Aastalõpp on tegutsemist täis. Eile jõudsin Männi parki jõuluturule kella 16 paiku. Päeva valisin nii, et saaks kuulata Karavani kontserti, näha tuttavaid ja vaadata üle need püstkojad, kus ühes pakuti sooja teed koos lõkke ümber istumise võimalusega ja tesies olid koduloomad: jänesed, kitsed ja lambad. Hea heina lõhn oli ühes ja armas lõkke lõhn teises telgis. Verivorsi ja kapsa söömine oli suures telgis lõppenud aga jõuluvana kõndis ümber kuuse ja päkapikud tegid lastele kelguvõistlusi. Pargis sees, lava taga, käis äge töö hobustel, kes järjekorras seisvaid lapsi sõidutasid küll saaniga või ratsa. Hobusel olid aisakellad heledalt kilisemas. Pettumus oli märkimisväärne, kui selgus, et Karavan esines juba reedel ära ja eile oli kellade ansambel „Campanelli“. Ilus esinemine oli ja mulle meeldis. Männi pargis tõusis tugev ja vali tuul, mis keha kangeks muutis ja suurt jõulupuud kõigutas.Aisakellade helin tuletas kohe lapsepõlv tuli meelde. Aasta siis oli 1979 -80 vist, kui kasuisa lapsepõlvekodus esimest korda aisakellasid nägin. Pisikese plikana käisin neid siis kohe uurimas, katsumas ja kolistamas. Siis olid talved ikka sama lumised, kui meil praegu ja saime külameestega metsas puude järel käidud, mina troonimas ree peal. Olid ajad. Tänapäeva lastele tulebki jõuluturule loomad, hobused ja aisakelad ning saanid linna tuua, siis teavad nemadki, kui tore ja mõnus on heinalõhn.
Õhtul koju jõudes hakkas väga külm. Pugesin teki alla peitu aga lambavilla tekk mulle sooja ei andnud. Õhtul selgus tõsiasi, et ma tõbine ja palavikku 37,6 C. Lasin siis endale sooja teed tuua ja võtsin kudumisvardad kätte ning vaatasin pehmeid ja karvaseid ja talente ka. Mulle meeldis, et rahvas Erki Andres Nuudi parimaks valis. Hea valik ja loodan, et noormeest ootab ees avar tulevik, sest ta ongi andekas ja päris oma talent.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar