5. september 2010

Sportlik nädalavahetus Jõgeval

Eesti Invaspordi Liit korraldas teist aastat karikavõistlusi etappidena. Sel aastal siis oli ka minul võimalus osaleda neljal karikavõistluste etappidel pealtvaatajana, fotograafina ja toetajana. Juunis sai käidud Kuusalus, juulis Võrus, augustis Viljandis ja septembris Jõgeval. Ühesõnaga suvega sai Eestile ring peale tehtud ja lisaks sai kohtuda ka paljude erinevate invasportlaste, sõprade ja korraldajatega. Ilm oli igal pool enam-vähem normaalne, kuigi suve alguses tuuline ja eile jahe. Augustikuine kuumus oli palavam kui juulis, sest termomeeter autos näitas sel päeval 37,5 C aga see ei vähendanud spordi tegemist. Higi voolas, vett kulus joogiks aga keegi ei katkestanud oma sportlikke etteasteid.

Kehva ilma pole olemas, on pigem ebasobiv riietus. Toppisin ennast eile riidesse ja isegi kaasa võetud kummikudki toppisin jalga, kindad kätte ja soe jopeselga. Uskuda või mitte aga ikka oli minul külm, sest sooja oli hommikul vaid 8,5 C. Arkol see vastu oli palav, rebis jope seljast juba kuuli heite ajal ja oda ning ketaski lendasid dressipluusi väel. Kui tuli kõige magusam osa - see 5000 meetri ratastoolisõit, siis võttis ennast treeningvormi, st sõitis T-särgi väel. Ja sõidu lõppedes kuulsin ,et mõnus oli sõita ja palav oli. 4. etapis oli osalejaid alla 40, kuid karikaid I kohtadele ja diplomeid jagati hulgi. Kuna invaspordis võisteldake oma puudest tulenevalt eriklassides, siis oligi palju võistlusklasse. Neile, kes veel ei tea, siis on seisjate klassid, neile kes püsti oma heiteid sooritavad ja istujate klass, kes oma sooritused teevad istudes, ratastoolis. Kohal oli ka Jõgeva linnapea Kalmer Lain ja ajakirjanik kohalikust lehest, kes teeb artikli ja küsis minult nõusolekut minu piltide kasutamiseks. Lubasin ega ma kade pole, peaasi, et ennast võõraste sulgedega ei ehi. Kohtunikud ja korraldus olid 4 etapi parimad. tore oli näha kohtunikke, kes suhtusid puudega iimestesse kui tavalistesse sportlastese, ei mingit haletsemist ega ebasobivat käitumist. Tänusõnad Endre Varikule, kes seda ettevõtmist juhtis ja korraldas. Kurb, et ta ise ei osalenud nendel võistlustel, sest teatavasti on ta tubli sportlane.Minu poolehoid kuulus ratastoolis osalejatele, sest Arko ja teisedki tuttavad võistlemas ja hea neile kaasa elada ja pilte teha. Mul oli tõeliselt heameel näha parimaid ratastoolisõitjaid.Tublid olid teisedki invasportlased ja nende piltidega saad tutvuda www.eil.ee, kuhu on lisatud vaatamiseks mitmete ürituste pilte linkidena.

Parimad maratoni sõitjad

5000m oli üldkokkuvõttes sai esikoha peale 4-etapil osalemist Leino Juhkam, teiseks tuli Arko Vool ja kolmandale kohale jäi 3 etapil osalenud Hegert Toomsoo. Saage tuttavaks siin need tublid ja visad mehed on.Nõrkade kätega meeste T1 klassis oli kokkuvõttes 1. Villu Urban, järgnevaid kohti polnud võimlaik kolme etapi osalejate hulgast välja kuulutada osalejate ebapiisavuse pärast.
3000 m sõitjad naistest olid ratastoolisõidus parimad esikohal Maire Hendrikson, teisel kohal Maire Nõmmik ning Kairi Rohtmets, kes osales küll vaid viimasel etapil.

Kommentaare ei ole: