22. juuli 2009

Eksperiment: 16aastane koolipoiss koputab Savisaare südametunnistusele?

Mida arvata? Kulunud võte, sest alles seda ratastoolis liikumise värki tegi Kanal2 reporter Üllar Luup. Arvan, et liikumispuuetega inimestele pööratakse tähelepanu, kuid muutused on visad tulema ja ka ratastoolis inimesed peaksid ise olema aktiivsemad, sest ainult nemad oskavad neid nüansse märgata, mis tavainimesele silma ei torka.

Nüüd võiks juba uute algatustena midagi aktuaalsemat välja mõelda. Eks teavad paljudki, et ratastoolis liikujal on probleeme, kuid üllatav oli see, et puhkuste ajal see uudis nii palju kommentaare välja teenis. Nüüd oleks võinud seda asja vaadata kõrvaltvaataja või pealtnägija rollis. Kui ikka tegelikkuses ratastoolis liikuvale aktiivsele inimesele abi pakkudes temaga koos mööda linna käia, siis leiab paljudki huvitavat. Probleemid on ja jäävad. Olgu see siis turvalisus liikluses - nt tänavatel liiklemine ja kõnniteede äärekivide tõttu ületamatud katsumused, mida kõrvalseisja targa abiga ületada anna. Nt äärekivid Endla tn-lt Tehnika ristmikul Kristiine Keskuse poole liikumisel ja teede sulgemistel,sest üks üles kaevatud tänav või kõnnitee sunnib liikumispuudega inimest kalkuleerima ringi minemise võimalusi. Kui teed-tänavad tuntud ja tuttavad, siis saab hakkama. Probleemiks on ka ühistransport, mis masu ajal aina hõredamaks muutub ja see tõttu raskusi kaasa toob, sest madalapõhjalised bussid, trollid ka harvem ringi sõidavad (nt nr 61 buss, mis sõidab nädalavahetustel vaid 1-2 korda tunni aja sees).

Raskusi on ametiasutustes, tänavatel pankaautomaatidest raha välja võtmisel (nt Kaubamaja ees), poodides kaardiga maksmisel, sest aparaat, kuhu pin kood sisestada pole nähtaval ja ka selle toimingu tegemisel on vajalik kkassapidaja või kaasinimese abi. Nii või jätkata lõpmatuseni, sest arsti juurde, jalgpalli vaatama, kinno, muuseumidesse või kooli on raske pääseda. Eks jään minagi huviga seda eksperimenti jälgima.

Artikel siis Õhtulehest järgmine:
16aastane koolipoiss koputab Savisaare südametunnistusele?
Mida arvad sina? Kas Eestis on liiga vähe mõeldud liikumispuuetega inimestele?
Mari-Leen Albers, 21.07.2009 16:59

Daniel tahab linnapead üle Eesti mõtlema panna: kas liikumispuuetega inimeste võimalused on piisavad? (Erakogu)16aastane Tallinna koolipoiss on võtnud nõuks viia läbi nädalane eksperiment, kus liigub ringi ratastoolis, arvates, et nii pealinnas kui mujal Eestis pööratakse liikumispuuetega inimestele liiga vähe tähelepanu.

"Iseenesest tekis mõte sõites bussiga, kus oli küll invaliidi väljumiseks mõeldud nupp, aga kaldteed, millest ma kuulnud olen, ei olnud mitte kusagil näha," kirjutab eksperimendialdis Daniel oma blogis (loe siit!).

Noormees laenutab endale nädalaks ratastooli ning hakkab läbi viima eksperimenti elu ratastoolis.

"Ma usun, et inimesed, keda on tabanud liikumispuue - ühel või teisel põhjusel - peaksid olema ühiskonna täisväärtuslikud liikmed. Me peaksime neid väärtustama, nagu me väärtustame iseennast. Me peaksime nendega arvestama, nagu me arvestame endiga. Me peaksime aitama, nagu me tahaksime, et tehtaks meiega," kirjutab maailmaparandajast nooruk oma vastavatud blogis.

"Ma istun nädalaks ajaks ratastooli ja käitun nii, nagu teeks seda üks liikumispuudega inimene. Seitsme päeva jooksul kavatsen ma elada oma elu nii tavaliselt, kui see on võimalik - käia oma meelispaikades, veeta aega sõpradega, võibolla rannaski käia. Ainus asi, mis peaks olema muutunud minu jaoks, on fakt, et ma istun ratastoolis," kirjeldab ta eksperimenti, mis algab augusti keskel.

Kommentaare ei ole: