Näiteks kukeseenele... Kui rannailmale pole lootust ja pilvitab, siis on parim ettevõtmine metsa minek. Kui ma oma tuttavatele räägin, et käin koos Arkoga seenemetsas, siis järgneb üllatus ja jahmatus. Kuidas ometi saab ratastollis inimene metsa seenele. Vastus on alati, et autoga.
Ega siis tema seeni korja, tema töö on seenelised metsa transportida, seejärel täita võimalikult asjalikult seda ooteaega, mis kulub seeneliste ootamisele. Eks temagi siis loeb, vaatab loodust või hakkab helistama ja küsib, et noohh kas seeni ikka on? Eilegi lasin ennast sellesse väiksemasse metsa viia, kuid peale tuiamist ja 4 seenega auto juurde jõudes, hakkasin mina oma lillelistes kummikutes jalgu trampima. Ja oligi minu võit, sest esimest korda mitmete astate jooksul viis Arko mind suurde seenemetsa ja oli seal tõepoolest kukeseene saak suurem. Saigi kukeseene hakkliha kastet värske keedukartuliga. Maitse hästi ja läbi akna saime jällegi vihmasadu nautida. Tegelikult tahaks juba päikest ja rannailma.
Minge ka seenele või mustikale või stressi maandama. Mõjub hästi, eriti kõndimine ja linnulaul.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar