30. juuli 2009

Eesti meeste väärtusest

Kui tihti loeme ja kuuleme naistelt jutte kaalu säilitamisest, langusest ja dieetidest, siis meestest räägitakse tunduvalt harvem. Juu peeakse naissugu ikka rohkem oma ilu ja kehakaalu jälgijateks, mehi samas tugevamaks pooleks, töökaks ja rahulolevaks enda suhtes. Meie, naiste jaoks, on mehed nagu mehed ikka, kes kõhnad, kes veidike ülekaalulised, kes päris paksud. Oluline on see, et me ise oma tervisest lugu peame ja selle jaoks ka midagi ise ära teeme. Mõni teeb sporti, mõni rabab pikki ületunde jne. Mehed ise on rahul ja ise otsustavad, kui midagi tegema asuvad.

Ka oma poja 17. sünnipäevaks soovis poeg saada jõusaalikaarti jja otsustas alustada põhjalikumat tutvust treeningsaalis. Mida noorena oluliseks peeti ja mida vanemaks saades keehakaalu juures normaalseks peetakse. Teisi on kerge arvustada ja kaalutõusu märgata aga enda suhtes ollakse vähem kriitilised. Proovi sa kuidas tahes, kuid pidev istumine kodus, töö juures annab tagajärgi, mis avalduvad kaalunumbrites.

Nii otsustasin minagi osta endale sammulugeja. Alguses oli masendav teada saada, kui väheme ma ennast liigutan ja see lausa sundis mind rohkem liikuma. Küll oli hea tunne kui esmakordselt 10 tuhande sammu piiri ületasin. Puhkuse ajal on ikka rohkem sebimist,kuid sammulugejat pole mahti kasutada. ile seenel olles siiski kasutasin, kuid see imevidin hakkas jukerdama. Ööselgi nägin end seeni otsimas ja mööda metsa tammumas. Praetud kukeseene maitsesid hästi. Arkogi räägib, et peaks vähem sööma ja rohkem valima mida sööma, alkoholiga liialdamisest ja grillimist on nii imeharva ette tulnud. Sammulgejatagi sai selgeks ligikaudne liikumine ja usutavaks mööda poode tammutavate sammude arv, mmis oli märkimisväärne.

Siiski on huvitav lugeda tänast artiklit, mille lingi panen siia:
http://www.24tundi.ee/?id=145937

Osa sellest lisan siia:
Eesti mehed ei oska ennast väärtustada

Millest alustada?

Millest alustada, kui on otsusele jõutud, et võiks midagi oma ülekaaluga ette võtta?

Toitumisnõustaja arvates võiks alustada kas või sellest, et vaadata, mida poes korvi paneme. Lugege pakendilt, kui palju rasva on vorstis, singis või juustus jne. Ei pea ostma 10-20-protsendilise rasvasisaldusega sinki, võib osta sellise, mille rasvasisaldus on 3-4 või veel vähem. Niimoodi tooteid valides õpime rohkem arvestama, kui palju mingi toiduaine meile energiat annab.

Kui olete harjunud panema igale toidule peale hapukoort või majoneesi, küsige endalt, kas seda on vaja. Kas peate kohvi jooma koorega või saate juua ka piimaga? Need on pisikesed asjad, mida rakendades ei muutu ühe päevaga veel midagi, aga pikema aja jooksul küll.

Üks grillvorstike annab 200-300 kcal energiat. Mõni mees võib ühel grilliõhtul kerge vaevaga kuus vorsti nahka pista. 1,70 m pikkune keskealine mees, kes suurt ei liigu, peaks päevas saama toiduga 2200-2300 kcal, vanemaks saades isegi vähem. Ainuüksi nende vorstidega saab ta aga peaaegu pool päevakaloraažist kätte.

Kui on juba grillimine, siis juuakse sageli juurde õlut. Pool liitrit õlut annab 200-230 kcal. Arvutagu nüüd iga lugeja ise, kui palju kaloreid ta ühe grilliõhtuga kätte saab.

Meeste ülekaal on sageli seotud alkoholiga. Tihti ei mõeldagi, et alkohol on energiarikas (nt 4 cl viina annab 90 kcal, klaas veini 80-95 kcal (valge vein natuke rohkem kui punane), pool liitrit siidrit ~210 kcal). Alkohol tekitab omakorda söögiisu ja soodustab rasva ladestumist organismis.

Toitumisnõustaja sõnul söövad Eesti mehed liiga palju loomseid rasvu. Ehala-Aleksejev ei pea õigeks paanilist rasva vältimist, ent liha, vorste, rasvaseid juuste süüakse ülearu. Puu- ja köögivilja protsent menüüs on aga tihti liialt väike, piirdudes sageli näiteks ühe õuna ja prae kõrvale tõstetud lusikatäie salatiga.

Taimset päritolu toiduainete osa võiks meie menüüs olla 70-80% (teraviljatooted, puuviljad, marjad, aedviljad). Loomset päritolu toiduainetele jääks 20-30%. Ülekaaluliste menüüs on see proportsioon sageli paigast ära. Tasapisi on hakanud eestlased aed- ja puuvilju rohkem sööma, kuid need, kellel on suur ülekaal, ei hooli pahatihti neist toiduainetest.

Lisaks eelmainitule peaks toidust saadav kalorite hulk vastama inimese kasvule ja füüsilisele koormusele.

Hea kaalulangetamise abimees on vedelikurikas toit, nt juurviljapõhised supid. Täiskasvanu organism vajab päevas sõltuvalt kehalisest koormusest 2-3,5 liitrit vett, millest võiks toiduga saada 1-1,5 liitrit.

Ülekaaluliste menüüs on sageli liiga palju liigselt töödeldud toitu. Keskmine keedukartul annab 70 kcal, kartulivorm ja -puder on kindlasti kaloririkkamad. Mida rohkem toitu töödelda, seda väiksem on selle toiteväärtus, aga just sellist sööki kiputakse rohkem sööma.

Mahla armastajad võiksid eelistada naturaalseid tooteid ning vältida suhkrurikkaid morsse ja mahlajooke. Kaalulangetaja jook võiks olla vesi.

Apteekides pakutakse kaalu langetamiseks toidulisandeid. Dr Ehala-Aleksejev ütleb, et kuigi need ei anna üldiselt suurt ja püsivat efekti, võib mõnest mingil perioodil siiski abi olla.

Menüüd muutes võib isegi üsna ruttu kaalu vähendada, aga kui sellele ei lisandu füüsiline koormus, siis ei jää saavutatud kaal püsima. Füüsiline koormus ei tähenda ainult hirmsat jõusaalis pingutamist. See tähendab ka lifti asemel jalgsi käimist, tähendab sedagi, et ei sõideta autoga treppi, vaid kõnnitakse tööle või poodi jalgsi. Alustada võiks tasapisi, kas või 20-minutilise kõndimisega päevas või siis kolm korda 10 minutit. Selle aja peaks leidma ka kõige hõivatum inimene.

Kommentaare ei ole: