28. veebruar 2013

Sotsiaalmaksu tasumine töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni (seisuga 1. jaanuar 2013)

Raamatupidamise ja maksuinfo portaal avaldas järgmise artikkel, mis on loetav siit.
Järgnev materjal selgitab lähemalt ja toob näiteid sotsiaalmaksu tasumise kohta töövõimetuspensionäride puhul. Sotsiaalmaksu riigi- ja tööandjapoolset tasumist isikute eest, kes saavad töövõimetuspensioni reguleerib sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 6 lg 1 p 5 ja lg 3.

SMS § 6 lg 1 p 5 kohaselt maksab riik sotsiaalmaksu äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi tööandja) töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni. Töövõimetuspension on üheks riikliku pensioni liigiks, mis määratakse püsivalt töövõimetuks tunnustatud isikule töövõime kaotusega 40–100 protsenti. Töötaja on isik, kes töötab ülalmainitud tööandja juures töölepingu alusel. Töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel  tasu saava isiku eest riik sotsiaalmaksu ei maksa. Kui töövõimetuspensioni saav isik jõuab vanaduspensioniikka, hakkab ta saama vanaduspensioni ja sel juhul riik selle isiku eest sotsiaalmaksu ei maksa. Töötaja tõendab tööandjale, et tema on töövõimetuspensioni saaja, esitades oma pensionitunnistuse, kus peab olema märge vastava pensioniliigi ja tähtaja kohta. Riik maksab töövõimetuspensionit saava töötaja eest sotsiaalmaksu SMS §s 21 nimetatud kuumääralt (2013. aastal 290 eurolt). Juhul kui töövõimetuspensionärist töötaja on töösuhtes mitme tööandjaga, maksab riik sotsiaalmaksu selle tööandja eest, kes töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu. Seega on sisu poolest tegemist sellele tööandjale antava maksusoodustusega, kelle juures töötaja peamiselt töötab. Juhul kui töötaja ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale (näiteks avaldus oli esitatud pensioni maksjale), valib töötaja kirjaliku avaldusega ühe tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu. Kuna töövõimetuspensionär on riikliku pensioni saaja, ei ole tööandjal kohustust maksta tema eest sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksu kuumääralt, tööandja arvestab sotsiaalmaksu tegelikult palgalt. Kui riik maksab töövõimetuspensioni saava töötaja eest sotsiaalmaksu, siis tööandja maksab sotsiaalmaksu palga osalt, mis ületab riigi poolt makstud sotsiaalmaksu  arvutamise aluseks olevat summat (SMS § 6 lg 3).

Riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise kord on kehtestatud rahandusministri 31. detsembri 2003. aasta määrusega nr 113. Korra kohaselt peab riigipoolse sotsiaalmaksu arvestust Sotsiaalkindlustusamet, kes arvestab ja maksab sotsiaalmaksu riigi poolt tööandja igakuiselt esitatava taotluse alusel. Töövõimetuspensionit saava töötaja eest riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise kohustus tekib päevast, millal töövõimetuspensionit saav isik tööle võetakse või juba olemasolevale töötajale töövõimetuspension määratakse. Arvestamaks asjaolu, et töövõimetuspensionit võidakse maksta tagasiulatuvalt maksimaalselt kolm kuud, on tagantjärele võimalik esitada taotlus viimase kolme kalendrikuu kohta. Kui riigi kohustus maksta sotsiaalmaksu eelnimetatud isiku eest tekib või lõpeb aruandekuu kestel, arvutatakse maksmisele kuuluv sotsiaalmaksu summa proportsionaalselt kalendripäevade arvuga, mille eest riigil on kohustus sotsiaalmaksu maksta (vt näited 1 ja 6). Sotsiaalmaksusoodustuse saamiseks peab tööandja igal kuul esitama Sotsiaalkindlustusametile riigipoolse sotsiaalmaksu ülekandmise taotluse, kus näidatakse töövõimetuspensioni saavate töötajate ees- ja perekonnanimed, isikukoodid, töösuhte tekkimise või lõppemise kuupäev ning riigi poolt makstava sotsiaalmaksu summa. Taotlus esitatakse hiljemalt aruandekuule (palga arvestamise kuule) järgneva kuu 2. kuupäevaks. Taotluse vorm on saadaval Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.

Taotluse andmete alusel, pärast nende õigsuse kontrollimist, esitab Sotsiaalkindlustusamet 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni vormi ESD, millel näitab andmeid iga töövõimetuspensioni saava töötaja kohta. Samaaegselt kannab Sotsiaalkindlustusamet Maksu- ja Tolliameti pangakontole üle ESD järgi tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu. Tööandja deklareerib oma sotsiaalmaksu maksudeklaratsiooni vormil TSD, näidates lisa 1 veerus 4 palgalt arvestatud sotsiaalmaksu, mis on vähendatud riigi poolt makstud sotsiaalmaksu võrra. TSD esitatakse Maksu- ja Tolliametile väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Näide 1. Töövõimetuspensionäri tööle võtmine.
Kui riigi kohustus maksta sotsiaalmaksu eelnimetatud isiku eest tekib aruandekuu kestel, arvutatakse maksmisele kuuluv sotsiaalmaksu summa proportsionaalselt kalendripäevade arvuga, mille eest riigil on kohustus sotsiaalmaksu maksta.


Töövõimetuspensioni saav töötaja on võetud tööle alates (k.a) 17. märtsist. Töötajale on arvestatud märtsi eest töötasu 320 eurot. Töötasu makstakse välja arvestuskuule järgneva kuu 5. kuupäeval. Tööandja esitab 2. aprilliks Sotsiaalkindlustusametile riigipoolse sotsiaalmaksu ülekandmise taotluse, kus näitab selle töötaja isikuandmed, töösuhte tekkimise kuupäeva 17. märtsi ja riigi poolt tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu summa, mis arvestatakse sotsiaalmaksu kuumääralt proportsionaalselt märtsis töötatud kalendripäevade arvuga: 290 / 31 x 15 x 33% = 46.31 eurot. Töötajale märtsikuu töötasu väljamaksmisel 5. aprillil ja sellelt töötasult sotsiaalmaksu arvestamisel vähendab tööandja töötaja eest arvestatud sotsiaalmaksu riigipoolse sotsiaalmaksu summa võrra: 320 x 33% - 46.31 = 105.60 - 46.31 = 59.29 eurot. Sel viisil arvestatud sotsiaalmaksu deklareerib tööandja väljamaksekuu (aprilli) maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 veerus 4 (arvutatud sotsiaalmaksu) 59.29 eurot, veerus 5 (sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed) deklareeritakse töötajale tehtud väljamakse brutosummas ehk 320 eurot. TSD näidisdeklaratsiooni koostamisel on oletatud, et töötaja töötasult tulumaksu kinnipidamisel arvestab tööandja maksuvaba tulu, töötaja ei ole vanaduspensionieas (tuleb kinni pidada töötuskindlustusmakse määraga 2%) ja ei ole kohustusliku kogumispensioni kohustatud isik.

Kommentaare ei ole: