Tööjutud: kliendid kiidavad

Olen sotsiaaltöötajana töötanud ühes ametis üle 15. aasta. Kliendid tulevad ja lähevad, aastad kaovad ja mõned tulevad tagasi. Tooma uusi dokumente, vahetama taksokaarti või on nad üldse selle ära kaotanud. Ainus asi, millega kliendid ja nende lähedased, pereliikmed rahul pole on see meie Mooni tänava bussipeatus. Seda lubatakse juba aastaid teha, sest vajadus on olemas kuna Taksopargi ja Hipodroomi peatuse vahel peaks kindlasti olema Mooni peatus. Sellega kaasneb vajadus teha ülekäigurada aga see on võimalik ja vajalik. Linn on kommunaal- ja transpordiameti poolt andnud lubaduse, et see peatus tuleb. Vastusega saab tutvuda siit (LINK).
Viimasel ajal juhtub päris mitu korda kuus, et pensionäridel varastatakse rahakott koos raha ja dokumentidega ning siis on vaja kõik uuesti taotleda. Olen siin vahel ka olnud lohutaja, toetaja, nõuandja ja mida kõike veel. Inimesed on toredad ja eriti nalja teeb see, et olgugi mul kindlad vastuvõtu ajad, siis inimesed tulevad ikka kas hommikul õvi üldsegi päeval, kus vastuvõttu pole. Mõni rõõmustab, et sa oled ju alati kohal ning siis on kõik saanud kiiresti korda aetud, kuid on ka selliseid, kes on pahurad, et uks on kinni ja mina linnas üldsegi koosolekul. Tänagi üks klient heistas ja küsis, et kas ma teda mäletan ja rääkis kuidas ta mulle tuppa astus ja pikali kukkus. Ma tõepoolest ei mäleta, sest neid kukkumisi juhtub harva aga inimesi käib palju. Samas nemad mäletavad mind hästi ja tulevad või helistavad, kui mõni probleem tekib või soovivad lihtsalt saada nõustamist, et oma elukesega paremini hakkama saada. Mõni kiidab ja on lihtsalt tänulik, et temasse viisakalt suhtutakse. Mõni teine on jälle häbelik ja poetab pisaragi, sest abi on nii raske küsida või siis paluvad viisakalt luba suhelda vene keeles. Eks ma siis ikka luban suhelda ja seletan neilegi püüdlikult sotsiaalteenuste korraldust ja toetuste saamise tingimusi. Tallinnas palju võimalusi, kuid ka palju inimesi aga kui on tööd, siis lendab ka aeg kiiresti ning hommikust saab õhtu ja esmaspäevast kesknädal ja reede. Vahel on nii kiire, et pole aega lõunatada ega kohvi juua aga õnneks on kliendid viisakad ja võileib või supp saab ikka tööpäeva jooksul söödud ning on aega ka majas teiste inimestega suhelda, kogemusi vahetada või paar sõna vestelda. Igal esmaspäeval tulen usinasti tööle ja ootan rõõmuga oma kliente, olgu need siis uued või vanad tuttavad.

Vilistlaskonverentsil 25 aastat sotsiaaltöö õpetamisest TPSis

Ma käisin koolis... Vanas armsas koolis, kus olen veetnud kokku 5,5 aastat oma elus sotsiaaltööd õppides koos oma klassikaaslastega, õpetajatega, koostööpartneritega. Sel korral siis vilistlaskonverentsil, mis toimus 25.märtsil 2015 ja millega tähistati 25 aasta möödumist sotsiaaltöö õpetamisest Tallinna Ülikooli Pedagoogilises Seminaris. Konverentsi kava oli pikk ja sisu mahukas. Kahjuks olin ma samale päevale saanud ka silmaarstile numbri ja pidin vahepeal ära käima ja tagasi tulema. Konverentsile olid kutsutud avama ja esinema: Silver Pramann, TLÜ Pedagoogilise Seminari direktor, Rait Kuuse, Sotsiaalministeerium, Viivi Neare „Sotsiaaltöö eriala õpetamisest Tallinna Pedagoogilises Seminaris“. Sellel järgnesid ettekanded valdkonnagruppides. Mina jõudsin kuulata sotsiaalhoolekande üldküsimusi, mida juhtis Viivi Neare, lisaks Tõnis Vaik „Juhtumikorraldus ja sotsiaalteenused – mõtted ja võimalused“, Kersti Põldemaa „Kodutus kui sotsiaalne probleem ja selle lahendamise võimalused Tallinna näitel“. Valdkonnagrupis edastati teavet ja arutati riigi ning kohalike omavalitsuste koostöö, vastutuse ja sotsiaaltöö korralduse küsimusi. Toodi välja parimaid praktikaid sotsiaaltöös. Teise gruppi ma ei jõudnudki aga päevakaava järgi oli selleks lastele ja peredele suunatud sotsiaaltöö. Valdkonda juhtis Helbe Põdder, rääkisid Anne Luik-Ristikivi  „Perekonnaõiguse arengutest Eesti Vabariigis“ ja Aita Saar „Lastekaitsetöö praktikast“.
Valdkonnagrupis arutati perekonnaga seonduvaid sotsiaalseid probleeme ja lastekaitse küsimusi, samuti esitati parimaid praktilisi näiteid organisatsioonide või KOV tegevuses. Kolmandas grupis oli teemaks sotsiaaltöö puuetega inimestega. Valdkonda juhtis Kaja Adra, esines Tiina Kangro „Omastehoolduse ja riigiressursi vahekorrast puuetega inimeste hoolekandes“. Valdkonnagrupis arutleti puuetega inimeste igapäevaeluga toimetuleku soodustavate, aga ka raskendavate küsimuste üle. Neljandaks grupiks oli sotsiaaltöö eakate inimestega. Valdkonda juhtisid Maarika Pukk ja Maire Grass, esinejaks oli Ülle Kasepalu „Institutsionaalne hooldus versus koduhooldus“, Mare Peil „Eakate rõõmud ja probleemid“. Valdkonnagrupis vahetati kogemusi eakate inimeste elukvaliteedi säilitamise, aga ka parandamise üle. Viienda grupi valdkonnaks oli ennetustöö, varajane sekkumine ja võrgustik sotsiaaltöös. Valdkonda juhtis Helgi Hilborn ja rääkis „Tõenduspõhisuse olulisus ennetustöös“, kaasesinejaks Mati Sinisaar „Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuse noortetöö“.
Valdkonnagrupis jagati teavet ja arutleti ennetustöö ning varajase sekkumise erinevate toimimiste, tasandite aga ka kogemuste kohta. Seejärel toimus aulas konverentsi lõpetamine. Vilistlane Andrei Petuhhov tegi ettekande „Positiivset ja mõtlemapanevat teavet vilistlasuuringust 2015“, seejärel esines Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari naisrahvatantsurühm, järgnes esinejate ja teenekate õppejõudude tänamine. Siis vestlesime kohvilaua taga ja sõime maitsvaid suupisted. Ülevaate tegin päevakava alusel ja oli tore näha oma armsaid õpetajaid ja kallit pinginaabrit Aitat. Tegin ka mõned pildid, mis näitavad arenguid koolimajas, kus nüüd on kenam, ilusam, lift sõidab korruste vahel ja tingimused on paremad. Koolis oli väljas ka ajalooline näitus ning särasilmsed õpetajad olid endiselt energiast pakatavad. Palju oli juurde lisandunud ventilatsioonitorusid ning muutunud garderoobi asukoht aga ligipääsetav on hoone küll ja korruste vahelised märgistused, ekraan tunniplaaniga, fuajee viimistlus olid akadeemiliselt maitsekad.
Kahju on vaid sellest, et sügisest 2015 ei õpetata enam selles toredas majas sotsiaaltöötajaid. Sellest majast on saanud tunnistuse u 1000 õpilast ja elukestev õpe on vajalik, kuid nõuab palju jõudu, kannatlikkust ja eneseületamist pere, laste, töö ja hobide kõrvalt aga julgustan kõiki õppima, sest siis on vaim värske, lisaks toredad koolikaaslased ja uued teadmised. Minust ja aitast tegi pilti Andrus. Aitäh!

Tallinn käivitab omastehooldaja asendusteenuse

Raepress 9. aprill 2015: Tallinn käivitab uue olulise teenuse
Tallinn käivitab pilootprojekti omastehooldaja asendamiseks hooldustoimingutes, mis võimaldab vähendada omastehooldajate koormust, teenus on hooldajatele tasuta. „Kui kohtusin mullu augustikuus Tallinnas tegutseva omastehooldajate tugigrupi liikmetega ja kuulsin nende muresid, mõistsin teenuse üliolulisust,“ ütles abilinnapea Merike Martinson.  „Nii alustasimegi eeltööd teenuse käivitamiseks ja nüüd saan hea meelega märkida, et saame sellega omastehooldajate ränka koormust veidigi vähendada.“
Teenuse eesmärk on omastehooldajate hoolduskoormuse vähendamine lühiajalise puhkuse ja vaba aja võimaldamiseks, näiteks mõned tunnid asjaajamiseks pangas, arsti külastamiseks, juuksur jmt. Teenust osutatakse hooldajaks määratud isikutele ja muudele, suure hooldusvajadusega isikute hooldajatele hooldatava kodus. Teenus on omastehooldajale ja hooldatavale tasuta, kulud tasub Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. Teenust osutatakse kõigil nädalapäevadel kell 07.00-22.00. Teenuse saamiseks tuleb omastehooldajal pöörduda teenuseosutaja poole, kelleks on MTÜ Koduhoolduskeskus Certis. Teenuse sisu on välja töötatud koostöös Tallinna omastehooldaja tugigrupi liikmetega.Lisainfo: MTÜ Koduhoolduskeskus Certis, Jaanika Luus teenuse koordinaator
tel. 522 8938, e-post: jaanika.luus@hotmail.com

Avati fotonäitus puudega naistest

Raepressi 9. aprill 2015 uudis annab teada, et avati fotonäitus „Imelised naised“. Tänasest saab Tallinna Linnavalitsuse infosaalis (Vabaduse väljak 7) vaadata fotonäitust „Imelised naised“, millega soovitakse juhtida tähelepanu erivajadustega naistele.
Näituse üks eesmärke on heategevuslik. Sellega loodetakse koguda rahalist toetust nii näituse jätkumiseks kui ka seminarile „Naised, ärgakem!“, mille eesmärk on teavitada erineva puudega (kurdid, pimedad, liikumispuudega) ja erinevast rahvusest naisi nende õigustest ning toetada neid olemaks julgem, ettevõtlikum ja oma piiravast kestast välja astuma, ütlevad näituse korraldajad.
Fotonäitust avanud abilinnapea Merike Martinsoni tegi sügava kummarduse Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühendusele, kes on algatanud imeväärse projekti. „Mul on hea meel, et sel aastal on Tallinna linn väärtustanud eriti puuetega inimesi, planeerinud terve rida investeeringuid ning nimetanud käesolevat aastat Puuetega Inimeste Aastaks,“ ütles Martinson oma tervituskõnes. „Meil ilmub väga palju uusi teenuseid, me avame puuetega inimeste jaoks terve rea uusi hooneid, nii et ma seisan teie ees uhkusetundega, sest Tallinn arvestab erivajadustega inimestega ning on nende huve linnavalitsuse tegevustes ja ka eelarves tähtsale kohale seadnud.“
Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühingu vabatahtlik Külli Haav korraldas fotolavastuse puudega naistega ja naistele, mis vormus fotonäituseks. Koostöös Fotogeeni stuudio fotograaf  Sven Tupitsaga jäädvustati kahepäevasel sessioonil naised, kes vääriksid rohkem tähelepanu. Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühingu ja Eesti Kurtide Organisatsiooni ühenduste naised said võimaluse nautida jumestamist, soengu seadmist ja seista professionaalse fotograafi ees ning kandsid selle välja nii hästi, et piltidest saigi näitus.
Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühingu esinaise Keiu Roosimäe sõnul on naised võrreldes meestega haavatavam grupp diskrimineerimise, palgalõhe, perevägivalla, seksuaalse väärkohtlemise, inimkaubanduse ja muudest sellistest seisukohtadest lähtudes. „Puudega naine kogeb haavatavust topelt, sest ei pruugi oma erivajaduse tõttu suuta või osata end kaitsta,“ ütles Roosimägi. „Erivajadustega naiste probleemid on väga teravad ning nende küsimustega tuleb tegeleda järjepidevalt ja jätkusuutlikult. Puudega naine ei vaja haletsust ega soodustusi, vaid võimalusi end teostada ja olla tunnustatud eelkõige inimesena, isiksusena, indiviidina. Sooviksime rohkem tõsta esile ja väärtustada erivajadustega naisi.“
2013. aastal tunnustas Intelligent Community Forum (ICF) Tallinna linna viiendat korda kui üht maailma seitsmest kõige innovaatilisemast kogukonnast. Eesti on maailmas liidrikohal ka infoühiskonna arendamisel ning teadvustamisel. Fotonäituse korraldajate unistus on, et Eesti oleks maailmas liidrikohal ka selles, kuidas meie riigis suhtutakse puuetega tüdrukute ja naiste inimõigustesse ning põhivabadustesse.

Korterikohandamisest ehk tehtud tööst 4. osa

Sellest korterikohandamisest liikumispuudega inimesele kirjutasin ma viimati jaanuarikuu alguses (LINK)ja siis ootas Arko hinnapakkumisi. Saime ka Haabersti Linnaosa Valitsusest vastuse, et liikumispuudega inimese jaoks korterikohandamise võimalikust toetusest saame meie poole summa, mis on 800 eurot, maksimum piirmäär on 1600 eurot 3 aasta kohta. Meie, kui töötavad inimesed ja maksumaksjad ja laenude tasujad, sest olime ju sunnitud korteri ligipääsetava elamispinna vastu pangalaenuga ostma, sest Mustamäe korterist ei pääsenud ratastoolis inimene välja. Tegelikkuses olen ma siiani arvamusel, et tegemist pole mitte toetusega, vaid korterikohandamise teenusega, sest ehitusfirmale tasub tehtud töö eest linnaosa ette antud summa ja üle jäänud ligi 2000 eurot jäi meie kanda. Naistepäeva  nädalal läks remonditööd lahti. Alguses oli lammutus ja uue üles ehitamine ja vedas veel selles, et meie maja ehitajatelt õnnestus ehitusfirmal osta samu seinaplaate, mis ei rikkunud korteri üldmuljet. 5 tööpäeva järel oli tulemus selline, millega meie rahule jäime. Arko on nüüdseks korduvalt iseseisvalt seda pesemise tuba kasutanud ja töötab hästi see lahendus. Veidike kitsas on aga minule jäi suur vann ja Arkole dušširuum. Oleme rahul ja see jääb nüüd meile aastateks. Tasus ette võtta see asjaajamine. 

Kevadelaste sünnipäevad ja lihavõtted

Lapsed kasvavad nii ruttu suureks aga koos on tore olla. Kui pühapäeva hommikul Arcticus koos Arkoga ujumas käidud kella 9-10, seejärel munad ehitud ja värvitud ning Nõmmel linetantsimas Kaie juures käidud, siis läksime poodi kingitusi otsima. Suurem sai lõhnaõli 007 ja voodipesukomplekti, milles tekikott 2,00 x 2,40, et soe oleksja nooremale sai soolaleiva kingiks pann koos kaanega ja võileivagrill, et hommikuti koos pruudiga soojasid võikusid ehitada. Eile kutsusin lapsed külla ja tegime lastega sünnipäevade tähistamise peoga, sõime salatit, vorsti ja torti ja jõime kohvi ja veini ning õhtu möödus kiiresti. 6.aprillil saab Rene 20-aastaseks (alles ta käis lasteaias) ja Imre ka juba suur poiss - pikkustervelt 2.03 m ja sai 29.märtsil juba 23aastaseks ja neil on hästi armsad, tublid ja korralikud pruudid - Tiina ja Mari-Liis. Kallid teile ja oli tore õhtu. Pilti meist tegi Arko ja teised fotod klõpsisin mina. Ja kuna ma pajutibusid vaasi tuua ei saa, siis panin tutid ja kommid ja jänesed koos munadega lauale. Pajuoksad ajavad mu nina sügelema ja aevastama. Vaatan neid autoaknast.   

Tasuta asjade turule asjade kogumine kuni 6.maini ja tasuta asjade turg on 7. ja 8. mail

Alustame taas ASJADE KOGUMISEGA. Paras aeg teha kodus korralik kevadpuhastus ja tuua ära kõik, mida Sa ise enam ei vaja ning kinkida see inimestele, kes väga vajavad kuid puudega lapse või pereliikme tõttu on sattunud majanduslikult keerulisse eluolukorda, kus osta ei jaksa. 

Rõõm on kõigi poolne - sina saad ruumi ja värskust juurde koju ning hea tunde aitamisest!
VÕTAME VASTU asju kuni 6.maini 2015.
OODATUD on kõik asjad, mida inimene eluks vajada võib erinevates suurustes, valikutes, vanustes. 
- RIIDED, JALANÕUD (naiste, meeste, laste, imikute)- KODUTARBED (voodiriided, kardinad, laualinad, nõud, potid-pannid, noad-kahvlid jne)- BEEBITARBED (lapsevankrid, turvatoolid, hooldus, mähkmed jne)- LASTEKRAAM (mänguasjad, lauamängud, jalgrattad, sporditarbed, rattakiivrid jne)- SPORDIVAHENDID JA -RIIDED, JALANÕUD (jalgrattad, suusad, uisud, rulluisud, dressid, tossud jne)- ÕPPEVAHENDID (raamatud, kirjutusvahendid, koolikotid jne)- TEHNIKA (telefonid, arvutid, tv, külmikud, pliidid jms)- HÜGIEENITOOTED (pesemisvahendid, kreemid, kosmeetika)- TOIDUASJAD (kuivained, konservid, hoidised jm)- KOTID, EHTED (käekotid, spordikotid, vööd, kellad, ehted)- MÖÖBEL (suuremate mööbliesemetega, mida käe otsas ära ei jaksa viia, võta palun Ivicaga ühendust ja lepime täpselt kokku kuidas nendega teha)
NB! ENNE KUI SA TOOD, VAATA KINDLASTI ÜLE:1. SÄILIVUSTÄHTAEG (toit, kosmeetika jm)2. KORREKTSUS (asjad peavad olema PUHTAD, TERVED)
PAKKIDEST eelistame kotte (kile, paber, riide, spordi jm), mis jäta palun pealt avatuks, et me sõlmi avades ei peaks neid lõhkuma, siis saavad samade kottidega inimesed asju ära viia. 
VÕID LISAKS TUUA riidepuid ja stangesid.
ASJU SAAB TUUA iga tööpäev kella 10-17 Tallinna Puuetega Inimeste Kotta, Endla 59 Tallinn.Muul ajal toomise osas kooskõlasta meiega aeg (maja muul ajal lukus).

Meie traditsioonilile TASUTA ASJADE TURG toimub sedakorda 7-8.mail. TAT on tore taaskasutus ja kodanikualgatus, kus kõik, kellel on midagi üle, saavad tuua nendele, kellel on see puudu ja ise osta ei jaksa.
Täiendav info ja kontakt:Ivica Mägi ivica.magi@gmail.com