29. mai 2012

Puudega inimestel palju vaba aega aga vähe raha

Selle teemaga tegelesin ka oma  õppetöös ja referaadi koostamisel aines Puuetega inimieste rehabilitatsioon. Kui artiklit lugedes selgub, et suurimateks probleemideks on transport ja isikliku abistaja puudumine, siis nii see tõepooest on ja siis ei jäägi muud üle, kui televiisori ees oma päeva sisustada... Aga minu arvates on probleemiks ka raha, sest piletid spordisaalides, ujulates, kinos, muuseumides, teatris ja kontserdil on ikka väga kõrged ja mittetöötavatel inimestel pole raha, et osta pilet endale ja oma abistajale. Probleemideks on puuetega inimeste kehv tervis, töötus ja madal elukvaliteet, lastevanemate ebareaalsed ootused ühingutes pakutavate võimaluste suhtes, puudujäägid uutes või renoveeritavates koolides, spordirajatistes, mis ei ole täielikult ligipääsetavad, puuetega laste kehv tervis, lisaks teised puuded, pikk taastumisperiood haigusest, traumadest, operatsioonidest, kõrvalabi ja järelvalve vajadus. Probleemideks on puudega laste koolis kehalise kasvatuse tundidest vabastus, liikumatus, sundasend, paigal istumine, ülekaalulisus jt terviseprobleemid, lisaks huviringides osalemine praktiliselt puudub (koolides ei osata erivajadustest lähtuvalt sobivat tegevust pakkuda), noortekeskustes puuduvad kogemustega töötajad, liikumispuue seab palju takistusi koos teistega vaba aja veetmisel). Takistusteks on mitteligipääsetav keskkond (ujulad, spordisaalid, noortekeskused, koolid), võrdsete võimaluste puudumine invaspordi ja vabaaja tegevustes osalemisel, finantseerimine on ebapiisav, puuetega inimeste grupid on väikesed, kulud suured (nt bowling, grossing, ratsutamine jne) ja invatakso limiit väike, madalapõhjaliste ühistranspordivahendite vähesus ja kõrged transpordikulud, eriti võistlustel osalemisel, vajalik on toetus linnalt. Tähtis on koostöö erinevate osapoolte vahel. Meie katuseorganisatsioonid: Eesti Invaspordi Liit, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Tallinna Puuetega Inimeste Koda. Kitsaskohtade kõrvaldamiseks oleme esitanud oma ettepanekud linnavalitsusele, et tagada ligipääs liikumispuudega inimestel füüsilisele keskkonnale ja teenustele; muuta sporditegevuse pearaha kasutamine puudeliigi vajadustest lähtuvamaks , sh paindlikumad treeningute nõuded, treenerite kvalifikatsioon jmt; toetada MTÜ-de projektide ja võimaldada huviringides osalemist erinevatele sihtgruppidel. Rahastada puudest tulenevaid lisakulusid ja tagada võimalused spordile, vabaaja üritustele (nt soodustused, invawc jm) – kõrgem koefitsent pearahal. Tore, et sama asja on uurinud ka statistikaamet. Selline uudis siis täna Tarbija 24-s:  Puudega inimestel on vaba aega rohkem, aga võimalusi seda sisustada vähem

Statistikaameti uuringust selgus, et puudega inimesed töötavad teistega võrreldes kuus korda vähem, mistõttu on neil ka rohkem vaba aega, samas napib võimalusi selle sisustamiseks.  Puudega inimesed moodustavad kümnendiku kogu elanikkonnast, seetõttu on ka nende ajakasutuse uurimine ühiskonnale oluline. Uuring näitas, et nii isiklikeks tegevusteks kui ka vabaks ajaks, majapidamiseks ja perega olemiseks jääb puudega inimestel ööpäevas rohkem aega kui ülejäänud inimestel, sest nad on tööga vähem hõivatud. Näiteks kodutöödele kulutavad puudega inimesed 40 minutit rohkem aega kui teised, mis osaliselt on tingitud ka puudest tingitud piirangutest. Vaba aega jääb neil päevas aga poolteist tundi rohkem. Kui tasulisele tööle kuulus Eesti elanikel keskmiselt kolm tundi päevas, siis puudega inimestel vaid pool tundi. Puudega inimeste hulgas oli 2009. aastal töötuid 27 protsenti, muu elanikkonna hulgas aga 14 protsenti. «Puudega inimestel on keskmisest väiksem haridustase, mis sõltub sellest, kas puue on kaasa sündinud või elu jooksul tekkinud,» rääkis uuringut esitlenud analüütik Jaana Rahno ja lisas, et naised on meestest reeglina haritumad. Oma vaba aja kvaliteediga on puudega inimesed vähem rahul, kuna neil on vähem majanduslikke võimalusi selle sisustamiseks. Põhiliselt veedavad nad vaba aja kodus telerit vaadates, millele kulub neil päevas keskmiselt kolm tundi ehk tund rohkem kui teistel inimestel. Väljas käimist takistab tihtipeale transpordi ja isikliku abistaja puudumine.

Kommentaare ei ole: