Reis Egiptusest Jerusalemma 2019

Ekskursioonil, kus tundsin ennast kui

palverändur ja lasin ajal lihtsalt kulgeda. Sharm El Sheikhist hakkasime kl 20 minibussiga sõitma, siis enne piiri istusime 55 inimesega ümber Tez Touri suurde reisibussi ja sõit algas piiripunkti suunas, politsei eskordi saatel, mitu bussi üksteise sabas. Võtsin padja kaasa, et saaks magada. Kl 00.30 jõudsime piirilinna Taba. Piirini olime sõitnud bussis 240 km, 3 tundi sõitu. Reisijuht selgitas meile, mida meil on oodata ja kuidas mied võidakse küsitleda. 1. küsimus pidi olema, et kas sugulasi, tuttavaid on, vastus ei. 2. Küsimus on, et kui suur palk on ja kellena töötad, kas olete pensionär, vastata ausalt, et ei jääks ega poleks kavatsust sinna riiki elama jääda. Peame oleme tõsised, viisakad, valetada ei maksa. Paljud tulevad ja jäävad sinna elama ning sellest ka see piirikontrollis küsitlemine. Roosa kaart panna viisa kõrvale passi vahele ja näidata passi avatult. Ausalt öeldes tegime seda asjade, riiete ja enda läbivaatust korduvalt ja see ootamine seal turvaaedade vahel ikka kestis metsikult kaua, sest istuda polnud kusagile ja püsti seistes ühe kohapeal venis järjekord ja kell aeglaselt. Aga ise me seda tahtsime ja kannatasime ära. Seal läbisime Egiptuse piiripunkti ja sisenesime Iisraeli piiripunktis passikontrolli, kus seisime kuni kl 4.45, sh küsitleti meid erinevalt. Minult nime ja siis soovis piirikontrolli tädi mulle palju õnne, sest mul 10 päeva pärast sünnipäev, teistelt küsiti erinavaid asju, nt kellelt elukutset, eesmärki, sissetulekut jm. Meil läks õnneks aga eda rohkem väärtustame oma Eesti riiki. Paluti facebookist kustutada Israeali sõbrad jne. 
Uude reisibussi saime kl 5.13 ja alustasime sõitu. 2 tunni pärast jõudsime Surnumere äärde. Teeääres olid soolavannid ja kõrval soolahunnikud. Külastasime kosmeetikapoodi ja lesisime meres kuni 10 minutit. Mere põhjas olid soolakristallid. Peale suplust tuli ennast kindlasti pesta. Duss oli selline, et tuli nööri otsas olevast rõngast tirida ja siis tuli vett.  Peale seda sõitsime Jeruusalemma poole. Möödusime kaamelikarjast aga liiklus oli hõre, teed korralikud. Siis saime lõunat süüa, lihtsalt kalaburgereid, riisi, salatit jne. Võtsime kohvikust kohvi ja maksmisvahendina toimisid nii kohalik raha, eurod, dollarid.  Edasi sõitsime Jordani jõe kaldale, ostsime nn kohustuslikud valged pluusid ja kastsime ennast pühasse vette. Nunnakoorid laulsid, vesi oli kollakas mudane, sinna vee äärde viidid trepid, teisel pool teed olid riietuskabiinid ja 2 dussi mitme seltskonna peale. Jões oli puidust platvorm aga edasi astudes kadus põhi jalge alt. Kaldal oli päästerõngas ja palju inimesi.  Võtsin sealt koju kaasa pühavett, mis seistes settis ja muutus läbipaistvaks.
Siis jalutsime Petlemma suveniiripoodi, sest seal olid liiklusummikud. Meile dõitsid vastu koolilastebussid ja lapsed lehvitasid meile. Edasi viis buss meid Jeesuse sünnilinna Petlemi kirikusse. Seal kitikus läidime altari all ja seal sai tähte katsuda. Edasi viis buss Jeruslemma, kuhu jõudsime alles pimedas. See piiri peal passimine oli palju väärtuslikku aega ära võtnud.  Külastasime peatänavat, läbisime vanad linnaväravad ja imetlesime Jeesuse hauakirikut. Tõepoolest oli see imetlemist väärt kirik. Edasi viis jalutuskäik Nutumüüri juurde. Palju oli inimesi, relvastatud sõdureid. Seal toimus tseremoonia ja selleks oli suur tribüün pandud. Minul jäi mulje nagu oleks sõjaväkke võtmine, sest Iisraelis on nii naistele kui meestele kohustuslik ajateenistus. Olukord oli hirmutav aga rahulik. Bussi saime enne südaööd ja piirile jõudsime kl 1 ajal. Bussis anti meile saiakesi ja mahla. Hotelli jõudsime kl 4 ajal varahommikul. Kokku kestis see ekskursioon ligi 2 ööpäeva.Oli imeline reis. Giid rääkis, et alla nädala pole mõtet tulla, sest vaatamist väärivaid kohti pn palju ja sellise lühireisoga näeb minimaalselt. Olen temaga nõus ja sain aru, et palju on inimese enda teha, loota saab vaod endale ja uskudes ja palvetades saab soovida kõigepealt endale, siis teistele. Ed rääkis kuidas tema 90te alguses Venemaalt Iisraeli tuli, rabas tööd, õippis, kasvatas lapsi aga tulijate hulgas oli ka neid, kes lootsid paremale elule aga ei ole ise midagi teinud ja on vaesunud, töötud, abirahasaajad. Jah elu on karm ja pole kõikide jaoks kerge. Mulle jätkus mõtteid veel pikaks ajaks. Soovitan võtta ette see Jerusalemma reis. Tahaks kunagi uuesti külastada turistina aga pikemaks ajaks. 
Olen tänulik võimaluse eest külastada Iisraeli, ujuda Surnu meres, kasta ennast Jordaania jõevette ja väärt giidide Anna ja Eduardi vestluste eest Petlemmas, Jerusalemma kirikud, nutumüür, tänavad, relvastatud sõdurid, politsei eskort turismibussidele. Jah aeg iseendale on vajalik. ♥️