10. oktoober 2012

Septembrikuu sotsiaalkomisjonis

24.09.2012 toimus Mustamäe Halduskogu sotsiaal- ja tervihoiukomisjoni koosolek, mille teemaks oli eestkoste korraldamine Mustamäel. Sotsiaalosakonna juhataja Maarika Lillemäe rääkis, et ta on eestkostet teinud täisealistele ja eestkostet saab taotleda inimesele, kes vaimu puudega, nõrgamõistuslikele, psüühilise häirega isikutele, kes oma haiguse tõttu ei suuda oma õiguste ja kohustustega toime tulla. Kohtu kaudu määratakse eestkoste ja seejärel piiratakse inimese teovõimet. Hetkel on taastatud vana kord ja taotluse võivad esitada vanemad, sotsiaalhoolekande osakond, lapsed ja abikaasa. Eestkosteasutuseks on kohalik omavalitsus, valla või linnavalitsus. Käibekeeles aetakse segamine eestkostja ja hooldaja. Alaealiste eestkostega vanuses 8 - 18 tegeleb meil Eve Mänd. Kohalik omavalitsus peab kindlaks tegema, kes on sobiv eestkostja, tehakse kodukülastus, sest eestkostet ei seata põhjendamatult. Tallinnas on arv suur – 800 isikut. Osad on lapseeast vaimse arengupeetusega, PCI ning saavad eestkoste kuni 18aastani ja seejärel määratakse ümber täisealiste eestkosteks. Teine osa on insuldijärgsed, koomaseisundid (ajuinfarkti järgselt), dementsuse diagnoosiga haiged. Alguses vormistatakse ajutine eestkoste tähtajaga kuni 6 kuud.  Pikaajaline eest koste määratakse kohtuotsuse alusel kuni 5 aastaks. Mustamäe linnaosas on füüsilisest isikutest eestkostjaid 140 ja 14 on Tallinna linna eestkostel.

Üldjuhul on eestkostjaks vanem, õde, laps. Püüame leida pereliiget, siis on lihtsam toimetada. Meie eestkostel inimesed on üldjuhul AS Hoolekandeteenused asutustes, nn hooldekodudes 24/7 hooldusel.  Oleme vormistanud otsekorraldus lepinguid, mille alusel makstakse elamiskulusid. Kui midagi muutub, siis teen tehinguid, kui on kodudes, siis sotsiaaltöötajad külastavad, hooldekodud annavad tagasisidet ja ülevaate. Linnaosa vanem annab korralduse, mille alusel mind volitatakse eestkostetava eest tehinguid tegema. Uue seaduse alusel võib olla ka juriidiline isik (nt MTÜ, Tallinna Sotsiaaltöö Keskus), kuid Tallinnas see kogemus puudub.  Eestkoste taotlemine toimub kohtu kaudu, esitatakse avaldus ja dokumendid, mis tõendavad, et inimene vajab eestkostet, siis määratakse kohtunik, kes võtab menetlusse ehk hakkab juhtumiga tegelema, määrab kohtuliku psühhiaatrilise ekspertiisi, mida teeb ekspert. Seejärel tuleb kohtuotsus. Küsisin, et kui kaua see protseduur aega võtab ja selgus, et kui kohtunikud korraldavad inimestega kohtumisi, tutvuvad haiguslugudega, lähedastega ja see sõltub sellest kuidas on kohtunikul aega. Kohtul on vastutus ning määrus antakse välja kuni 4. kuu jooksul. Määruse alusel kas piirataks teovõimet osaliselt või täielikult. Soomes on see protsess paindlikum ja parem, sest tehti riiklik süsteem, kes eestkostet korraldab.    
Alar Sepp tundis huvi milles seisneb see aruanne ja Maarika selgitas, et aruandes on andmed, millist abi vajab, konto alg ja lõppjääk ning tehingud rahadega,  kuusissetulek, aktsiad, väärtpaberid jmt. Kulutused liidan kokku, eluasemele, ravimitele, pangteenustele, isiklikud ostud kauplustest (kuni 15% sissetulekust on inimese enda kasutuses) jne. Valka Hooldekodust toob buss 1 kord kuus Sikupilli keskusesse elanikud poodi. Kohtumajas on ametnik, kes eraldi kontrollib neid aruandeid. Aruanne esitamise tähtaeg on aasta jooksul ajast, millal eestkoste määrati (nt maist aprillini) ja iga kliendi kohta on see erinev. Tundisn huvi, et kui paljud eestkostel olevad inimesed töötavad ja saime teada, et vähesed töötavad ja neil on ka puude toetused. Kui kohtuotsuste alusel on võlad, siis koostan kohtutäituritele avalduse, et 290 eurot alles jääks. Kui eestkostja annab taotluse, siis igal juhul peab sotsiaaltöötaja andma oma arvamuse. Kohtulahend on olemas, et kui kohtunik selgitab välja, et inimene saab oma tegudest aru, siis ei pea talle eestkostet vormistama. Mark Levin ütles, et tal on olnud olukordi, kus dementne inimene satub haiglasse, ei tea kes sellise inimese eest vastutab ja kes on selle inimese kontaktisikud, kuid meie võtame inimese haiglasse vastu.  Hooldekodusse nad minna ei taha ja me ei tea mida selliste inimestega teha. Maarika Lillemäe selgitas, et eestkostet teeb linnaosa sotsiaalhoolekande asutus ja vajadus on suur ning kasvanud aastatega. Kord aastas on eestkostjal vaja esitada kohtule arvamus, hoiame raha lahus, kui inimesed elavad koos vanematega.

Kommentaare ei ole: