Puhkus ja seiklused augustikuus

August. See oli just alles. 6. augustil jõudsime pimedal õhtul reisilt koju. Oli tore 18päevane puhkusereis Tallinnast Madriidi ja sealt mööda mereäärt ringiga läbi Andorra koju. Iga reisi järel tinnen ennast parema inimesena, kes täis energiat, kogemusi, elamusi ja seiklusi. Autoreis annab nii palju uusi kogemusi juurde. Elu ongi seiklus.
Veel jõudsime reidimuljeid jagada linnas lastele ja jagada üllatuskingitusi lastelastele. Jõime ka head veini ja sõime gurmee sinki, mille Arko reisilt sünnipäeva raha eest endale ostis. Sõime ka melonit, mis maitses koos singiga mõnusalt. Maal saime puhata, ujuda. Tartus sain olla abiks Arkole vabatahtliku abistajana ja kaardistada ligipääsetavust linnateedel, bussipeatustes, ülekäiguradadel, rauteejaamades. Vahelduseks põhitegevusena oli üsna põnev. Käisime ka Arko õel külas ja seenel Karula jätve ääres. Uudistasin suitsusauna ja korjasin metsast kukeseeni ämbri täis.
Eesti saarte vallutamine ja avastamine. Meenub, et jõudsime laevaga nii Prangli saarele töökaaslaastega ja linetantsijatega Piirissaarele muinastulede ööd vaatama, tantsusammul. Mõlemad saared olid mõnusad, vaikus, tuul, toredad kohalikud ininesed ja huvitavad ekskursioonid. Jäi ka aega saunas käia, ujuda ja autokastis ringi sõita. Toit maitses hea, tantsida oli lahe. Tegin ka pilte, mis meenutavad möödunud suve. Eestimaa suvi möödub nii kiiresti, kuid mälestused jäävad.

Arvamuslugu Meris Tammik: väärarvamustest puudega laste abistamise kohta

Panen artikli lugemiseks. Originaal uudislugu on leitav siit.

Meris Tammik: väärarvamustest puudega laste abistamise kohta

Meris Tammik, sotsiaalkindlustusameti metoodik-ekspertarst Täna kell 11.01

Sotsiaalkindlustusamet tahab, et iga abivajav laps saaks õiged teenused vajaduspõhises mahus ja õigest kohast, kinnitab oma kommentaaris Meris Tammik. Nädalapäevad tagasi ilmus Eesti Päevalehes artikkel, milles kõlasid mitmed eksitavad väited lastele puuete määramise teemal. Artiklist jäi tugevalt kõlama väide, et lapsed jäävad edaspidi murede korral riigi abist ilma. Selline info on aga ohtlik, sest eksitab inimesi, kes tegelikult abi vajavad. Alustuseks, kuidas puuet tuvastatakse? Sotsiaalkindlustusamet lähtub puude hindamisel ja raskusastme tuvastamisel ekspertiisile kättesaadavatest andmetest lapse tervise, piirangute ja hakkamasaamise kohta.

Esimese asjana vaatab meie ekspertarst, kas lapsel on piiranguid järgmistes valdkondades: liikumine, nägemine, kuulmine, kõne, psüühikahäire, vaimupuue või piirangud muudes funktsioonides, näiteks käelises tegevuses. Võtame puuet tuvastades arvesse ka seda, kui tulemuslikud on varasemad sekkumised, kuidas on kulgenud senine ravi ning millised on hetkel terviseandmed. Otse loomulikult arvestame taotlusel märgitud infot ja kõiki teisi täiendavaid dokumente lapse kohta. Kõige olulisem ongi see, et dokumendid oleksid ekspertarsti jaoks kättesaadavad. Näiteks, raviarst on pärast visiiti koostanud haigusjuhu kokkuvõtte, kus kirjeldatakse objektiivset leidu, ja saatnud selle e-tervise infosüsteemi, kust on ekspertarst selle üles leiab. Kahtluse korral küsime täiendavaid hinnanguid haridusasutustest, rajaleidjast ja kohalike omavalitsuste lastekaitse- või sotsiaaltöötajatelt. Eeldame ja loodame ka seda, et lapsevanem lisab vajaliku info lisataotlusele.

Enamasti, kui puuet (enam) ei tuvastata, ongi põhjuseks see, et vanemad pole lisanud taotlusele infot. Ka kool ja omavalitsus ei tea, et vahepeal oleks olnud märkimisväärseid probleeme. Vahel on lapsel esinenud raskusi, mille puhul tulebki abi koolist või omavalitsusest (näiteks logopeedi, eripedagoogi või tugiisiku teenus). Nii võibki olemasoleva info põhjal jääda mulje, et probleemid on vahepeal lahenenud. Lisaks puudele määratakse lapsele vahel ka liitpuue. See tuvastatakse, kui puuet põhjustavad piirangud esinevad mitmes eespool mainitud valdkonnas nagu näiteks liikumis- ja vaimupuue. Liitpuudest ei sõltu lapse sotsiaaltoetus ega osutatavate teenuste profiil, sest iga abivajav laps peab saama abi vastavalt oma vajadustele – ka siis, kui tal polegi puuet tuvastatud.

Omavalitsuste vastutus

On levinud eksiarvamus, et kui kellelegi määratakse puue, siis jääb see talle elu ajaks. Puue võib olla ajas muutuv, eriti laste puhul, kellel on kiirem arenguvõime kui täiskasvanutel. Vahel on nii, et lapsel on varem küll olnud puue, ent hiljem selle raskusastet alandatakse või puuet enam ei tuvastatagi. Põhjus võib olla selles, et senised sekkumised ja teenused on andnud hea tulemuse. Piirangud, mis puuet põhjustasid, on muutunud oluliselt kergemaks või ei esine enam pidevalt. Artiklis on kenasti öeldud, et "Kui lapsel on häire, aga ta saab hästi hakkama, siis talle ei pea puuet määrama, meil on ju kõigil eripärad". Nii ongi. Erivajadus ei ole sama mis puue. Ka andekus võib olla erivajadus.

Ministeerium tahab haridusliku erivajadusega laste koolid omavalitsustele anda

Ei ole ka õige väita, et kohaliku omavalitsuse ja haridusasutuse, näiteks lasteaia ja kooli pakutavaid teenuseid saab ainult siis, kui lapsel on "ametlikult" tuvastatud raske või sügav puue. Sellise praktika on omavalitsused ise välja kujundanud ning see läheb vastuollu kohustusega aidata abivajavat last. Laps peab abi saama sõltumata sellest, kas tal tuvastatakse puue või mitte. Paraku on ka teada, et kohalikes omavalitsustes ja haridussüsteemis napib tugispetsialiste. Seetõttu suunatakse need lapsed sageli riigisüsteemi, sest kohalikul omavalitsusel pole puudu mitte rahalistest vahenditest, vaid tööjõust. Seda puudujääki ei ole õige lahendada läbi puude tuvastamise. "Omavalitsustel on ka kohustus tagada lapsele jõukohane õpe isegi siis, kui omavalitsuses puudub selleks võimalus."

Hariduslike erivajadustega lapsed peavad endale vajalikud tugiteenused saama kätte esmajoones koolist, sõltumata sellest, kas neile on määratud puue või mitte. Omavalitsustel on ka kohustus tagada lapsele jõukohane õpe isegi siis, kui omavalitsuses puudub selleks võimalus. Sel juhul korraldab omavalitsus lapse transpordi ja õppimise teises omavalitsuses, kus on olemas spetsiifiline õpiabi.

Räägime rehabilitatsioonist

Sotsiaalse rehabilitatsiooni kompleksteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on toetada, õpetada ja aidata inimest tema piirangutega võimalikult hästi toime tulema – et nende mõju tegevustele ja hakkamasaamisele oleks väikseim. Erinevate rehabilitatsiooniteenuste puhul on kujunenud olukord, kus sotsiaalse rehabilitatsiooni raames osutatakse sisuliselt samu teenuseid, mida peaks osutama ravimeditsiin: kõnearendusravi, füsioteraapia, lastepsühholoog jne. Rehabilitatsiooniteenuse raames ei osutata üksikteenuseid, neid teenuseid peab rahastama haigekassa. Raviteenustega sarnaste teenuste rahastamine sotsiaalkaitse eelarvest ei ole põhjendatud, sest neid rahastatakse ravikindlustusseaduse alusel haigekassa poolt. Erandiks on keerulisemad juhtumid, mille puhul annabki parima tulemuse sarnaste teenuste osutamine ja rahastamine mitmest allikast. Sellistel puhkudel ei ole sotsiaalkindlustusamet osaliselt dubleerivate teenuste osutamisest ka keeldunud.

Sotsiaalkindlustusamet on viimastel aastatel tõepoolest korrastanud nii ekspertiisi- kui ka halduspraktikat. Ent eesmärk ei ole jätta abivajav laps abita. Me tahame, et iga abivajav laps saaks õiged teenused vajaduspõhises mahus ja õigest kohast. Seetõttu nõustame regulaarselt kohalikke omavalitsusi ja teeme koostööd haridus- ja teadusministeeriumiga, et tagada ka tulevikus kõigile lastele kõige tõhusam abi.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Tasub lugeda! Eksitus praakkauba tagastamisel võib tuua tarbijale ootamatu rahakulu

Edastan artikli ja link artiklile on siin.

Tasub lugeda! Eksitus praakkauba tagastamisel võib tuua tarbijale ootamatu rahakulu

Internetipoest tellides võib juhtuda, et tellitud kaup ei vasta lepingule - on saadetud vale toode või tootel on puudus. Näiteks on tellitud kleidil selged kandmistunnused, teler kriimustustega või nutitelefoni komplekti kuuluv laadija on puudu. 14-päevane taganemisõigus ei ole enam tarbijaile võõras. Aga kas seda võib kasutada ka puudusega toote puhul, kuna 14-päevast taganemisõigust kasutades saab tarbija kiirelt raha tagasi?

Sidevahendi abil, sh internetist tellitud kaupadele laieneb Eestis ja kogu Euroopa Liidus 14-päevane taganemisõigus. Selline õigus on tarbijatele antud eelkõige seetõttu, et interneti vahendusel ostes ei saa kaubaga tutvuda samas ulatuses kui tavapoes. Seetõttu ei pruugi saadetud toode vastata tarbija ootustele või ei sobi see suurusnumbri või muude omaduste tõttu. Tarbija ei pea kauplejale põhjendama oma otsust kaup tagasi saata. Teemat selgitab Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.

14-päevase taganemisõiguse kasutamisel on tarbijal kohustus kaubaga tutvumisel selle väärtust mitte vähendada. 

See tähendab eelkõige seda, et kaubaga tohib tutvuda ning selle sobivuses veenduda samal viisil, nagu ta tavapoes seda teeks. Näiteks ülikonna proovimisel ei eemaldata hinnasilte või nutitelefoni ei sisestata tarbija SIM-kaarti ega muudeta telefonisätteid. Tagasi saadetud kaup peab olema sobilik uuesti müümiseks, seega uus ja kasutamata. Oluline on teada, et defektse või puudusega toote puhul ei ole mõistlik kasutada 14-päevast taganemisõigust, vaid pretensiooni esitamise õigust.

Miks ei ole õige defektset toodet 14-päevase taganemisõiguse raames tagastada?

Kui tarbija saadab toote tagasi sel oleva defekti tõttu, kuid ei esita seda pretensioonina, vaid kasutab tavalist 14-päevast taganemisõigust, võib kaupleja taganemisavalduse rahuldamata jätta või tagastada väiksema summa kui toote eest makstud, sest toode on kahjustatud ning tarbijal on võimatu tõendada, et tema seda ei teinud. Näiteks kirjeldas üks tarbija oma kogemust, et Leedu e-poest saadetud seelikul oli kangas auk, seetõttu saatis tarbija selle 14-päeva jooksul tagasi, kuid ei viidanud avastatud defektile. Kaupleja keeldus tarbijale raha tagastamast, sest leidis, et tarbija valduses olnud ajal on seelikut kantud ning seda kahjustatud. Tarbija põhjendused, et seelik oli kahjustatud juba paki avamisel, ei olnud enam asjakohased. Seega tuleb puudusega kauba korral esitada müüjale pretensioon, märkides tagastamise põhjusena ära ilmnenud puuduse, mis esines kaubal juba selle kättesaamisel.

Kes tasub tagasisaatmise kulud?

14-päevase taganemisõiguse korral kannab tagastamisega seotud kulud reeglina tarbija, kuivõrd see on tavapäraselt müügitingimustega selliselt määratud. Puudusega kauba korral peab asja parandamine, asendamine või raha tagastamine toimuma tarbija jaoks tasuta. Seda muidugi juhul, kui tarbija ei ole ise puuduse tekkimises süüdi.

2-aastane pretensiooni esitamise õigus

Kui ostetud ese vastab tellitule ja on kvaliteetne, võib siiski juhtuda, et puudus avaldub alles kasutamise käigus. Tasub teada, et 2-aastane pretensiooni esitamise õigus kehtib ka netiostude puhul. Kui ese läheb katki või lakkab töötamast, tuleks esimese sammuna esitada müüjale kirjalikult, nt e-posti teel, kaebus, milles kirjeldada ilmnenud probleemi ning esitada ka oma lahendus. Nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu riikides on tarbijal esmalt õigus nõuda toote parandamist või asendamist ning selle võimatuse korral lepingust taganemist ehk makstud raha tagastamist. Seejuures on hea teada, et kinkekaardi pakkumine ei ole raha tagastamine ehk hüvitiseks pakutud kinkekaarti ei pea tarbija raha asemel vastu võtma.

Vastavalt seadusele peab kaupleja nii 14-päevast taganemisõigust kui ka pretensiooni esitamise õigust puudutava teabe esitama oma kodulehel ka kirjalikult. 

Uued ratastoolitaksod tõstavad sotsiaaltransporditeenuse kvaliteeti

Edastan Raepressi uudise: 

Raepress

16. oktoober 2019

Abivajajaid teenindavad uued ja mugavad ratastoolitaksod 

Tallinnas abivajajatele tõstukiga ratastoolitakso teenust osutav Tulika Takso võttis kasutusele uued kohandatud sõidukid – kliente teenindab kolm uut Volkswagen sõidukit ja järgmise aasta kevadel kavatsetakse abivajajaid teenindada juba kümne sõidukiga.

Tallinna abilinnapea Betina Beškina sõnul on linna eesmärk tagada abivajajatele parem ja mugavam transporditeenus ning kahtlemata uued kohandatud sõidukid aitavad sellele kaasa. „Taksoveoteenust osutab abivajajatele nüüd riigihanke tulemusena AS Tulika Takso, kellega oleme sõlminud taksoveoteenuse osutamise lepingu viieks aastaks, 2024. aasta juuni lõpuni,“ märkis Beškina. „Tänavu suvel laiendasime ka abivajajatele sotsiaaltransporditeenuste võimalusi, kehtestades puudega isikutele osutatava sotsiaaltransporditeenuse kasutamise uued määrad. Taksoveoteenuse kasutamisel on linnaeelarve vahenditest tasutav maksumus kõigi kasutaja kohta kalendrikuus 190 eurot ning omaosalustasu on üks neljandik teenuse igakordsest maksumusest.“

Tulika Takso teenindab kliente kolme uue Volkswagen Caddy Maxi sõidukiga, mis on spetsiaalselt kohandatud ratastoolis liikuvate klientide jaoks. Ratastoolitaksosid lisandub jooksvalt ning 2020. aasta kevadeks on plaanis teenindada kliente juba kümne sõidukiga.

AS-i Tulika Takso juhatuse liige Anne Rebane märkis, et firma investeerib ratastoolitaksode soetamisse 400 000 eurot. “Ratastoolis liikuvate inimeste jaoks ei tohiks olla takso tellimine oluliselt erinev või keerukam kui tavataksode tellimine,“ sõnas Rebane. „Päevasel ajal ei tule enam tellida takso 48 tundi ette, nagu varasemalt. Suudame kolme ratastoolitaksoga tagada hea kättesaadavuse vahemikus 7-20, kui on kindlaks kellaajaks vaja kuskil olla, võib alati ka takso igaks juhuks ette tellida. Taksod sõidavad nüüd ka ööpäevaringselt, öiste sõitude jaoks tuleb takso ette tellida. Lisaks hakkame teenindama ka turiste, kes sellist teenust vajavad.”

Uued ratastoolitaksod on kaldteega ja madalamaks lastud põhjaga. Ratastoolitakso kasutaja saab sõidukisse siseneda tagumisest uksest mööda kaldteed ja istub sõidu ajal enda ratastoolis. Taksojuht kinnitab ratastooli esiraami külge turvavööd ja sõidutab kliendi ratastooliga autosse. Turvavööd lukustatakse, paigaldatakse ratastooli tagumise raami külge turvavööd, mis on kinnitatud auto põranda külge ja turvavööd lukustatakse. Lõpuks kinnitatakse turvavööga reisija. Kohandatud sõidukite juhid läbivad eelnevalt põhjaliku koolituse - esmaabikoolituse, turvanõuete täitmise koolituse ning puuetega inimeste transpordi eripärasid käsitleva koolituse. 

Taksoveoteenust pakutakse Tallinnas sügava nägemispuudega või sügava või raske liikumispuudega isikutele taksokaardi alusel, kes liiguvad väljaspool kodu ratastoolis, käimisraamiga või kärus. Taksoveoteenust osutatakse Tallinna haldusterritooriumil ja linna piirist kuni 30 km kaugusele ja sealt tagasi.

Ratastoolitaksot saab tellida telefonil 6 12 0030 või e-mailil info@tulika.ee, kuulmispuudega inimestele SMS 53002728.

 Lugupidamisega, Margit Tamm, Raepress, Margit.Tamm@tallinnlv.ee , Tel: 640 4755

Kutse ratastoolitaksobusside esitlusele Endla 59 kl 13

Edastan Tallinna Raepressi kutse. Tulge ratastoolitaksosid vaatama täna kl 13.00 Tallinna Puuetega Inimeste Koja hoovi, aadressil Endla 59

Uued ratastoolitaksod tõstavad sotsiaaltransporditeenuse kvaliteeti

Raepress, 16. oktoober 2019 PRESSIKUTSETallinna linna partner, abivajajatele tõstukiga ratastoolitakso teenust osutav Tulika Takso võtab kasutusele uued kohandatud sõidukid. Täna kell 13.00 tutvustatakse uusi sõidukeid ja nende kasutamist Tallinna Puuetega Inimeste Koja hoovis (Endla 59).

Tulika Takso AS võtab kasutusele uued kohandatud sõidukid, mis tõstab teenuse kvaliteeti veelgi. Kliente hakkab teenindama kolm uut Volkswagen sõidukit, mis on spetsiaalselt kohandatud ratastoolis liikuvate isikute jaoks. Ratastoolitaksosid lisandub jooksvalt ning 2020. aasta kevadeks on plaanis abivajajaid teenindada juba kümne sõidukiga.

Tallinna linna partnerina osutab taksoveoteenust abivajajatele AS Tulika Takso, kes võitis teenuse ostmiseks korraldatud riigihanke ning kellega linn on sõlminud taksoveoteenuse osutamise lepingu kuni 30. juunini 2024. Taksoveoteenust pakutakse sügava nägemispuudega, sügava või raske liikumispuudega isikutele taksokaardi alusel, kes liiguvad väljaspool kodu ratastoolis või käimisraamiga.

Ratastoolitakso teenust ja selle uusi võimalusi tutvustavad Tulika Takso ASi juhatuse liige Anne Rebane, Tallinna abilinnapea Betina Beškina ja Tallinna Liikumispuuetega Inimeste Ühingu esimees Villu Urban.

Ajakirjanikel palun anda oma osalemisest teada press@tulika.ee või telefoni teel 52 11145.

Artikkel töövõime hindamisest

Leidsin sellise huvitava 02.01.2019 avaldatud Juuli Nemvaltsi artikli, mis juba aasta algusest aga väärib lugemist. Link uudisele siin.

Uus süsteem vaatab inimest, mitte diagnoosi

Töövõimereformist on möödunud rohkem kui kaks aastat ja paras aeg on sotsiaalministeeriumi ametnikelt küsida, mida reform endaga kaasa tõi ja milliseid tegevusi on vähenenud töövõimega töötajate toetamiseks tehtud.

Sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas ütles töövõimereformi kommenteerides, et kõigil inimestel on õigus olla kaasatud ühiskonnas toimuvale. „Erinevalt varasemast, kus suund oli puuetega inimeste puhul hoopis teine ja pärandkultuur oli teine, sai inimene kätte töövõimetuspensioni ja rohkem midagi talle ei pakutud, siis nüüd pakume tugiteenuseid, et ta saaks ennast teostada,“ ütles Kailas. „Reformi käivitamisest saadik hoiame toimuval silma peal ja probleemide esinemisel vaatame, kas tegemist on üksikjuhtumi või laiemalt levinud kitsaskohaga. Teeme koostööd Eesti Puuetega Inimeste Koja ja teiste esindusorganisatsioonidega. Näiteks töötasime ekspertide abiga välja meelepuude hindamiseks abistava juhendi,“ räägib ta koostööst.

Keeruline algus

„Tagasiside saamine on meile väga oluline, et vajadusel teha selle põhjal muudatusi. Oleme muudatusi teinud nii hindamise metoodikas kui ka seadusandluses,“ selgitab ta. Kuid tagantjärele vaagides, mis tollel ajal probleeme võimendas, sõnab Kailas, et neid üllatas meedias olnud tugev vastupanu, kus teema käsitluses jäi vajaka neutraalsusest.

SEOTUD LOOD:

Iga-aastane mure! Töötud jäävad tuludeklaratsiooni tagastusega toetusrahadest kuuks ilma (102) 14.03.2019

Töövõimereform on suuresti ka mõtteviisi muutus. Suure muudatuse puhul võtab aega selle elluviimine. Eksperdid nõustuvad, et hindamismetoodika oli uus ja praktikas ei olnud seda varem rakendatud. „Arstidel, kes hindamist läbi viisid, võttis uue olukorraga kohanemine samuti aega nagu iga uue tööriista puhul,“ lisab Kailas. „Samuti võttis inimestel endil aega uue süsteemiga harjumine.“

Tööhõive osakonna peaspetsialist Sabina Trankmann toob välja, et kui varem hinnati inimesi selle järele, milline diagnoos tal oli, siis nüüd on uus hindamissüsteem individuaalsem ja lähtub inimesest. „Pole päris õige hinnata kahte inimest sama diagnoosi järgi, sest toimetulek võib olla täiesti erinev. Teine suur muutus on, et praegu hindavad arstid, kes praktiseerivad, varem aga need arstid, kes enam patsientidega igapäevaselt ei töötanud. Praegu on hindamine palju täpsem,“ selgitab ta.

Täna on keskmine hindamise perioodi pikkus 15 päeva. Ministeeriumi hinnangul on hindamine varasemast palju sujuvamaks läinud ja töötukassa jälgib ka hindamise kvaliteeti. Need inimesed, kes töövõime määramise otsusega nõus ei ole, need saavad otsuse vaidlustada. Vaide esitamine on tehtud lihtsaks, seda saab esitada töötukassa konsultandi juures.

Esile kerkivad lüngad

Töövõime hindamisel selgus mitmeid kitsaskohti, näiteks see, et vaatamata Tervishoiuteenuste korraldamise seadusele, mis on vastu võetud juba 2008. aastast, ei sisesta mitte kõik arstid patsientide haiguslukku vajalikku infot nagu sätestatud. Pahatihti on ebatäpne töövõime hindamine tingitud just haigusloo puudulikest andmetest. Tööhõive osakonna peaspetsialist Sabina Trankmann ütleb, et arstid toovad andmete puuduliku sisestamise põhjenduseks kõrge töökoormuse. Lisaks väidavad psühhiaatrid, et ka patsiendi kaitsmiseks ei ole nad andmeid sisestanud, sest saadud diagnoos võib patsienti ennast ülemäära mõjutada. „Seetõttu on soovitatav, et inimene enne töövõime hindamist vaataks patsendiportaalist, kas tema kohta on info olemas ja täielik,“ lisab Trankmann.

Süsteemne lähenemine

Töötukassa teeb teavitustööd tööandjatele. Neile pakutakse nõustamist ja koolitusi, et nad teaks, millega arvestada vähenenud töövõimega inimese tööle võtmisel. Antakse infot eri puudeliikide eripära kohta ja tutvustatakse riiklikke toetusi ettevõtele. Tööandjatele tutvustavad pakutavaid teenuseid ja toetusi töötukassa esindajad, kellest mõned on ka ise vähenenud töövõimega ning suudavad lähtuvalt oma kogemustest teha seda väga hästi.

Vähenenud töövõimega töötajale, kes ennast töötuna arvele võtab, pakutakse lisaks tavateenustele, mis on kõikidele töötul suunatud, veel spetsiaalselt vähenenud töövõimega inimestele mõeldud teenuseid, sh töökoha kohandamise võimalust, tugiisiku teenust, töölesõidu toetust või ka töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi soetamist. Nii saab tööandja toetust küsida, et soetada nägemispuudega inimesele ekraanilugemisprogrammi, mis konverteerib talle ekraanil oleva teksti audiona ette. Veel pakutakse tugiisikuga töötamise võimalust. „Eesmärk pole, et tugiisik teeks abivajaja eest töö ära, vaid inimese juhendamine, et aidata tööellu paremini sisse elada ja toetada tööalast suhtlemist, nii kolleegide kui ülemusega,“ rõhutab Trankmann. Tugiisikule maksab riik töötukaasa kaudu tasu. Tugiisikuks võib olla abivajaja enda pereliige või kolleeg.

Hea teada:

• www.eesti.ee patsiendiportaalis saab inimene tutvuda oma tervisliku olukorraga ja näha tervise epikriise.

• Töötukassa toetuste ja teenuste kohta on võimalik lugeda töötukassa kodulehelt.