24. september 2010

Puudega inimesed - väljakutse ühiskonnale

Artikkel ilmus venekeelses ajalehes Sotsiaaldemokraat nr 4/2010

Puudega inimesed - väljakutse ühiskonnale
Tiia Tiik, Tallinna Puuetega Inimeste Koja sotsiaaltöötaja.

Puuetega inimeste osatähtsust mõjutab rahvastiku vanuseline struktuur ja elanikkonna vananemine; laste ja tööealiste inimeste tervis ning töövõimetuspensionäride arv. Tallinnas on puuetega inimesi ligi 22 000, mida on sama palju, kui eelkooliealisi lapsi linnas. Väikelapsi me märkame aga puudega inimesi kohtame suhteliselt harva.

Tallinna linnavalitsuse 2009.aasta puuetega tallinlaste uuringust selgus, et olulisemad takistused igapäevatoimingute tegemisel on seotud toimetuleku, keskkonna ja abivajadusega. Erivajadus võib kaasneda inimese sünniga, tekkida haigestumise või traumajärgselt. Oluline on anda abivajajale vajalikku infot koheselt ja tagada nõustamise kättesaadavus, milles on abiks e-teenused ja Interneti kasutamise võimalus. Kõige suurem roll on perearstidel, hoolekande osakondadel ja puuetega inimeste organisatsioonide võrgustikul. Samas on tõestatud, et mitte-eestlaste võrgustik on paremini informeeritud oma võrgustikuliikme seisundist, probleemidest ja vajadustest ning nad on aktiivsemad oma abi pakkuma ja abi küsima.

Inimestel on õigus iseseisvuda, kuid paljud erivajadustega inimesed elavad koos oma vanematega kohandamata elamispindadel. Kaasaegsed abivahendid ja kohandatud eluase ei kõrvalda takistusi. Ligipääsetavus muutub aastatega paremaks, kuid ilma abistajata on raske toime tulla invavaenuliku keskkonna tõttu. Eriti liikumisel ametiasutustes, pangaautomaatide kasutamisel, invaparkimisel, perearsti külastamisel jne. Keerukaimaks probleemiks on ühistranspordi kasutamine. Madalad ühistranspordivahendid, taksofirmad ja nende juhtide koolitamine, reisisaatjate kasutamise võimalus parandab mõnede puudega inimeste olukorda. Invatranspordi ja takso kasutamise vajadus kasvab elanikkonna vananemise või tervisest tulevate liikumisraskuste tõttu.

Puuetega inimeste tööhõive on vaatamata paljudest tööturu meetmetest madal, mis jääb keskmiselt alla 16%. Töötud puudega inimesed vajavad eeskätt nõustamist töö otsimisel ja leidmisel, erinevaid koolitusi. Sobiva töökoha olemasolu ja tööandja valmisolek erinevaid kohandusi läbi viia on tööandja suhtumise küsimus. Tervise tõttu on suur oht tööd kaotada. Koolikohustus on ka puudega lastel ja nende arendamist tuleb alustada eelkooli eas. See võimaldab vanematel puhata hooldamisest ja töötada. Puuetega laste integreerimine tavakoolidesse on vaevarikas ja aega nõudev protsess ja alati see ei pruugi õnnestuda. Paraku on erilasteaedasid, sobivaid koole vähe ning need asuvad suurlinnades. Erivajadustega noortel peab olema võrdne võimalus omandada kutseharidust või astuda ülikooli. Kurb on, kui koolitee ja aktiivne tegevus lõppeb koos põhikooli tunnistusega. Ümberõpe on vajalik ka peale traumat või haigestumist. Kaitstud töökeskuste ja päevakeskuste kasutamise võimalus peaks olema igas maakonnas ja suuremas linnaosas, sest see aitab parandada teenuste kättesaadavust, vähendab transpordikulusid ja ei ole nii kulukas kui hooldekodudes elamine.

Paljud tööealised puudega inimesed elavad vaesuses, kuna sissetulekust kulub suurem osa abivahendite, teenuste ostmiseks ja ravimikulude katmiseks. Eestis on ligi 10% elanikkonnast erivajadusega, mis teeb kokku üle 106 000 inimese, sh eakaid on 53,6%, tööealisi 41% ja lapsi 5,4%. Iga inimene on tähtis. Seetõttu vajame jätkuvalt sotsiaalteenuseid ja hooldekodusid. Nende puudumine, teenuste mahu ebapiisavus või maksevõimetus omaosaluse tasumisel on tõsised väljakutsed. Tolerantsust erivajadustega inimeste või eakate suhtes saame arendada, olles sallivamad nõrgemate vastu. Eeskuju on see, mis muudab ühiskonda paremaks.

Kommentaare ei ole: