12. september 2010

Täna tähistame vanavanemate päeva!

Kelle on ja kellel olid. Meil see viimane variant ja nii läksimegi peale ujumistreeningut surnuaeda. Vanavanemate päeva puhul istutasime emale ja vanaemale valge krüsanteemi. Paari nädalaga oli nii palju sammalt juurde krerkindu ja ka seeni ning nende eemaldamisega läks oma jagu aega. Küünlad ka põlema ja arvan, et need, keda pole on rahul. Minu süda jäi küll rahule. Ilus päikesepaisteline päev oli toonud palju inimesi Pärnamäele.

Aga vanaema on meeles siiani, kuigi teda pole enam meiega 25 aastat. Aga lapsepõlve mälestused jäävad ja mõned fotosidki on temast veel alles. Meenub vanaema käsitöö- ja joonistamisoskus ja ka kaardimoori võimed. Selline tore ja tugev Muhu memm oli nimega Roosi, sünnijärgselt Rufiina, sest nii soovis kirikuõpetaja kui preilit ristis. Vanaemal oli kokku 8 last, neist ühed kaksikud ja suureks kasvasid neist 7. Suur suguvõsa oli meil lapsepõlves, kuid nüüd on kokku kuivanud. Igal ühel oma teed ja kohtume väga harva. Kurb on tõdeda, et omad lähedased inimesed ja sugulased nii harva tee surnuaiale leiavad. Onju meil kõigil ühe palju tunde ööpäevas ja päevi nädalas ja kuid aastas, kuid siiski ei jõuta oma vanemate ja vanaema kalmule. Hea, et keegi käib, muidu rohtuks teerada sinna.

Pildi allikas Internet.

Kommentaare ei ole: