Uskumatu reklaamitrikk

Pealtnägija sai ikka viimase peal saatega maha. Tubli töö poisid! Tunne on mul räbal. Kui varem elasin tedmise all, et selline trikk pole võimalik, siis tänasest tean, et kõik on võimalik. Juhtub... aga halb on see, et ära lollitada suudeti uskumatult kõrgel tasemel linnaosa valitsuse ametnikud. Ka meie majja Endla 59sse toodi see reklaamplakat Korea kultuuripäevade kohta. Hea müügitöö - kenad esindajad, head lubadused ja uskumatult pakkumine tasuta pileti näol. Ja jällegi sai tõeks minu lemmiklause, et tasuta asju pole olemas. Kodus vaatasime saatet koos ja leidsime, et sinna me küll minna ei tahaks. Muigasin, et äkki rabavad Arkolt veel rattad alt ja viskavadnurka ja siis ole mees ja tõesta miks sa koju kõndida ei jaksa. Üle oma varju ei hüppa. Kurb on, et meie seas selliseid trikkidega inimesi on. Eks elu õpetab ja areneme koos oma eksimuste, kogemustega. Parem hilja, kui mitte kunagi. 31.oktoober on halloween - parem kõrvitsapead linnas otsida ja noori kloune vahtida, kui Saku Suurhalli minna. Tahaks loota, et need inimesed, kes alatuid reklaamitrikke teevad ka oma tegude eest vastutavad ja vabandavad inimeste ees. Inimesed olge valvsad. Olge vabad oma valikute ees. Usalda aga kontrolli ka siis kui arvad, et sulle meeldib teiste maade kultuur.

Lõuna-Korea kultuuripäevade reklaaplakat.

foto: Peeter Langovits

Pärast äikeseööd kinno

Tõepoolest ma hommikul enam ei mäletanud, et öösel raksatas äike pea kohal müristada. Ehmusin ärkvele, pöörasin teise külje, pugesin kaissu ja nohisesin edasi magada. Õnneks unetuks see mind ei teinud. Laupäev oli täis toiminguid märgusõna naisteeri. Saime sõbrannadega kokku ja läksime Solarisesse kinno vaatama filmi Söö, palveta, armasta ja mulle meeldis see film ja eriti see, et piletid tegi välja Merka, kes meid sünnipäeva puhul kinno kutsus. Peale kallistuste ja kingituste valimist kappasime trepist ülesse kinosaali nr 5.
Pärast kino hakkasime Merkale reisiplaane tegema nii, et minulgi tuli tuju reisida, keeli õppida ja ma tõepoolest mõistan neid noori, kes jätavad Eestis kõik maha ja lähevad rändama, kogemusi saama ja otsima uusi võimalusi. Läheks isegi, kui oleks noorem, poleks lapsi ja kui mind ei seoks siin miskit.

Kinos polnud kohe päris kaua käinud. Solarise kinos istusime viimases reas, seitsmendas, sest saal oli nii tilluke nagu kunagine Lembitu või Oktoobri kino. Natuke tõbine nagu ma olin, sügeles kinos minu nina vahet pidamata, ninna tükkis mingi kahtlane kopitushais, mille päritolu ma välja ei osanud selgitada. Kas kino või minu kõrval istuv härrasmees. Ulrika arvas, et see oli hoopis popkorni lõhn.

Pärast filmi vaatamist, suundusime linna peale jalutama, esimene kohvik ei meeldinud mulle. Juu oli liiga puhveti moodi. Läksime linna peale, vaatasime ära korstnapühkija kuju, mis tundus nii tilluke ja sellise uskumatu koha peal - Ararati viinapoe ees keset tänavat mingil künkal. siis näitasin Hollywoodi ees rukkilille purskkaevu. Pildi allikaks on teadagi Internet.

Siis leidsime õdusa kohviku kohe seal samas. Sööki pidi ootama aga see eest polnud hinnad kõrged ja veingi sünnipäevalapse Merlelt oli jutu kõrvale mõnus rüübata. Aeg lendas. Koju jõudes lippasime Rimist läbi ja ostsin pitsat Arkole ja lastele, keda polnudki kodus. Tore on sõbrannadega kokku saada ja linna peal jalutada. Jäime kõik kolmekesti sellega rahule. Aga Solarise kinosaalid mulle eriti ei meeldinud, Kosmose kino on ikka parim, on ruumi, õhku ja nostalgiat. Pileti hindki on suht normaalne.

Minu artikkel taastusravist

Mustame linnaosa ajalehes, www.tallinn.ee/mustamae OKTOOBER 2010. a. № 8 (194) 2

Taastusraviteenus Mustamäe polikliinikus

Tiia Tiik,
Mustamäe halduskogu liige

27. septembril 2010. aastal kohtusid Mustamäe Halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni liikmed taastusravi osakonna juhataja Hilja Reppoga, kes selgitas, et Mustamäe polikliinikus tegutsev taastusravi osakond on Lääne Tallinnas üks suuremaid. Info taastusravi kohta saadakse perearstidelt või haiglast. Üldiselt suunab taastusravile perearst, kirurg, traumatoloog või muu eriarst, kuid on ka juhuseid, et klient tuleb taastusravi arsti vastuvõtule, kes täpsustab tervislikku seisundit ja määrab vajaliku ravi tööealistele ja eakatele inimestele. Lapsi teenindavad Õismäe ja Pelgulinna polikliinikud. Inimesi suunatakse ka haiglatest ning käivad ka Tehnika Ülikooli tudengid. Põhjuseid on erinevaid, kuid enim vajatakse liikumisravi, basseinis võimlemist, logopeediteenust. Taastusraviteenuseid
rahastab Haigekassa, kuid alati on patsientidel võimalik saada täiendavaid tasulisi teenuseid nagu aparatuurne teraapia, massaaž, laserravi. Kohapeal on füsioterapeut ja tegevusterapeut, kes õpetavad inimestel kasutama abivahendit ja võimlemisharjutusi, mida saab kodus jätkata. Omaosaluse hinnad jäävad sõltuvalt raviliigist 40 -100 krooni vahele. Kõik protseduurideks vaja minevad materjalid ja ravimid ostab inimene ise. Uurisime, et kas on haigusi, mille korral ei tohi taastusravi saada ja selgus, et need juhtumid selgitab välja taastusraviarst,
kes koos õdedega koostavad raviplaani, harjutustekava, programmi. Vastunäidustatud on onkoloogilised haigused ja pahaloomulised kasvajad, südamestimulaatori
kasutajatele ei tehta ravi. Taastusravi teenuseid on võimalik saada kas individuaalselt või grupis tööpäeviti kella 8st kuni 18ni. Keskmiselt külastab
keskust 50-60 inimest päevas ja ravikordade arv ulatub 3 – 10 korrani, kusjuures soodsam on tasuda korraga 10 korra eest ja see kaart kehtib 2 kuud.

Selgus, et viimastel aastatel on tõusnud taastusraviteenuse kasutamisel noorte
osakaal. Tõdeti, et ägedate haigusseisundite korral puudub praegu võimalus kodus taastusravi saada. Samuti on probleemiks ligipääsetavus, invaparkimine ja ruumide kohandamise vajalikkus raske liikumispuudega inimestele, kelle jaoks praegusel hetkel pole taastusraviteenuste kättesaadavus tagatud. Taastusravi osakonna töötajad teevad oma tööd hästi, sest seda kvaliteeti näitab kaebuste puudumine ja klientide kasvav huvi oma tervise parandamiseks taastusraviteenuseid kasutada elukoha läheduses Mustamäe polikliinikus.

Oktoobrikuu sotsiaalkomisjonis

20. oktoobrikuu päeval käisin halduskogu liikmena linnaosa sotsiaalkomisjonis. Nagu alti olid esmalt ravimite-, toimetuleku- ja taastusravi toetuste taotluste läbivaatamine. Siis otsustasime hooldekodusse soovijate järjeokrda võtmise ja kuna kõik need praktiliselt voodihaiged ja eakad inimesed oma kodus hakkama ei saa ja viibivad hetkel haiglates, siis otsustasime nende soovid rahuldada. Paljud neid maksavad 100% oma pensionist holdekodu kuludeks ja Tallinna linn maksab üksikutele eakatele juurde selle puuduva osa, mida tavaliselt lastelt juurde küsitakse, nõutakse.

Sel korral oli huvipakkuvaim taotlus see, kus ema ja poeg olid teinud endale erafirma ja tegelikkuses olid pere täisealised lapsed töötud. Samas äri käis ja firma töötas ning sai tulu. Teine eitav juhtum oli see, kus üks härra käis sanatooriumis paar nädalat suvel puhkamas. Nüüd küsis toetust kulutuste hüvitamise kohta ja tõi pangakonto väljavõtte, mille jääk osutus imetlusväärselt suureks. Põhjusi äraütlemiseks kaalutakse alati aga kui inimene ikka elabki rohtudest ja need reteptiravimid on kallid, siis mingit toetust inimesele eraldatakse. Ei ole kergeid juhtumeid, kuid neid oli kuu aja kohta vähe. Ju on põhjus selles, et inimesed ei tea, ei suuda vajaminevaid dokumente esitada ja paljud ei soovigi oma korterisse sissekirjutatud laste palgatõendeid esitada. Kurb on see, et praegu on palju pikaajalisi töötuid ja vaesus aina süveneb.

Õigusnõustamine Tallinnas

Selline info siis saadeti meile ja kellel väga abi vaja, siis saab minna Tallinna Linnavalitsuse infosaali. Oluline on see, et nõustamine on nii eesti kui vene keeles.

Üliõpilaste Õigusbüroo praktikandid nõustavad linnavalitsuse teenindusbüroos (Vabaduse väljak 7, I korrus)
esmaspäeviti kella 10-13 eesti keeles;
teisipäeviti kella 10-12.30 vene ja eesti keeles ning kella 12.30-16 eesti keeles; kolmapäeviti kella 9-12 ja 13-15 eesti keeles;
neljapäeviti kella 10-13 vene ja eesti keeles ning kella 13-16 eesti keeles ning
reedeti kella 9–14 eesti keeles.

Telefoni teel konsultatsioone ei anta. Abi saamiseks tuleb teenindusbüroosse kohale tulla. Teenindamine toimub nö. elavas järjekorras.

Üliõpilaste Õigusbüroo annab Tallinna majanduslikult vähekindlustatud elanikele tasuta õigusabi ka Tallinna Ringkonnakohtus –
esmaspäeviti kella 10-17 nii eesti kui vene keeles;
teisipäeviti kella 11-16 eesti keeles;
kolmapäeviti kella 10-13 vene ja kella 13-15 eesti keeles; neljapäeviti kella 12-16 eesti ja vene keeles ning reedeti kella 14.15-16 eesti keeles.


Lisainfo: Krista Paal, Eesti Juristide Liidu direktor
tel. 644 9501 www.juristideliit.ee

Kes vastutab turvalisuse eest taksos?

Olen mitmeid kordi taksojuhte, bussijuhte ja reisisaatjaid koolitanud erivajadustega inimeste teenindamise alal. Ikka ja alati jõuan selle küsimuse juurde, et kes vastutab kui klinediga midagi juhtub sõidu ajal. Hea vastus on, et bussijuht, takosjuht, klient ise. Omast kogemusest tean, et tihti ei anna juht arugi, et tema vastutab sõidukis seisjate ja istujate elude eest. Ka nende sisenemisel ja väljumisel. Invatakso koordineerijana räägin alati turvaliseusest. Klient võib paluda mida iganes, kui invabussi ehk taksojuht peab lähtuma liiklusseadusest ja tingimustest, mille abil tagama turvalise ja ohutu sõidu. Kui seal on kirjas, et inimene tuleb kinnitada turvavööga, siis seda tuleb teha. Aeg ja kiirus ei saa olla argumendiks selle mitte tegemiseks. Tegelikkuses on ratastoolis inimene abitu ja võib väiksemagi pidurduse korral kukkuda, end ära lüüa või ümber minna koss ratastooliga. Olen käinud Saksamaal, Hispaanias ja Belgias. Seal on elementaarne, et teenindaja ei alusta ennem sõitu, kui reisijad pole korralikult turvavööga kinnitatud ja ratastool põranda külge fikseeritud.

Miks on meil see teisiti? Miks arvavad teenindajad, et nad vahele ei jää ja vabandavad ennast välja sellega, et kliendid ei soovi kinnitamist. Vastus on ühene. Invatakso juhile annab korraldusi tema ülemus ja tööeeskirjades on sees ohutu teenindamise nõuded. Vähemalt peaksid olema. Bussijuhid peaksid endale kindlaks jääma ja ennast kehtestama, et enne takso, buss ei liigukui klient pole turvavööga kinnitatud. Inimelud on tähtsamad ja ravikulud on kallid, mida pärast transpordifirmadelt süüdijäämise korral välja müistetakse. Karm tõsiasi, mida taksojuhid ei tea.

Invatakso juht riskis ratastoolimemme eluga

"Süda jõnksatas, kui ratastool hakkas sõidu ajal liikuma!" on eaka ema arsti juurde viia lasknud tartlanna pahane invatakso juhi peale, kes jättis sõidukis kinnitamata nii tooli kui ka selles istunud vanuri. "Invatakso sõitis eile hommikul minu 85aastase ema maja ette. Taksojuht lükkas ema ratastooliga autosse, kuid jättis nii tooli kui ka ema turvarihmadega kinnitamata," on üks nimetuks jääda soovinud tartlanna puudega inimesi sõidutava sohvri ükskõiksusest hämmelduses. Proua sõnul peatas taksojuht auto tema nõudmise peale paarisaja meetri kaugusel ja kinnitas ratastooli alles siis sõiduki põranda külge.

Ta tunnistab, et võis taksojuhile tõepoolest teravusi hüüda, ent ratastoolis istuv inimene ei tohiks tema arvates juhi lohakuse pärast kannatada. Vähe sellest – kui tool sai väikebussis lõpuks kinnitatud, jäänud memmekese turvavöö ikka lahti. "Emal on raske luuhõrenemine. Järsul pidurdamisel ei jõuaks ta käepidemetest kinni hoida," läks murelik tütar ema elu pärast ähmi täis.

Kui sõitja ei saa invataksos turvavööd ise kinni pandud, palub ta abi juhilt, selgitab oma firmas tekkinud kodukorda osaühingus Tartaline invataksonduse eest vastutav Mart Mandel. "Samas on tõsi, et juht vastutab, et turvavöö kõikidel sõitjatel kinni oleks. Kuid keerulisel juhul, näiteks raseda või mõningal juhul ka ratastoolis olija puhul, jäetakse rihm lahti. Pigem on sageli just klient see, kes ei soovi, et bussijuht hakkaks rihma kinnitama, sest taksomeeter siis juba tiksub," väidab ta.

Turvatunne on eelkõige ikkagi inimese enda tekitada, arvab ka Tartumaa Liikumispuudega Inimeste Ühingu esimees Tiina Laas. "Kel käed töötavad, saab ju rihma ise kinnitada. Või tema saatja," leiab ta. Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingu esimees Jüri Järve ütleb, et ratastool kinnitatakse invataksos põranda külge nii eest kui ka tagant. Lisaks tõmmatakse üle toolisistuja rinna turvavöö. Tartu kodulehtki väidab, et eriotstarbelises sõidukis sõidutatakse ratastooliinimesi alati fikseeritult ja turvavöötatult.

Tulekul on Tallinna Invaspordiühingu infopäev

KUTSE

Reedel 22. oktoobril korraldab Tallinna Invaspordiühing infotunni, mis toimub kell 17.00 Tallinna puuetega inimeste tegevuskeskuse (Endla 59) saalis.

Infotunni teemad:
1. „Puuetega inimeste ja lastega perede huvialategevuse toetamine Tallinna linnas“ – Rein Ilves, Tallinna Spordi- ja Noorsooameti juhataja ja peaspetsialist Kaili Kukumägi
2. Laskmise spordiala tutvustus – invasportlane Helmut Mänd, ühingu liige, räägib oma kogemustest treeningutel, meistrivõistlustel ja olümpiamängudel.
3. Tallinna Spordi- ja Noorsooameti 2011.aasta pearaha kinnituste tegemine kirjalikult või elektrooniliselt - Rita Goruskina, ühingu esimees

Infotunnile on oodatud kõik spordihuvilised inimesed.

Lisainfo Tallinna Invaspordiühingu juhatuse esimehelt Rita Goruskinalt, mobiil 55 48 505, epost ritasport@hot.ee Endla 59, 10615 TALLINN