30. oktoober 2012

Nõuandeid eestkostjale 3


Eestkostja kohus on eestkostetava vara kasvatada. Ühel kuul jääb töövõimetuspensionist üle 10 eurot, teisel 5 eurot. Kuidas peab eestkostja ülejäägiga talitama?
Rahad tuleb hoida lahus. Eestkostetaval peaks olema oma pangakonto. Jääk jääbki sinna, koguneb vaikselt. Ühel hetkel tekib ehk vajadus otsustada, mida jäägiga teha, näiteks osta talveriided. Kui koos on juba küllaldaselt suur summa, siis kohustab seadus eestkostjat eestkostetava raha kasulikult paigutama. See ei tähenda, et vanem peab minema raha börsile keerutama, riskantseid tehinguid tegema. Kui tehingud õnnestuvad, on muidugi väga hea, aga ebaõnnestumise risk on ju samuti suur. Seadus lubab raha paigutada väärtpaberitesse, mis on turvalisemad. Tavaliselt tuleb nende tehingute tegemiseks küsida kohtult eelnevalt nõusolekut. Kõikvõimalike suuremate tehingute kohta on kohtu eelnev nõusolek ilmtingimata vajalik.

Kas kohtu nõusolek vabastab eestkostja vastutusest, kui tehing ebaõnnestub? Tuleb näiteks pangakrahh?
Jah, just nimelt. Kohtu tagaselja ei tohiks seda teha. Kui aga on kiire olukord ja peab ruttu reageerima, siis seadus lubab ka eelneva nõusolekuta tehingu ära teha, kuid kohustab siis viivitamatult küsima tagantjärele heakskiitu.

Kuidas peab eestkostja talitama eestkostetava kinnisvaraga?
Kui eestkostetaval on kinnisasju, nagu korterid, maad, varad vms, siis need ei tohi niisama seista. Näiteks kui eestkostetav elab hooldekodus ja tema nimel on korter, siis peaks korter olema antud üürile, et see tooks üüritulu, mille arvelt on võimalik korteri ülalpidamist katta, teha vajadusel remonti jne. Sama asi käib kinnisasjaga. Need ei tohiks seisma jääda.
Üürile andmine käib kohtu nõusolekul. Lubamatud on olukorrad, kus antakse pind üürile eelnevalt kohtu käest luba küsimata.

Puudega lapsele on sünnipäevaks kingitud hinnaline maal. Kuidas eestkostja peab seda hoidma?
Tuleb tagada, et see säiliks. Kui hoiutingimuste tagamine tähendab kulude tekkimist, siis jällegi – kulude katte saab küsida eestkostetava vara arvelt. Kui kulude katmiseks vara ei ole, siis tuleks kohtult küsida, mida teha tuleks. Äkki peaks ära müüma, sest kulud on nii suured, et see tekitab probleeme toimetulekuga.

Aga müügiks tuleb kohtu käest luba küsida?
Ilmtingimata. Tuleb ära põhjendada, miks müüakse. Kas vara ei ole vajalik, on selle ülalpidamine liiga koormav? Või siis on varast saadavat raha vaja ülalpidamiseks. Tavaline asi on hooldekodudes olemine. Hooldekodus ülalpidamise eest maksmiseks võib vahel olla mõistlik vara ära müüa, saada raha ja siis selle arvelt tasuda ülalpidamise eest.

Kas teovõimetu puudega inimene võib kinkida talle näiteks sünnipäevaks kingitud kalli maali oma vennale?
Kui kohus lubab, siis võib. Seda ei saa otsustada eestkostja. Kingituste tegemine ei ole lubatud eestkostja vara arvelt, välja arvatud tavapärased väikesed sünnipäevakingitused, mis ei ole ju kuigi suure väärtusega. Aga need, millel on suurem väärtus, AINULT kohtu nõusolekul.

Kuidas kohtuga asju ajada? Kas igal eestkostjal on kohtu poolt määratud kontaktisik, kelle käest vajadusel nõu ja nõusolekut küsida?
Kohtusse pöördumine tähendab kirjaliku avalduse esitamist: soovin nõusolekut selle, teise, kolmanda tehingu jaoks. Kohus vastab sellele.
Kohtu poolt ei ole kinnitatud ühtegi konkreetset isikut, kellele kas või meil saata ja öelda, et tahetakse raha paigutada, küsida nõu, mida teha, mida tohib, mida ei tohi. Kohtuga suhtlemine tähendab ikkagi kohtusse vormikohase avalduse saatmist. Avalduse sisu võib olla küll kaunis napp – olen eestkostja, tal on selline vara, soovin paigutada, palun nõusolekut – ei pea olema rohkemat. Tegemist on hagita menetlusega, mis tähendab, et kohus peab ise olema aktiivne, küsima andmeid, otsima vajadusel ise, mida ta otsuse tegemiseks vajab. Eestkostja asi on ainult anda avaldus n-ö ukse vahelt sisse, kohus on partner, kes asju lahendab.

Anne Lill

Kommentaare ei ole: