18. oktoober 2021

Vana kassi lood 2


Kiisu on meil tubane koduloom. Aga rõdul jalutab ikka ja kuna elame 1.korrusel, siis on suur kiusatus rõdult välja pugeda. Selleks katsime pillirooga rõduvahed kinni aga kassike on ikka kavalam. Kui sealt ei saa, siis tuleb mujalt proovida. Hästi tore on hüpata toolilt rõdu ääre peale ja seal julgelt kõndida ja muru peal hüppavaid linnukesi ja kilkavaid lapsi uudistada. Muru peal on ka tore kõndida, kuid rõdualune on tore koht kuhu pugeda. Sealt ei saa keegi kätte. Agakui vihma sajab, siis peab kass perenaist ootama, sest ise tuppa tulla rõdu kaudu ei oska. Proovinud on aga kuna need rõduplaatide vahed on nii erinevad, siis ükskord jäi kass kinni. Jama küll selle ronimisega. Teinekord tuleb Liisa külla ja sisi me mängime aga kass jääb vanemaks ja eriti ei viitsi joosta ega mängida. Magada ja sügada on hea. Teinekord pannakse roosad valgemummulised traktsid peale ja viiakse maja taha jalutama. Vaatab siis kassike koeri ja näksib muru aga peagi kipub jälle toa poole ja selle tee on ta selgeks õppinud, kus käib välisuks lahti, mille kaudu tuppa saab.Ja koerad on kassi arvates naljkd loomad. Nagu nad kassi märkavad nii ägedalt jooksma tahavad hakkata aga vana ja armsat kassi see ei liiguta. Ta ainult vaatab. Ei karda see kass koeri. Vahel tuuakse ka maiust ning paitavadm ind inimesed iga päev. 

Ükskord septembris 2020.aastal aga juhtus nii, et perenaine arvas, et kass on toas ja pani õhtul rõduukse kinni. Kass istus rõdul ja ootas ja ootas. Pimedaks hakkas minema aga kass oli rõdu peale unustatud. Kassi kadumist avastati u kella 10 ajal õhtul. Küll kutsuti ja meelitati ja otsiti, kuid ei miskit. Kiisuke oli kõndima läinud. Perenaine kõndis ja hüüdis ja roomas autode all ja põõsaste ümber, kuid ei miskit. Siis kutsus poja kohale ja temaga koos otsiti edasi aga kass ei kuulnud, sest ta oli eksinud majaga ja läinud maja nr 2 trepikotta. Tark loom aga kahjuks lähenes vist majale teise küljepealt ja ei jõudnudki 1. maja juurde. Kass oli üle rõdu ääre roninud, sest igav hakkab. Kaua sa ikka seal pimedas kükitad. 

Perenaine pani isegi kuulutuse FB gruppi ja jagas paksu kassi kadumise ja otsimise kuulutust. Hommikul vara ka käisin kassi otsimas, krõbistasin toidukarbiga ja hüüdsin. Lõpuks oli vaja tööle minna. Kui olin bussis ja sõitsin linna poole, siis naabermaja mees helistas ja ütles, et üks õnnetu kassike on trepi all ja ootab tuppa laskmist. Palusin tal sisi kass kõrval majja tuua. Arko võttis kassi vastu ja kass jalutas tähtsa näoga toas ringi, otsis süüa ja juua ning kõik olid rõõmsad.    

Kommentaare ei ole:

Meie reisiblogi - autoreis Sitsiiliasse 10

  10 .päev, 28. juuni 2021 Esmaspäev on meie automatka 10. päev. Selle kuumusega mina ära ei harju. hommikul ootasiime toas hommi kusööki, s...