et käisime Marbella rannapromenaadil jalutamas, tegin ühe varahommikuse supluse ja käisime seal rannahoones poes. Ostsime liiviõli ja kingitusi kaasa. Kotid olid lõpuks nii rasked, et ma ei jõudnud tassidagi. Mahutame asjad autosse. See meie uus VW on hea auto, sest seal on palju ruumi pagasiruumis ja sinna ikka mahub seda träni.
Läbisõit on jäänud märkimata aga eks hiljem täpsustan. Arko ostab plaate, mida on hiljem kodus ka huvitav kuulata ja kohe tuleb reis meelde. Piltidelt tuvastasin, et ööbisime ühes hostelis, kus tuba oli kos pesuruumiga aga seal Maria Cristina hotellis oli nii väike uks ja tuled ei põle ja mulle tundub, et hotell on kinni. Helistame ja saame sisse. platvormtõstukiga saab 1. korrusele. Tuba on väike, sest õige invatuba on hõivatud, ka pesuruumi uks, et Arko pidi toolile ümber istuma ja siis ma võtsin ratastoolil ratta alt, tirisisin tooli vannituppa ja siis tagasi. Öö sai õnnelikult mööda. Saame hakkama. Reis ongi seiklus.
10. päev, 30. juuli 2019
Ma nüüd täpselt ei teagi kuidas mul see reisimärkemete tegemine sassi läks aga enne Marbellat käisime Malagas mägedes ja otsisin seda turistide rada, kus paljud seiklemas käivad. Ilm oli väga palav ja Arko viis mind mägedesse. Vaatasime järve ja jõgesid, jalutasime ringi ja õhtu poole leidsiime ka õige raja, kuid see oli kinni autode jaoks. Päike küttis täiega ja ma otsustasin minna jalgsi. Otse teed üle 400 m aga kuumuses oli nii, et jõudsin poolele teele ja puhkasin korduvalt ning tulin tagasi, sest ajas hingeldama ja tunne oli, et õhku ei jätku. Mõtlesin, et see jalutuskäik pole seda väärt, et jääb teiseks korraks ning peaks siis tulema juba varahommikul, kui pole nii palav. Üksinda ei julge minnagi, sest pole kes abi kutsub kui suur kuumast nõrkus tekib. Pärast leiame kalju alt läbi minnes ka õige teeotsa üles aga hakkab pimenema ja jätame selle vahele. Läbisõit 285 km. Õhtuks jõuame Almeeriasse. Käin ujumas, siin on ka invarand koos abipersonaliga. Sööme maitsvat pizzat ja joome külma õlut. Otsime öömaja ja leiame sellise rehabilitatsiooniasutuse taolise majutusasutuse. See on väga hea hinnaga ja ligipääsetavusega oht. Auto saame invakohale parkida maja ette. Meile lubatakse invatuba ainult 1 ööks ja antakse konditsioneeri pult. Toas selgub, et see ei tööta aga õhku ei ole, proovime ja nikerdame aga ei midagi. Lähen tagasi registraatori juurde ja selgitan, et ei tööta, ma saan uue puldi. Jõuan tuppa ja proovime uuest ja ikka ei hakka konditsioneer tööle. Piinlik on aga sean sammud 3. korda alla korrusele. Vanem naine küsib meie toa numbrit ja vabanduste saatel annab hoopis teisest kastust puldi, sest invatubade omad on teistsugused puldid. Öö möödub rahulikult, õhtul saame ennast mõnusalt dussi all pesta.
11.päev, 31. juuli 2019
Hommikusöök on ööbimise hinnas ja sööme kõhud täis. Käime mere ääres ja jätkame oma reisi. Tee mägedes on mere äärtpidi aga nii suurel maaalal ei ole mina veel kasvuhooneid näinud. Neid on kõikjal. Eks sealt siis tulevadki maasikad, tomatid, kurgid jne. Käime ühes linnakese poes ja otsame lõunaks sööki ja jooki. Arko ostab endale suure 4kg seajala ja on rõõmus, kui see nii vähe maksab - 25 eurot ja mahutame selle pakiruumi alla ossa. Nüüd on Arkol sünnipäeva kink olemas, ise tegi, endale. Ööbime Valencias B and B hotellis, mis jääb lennujaama lähedale. Õhtusöögiks tellime pasta ja naudime und. Tuba on vaikne ja ligipääsetav aga imelik tundub, et dussiruumis ei ole kardinat ega ust. Selline avatud tuba koos pesemisruumiga. Läbisõit 498 km.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar