Sotsiaalministeeriumis infopäeval

Täna oli täpselt selline ajaraiskamise tunne, kui käisin sotsiaalministeeriumis infopäeval. Tauno pakkus mulle võimalust osaleda ja kohale oli tulnud üle 100 inimese ja mõnedki olid tuttavad. Tööl kibeles aruanne tegemist ja nii ma kibelesin Endlasse. Algas juba 10 ajal ja lõppes veerand 2. Midagi uut ja suurt eriti juurde ei saanudki, kuid siiski jäi märksõnadena meelde kaasatus, koostöö, teavitus ja informeerimise vajalikkus, soovitus mitte vastandada erinevaid sihtgruppe (nt lastega pered, eakad, puuetega inimesed jne). Olen ise projektindusega tegelenud 99-test aastatest ja need materjalid, millest täna räägiti on kättesaadavad ministeeriumite kodulehtedel projektijuhile lingi alt, mida näeb siit. Sinna pidid tulema ka tänase teabepäeva materjalid. Mul muutus istumine piinarikkaks, kui oli juba üle  2 tunni istunud. Ootaks ikka korraldajatelt, et kui 1,5 tundi on olnud ettekandeid, siis oleks kasvõi 5 minutit paus. Siiski sain paar mõtet, et kuidas väiksematel projektidel sisse kirjutada viiteid strateegiatele ja arengukavadele ning need viited peaksid ka kusagil nähtavad olema. Projekte rahastab Hasartmängumaksu nõukogu ja siis jagatakse toetuseid 3 ministeeriumi kaudu. Kuna eile tuli päevavalgele HMNi eelnõu, siis seegi muutis päeva natuke elektrit täis ja selge on see, et sel aastal veel midagi ei juhtu. Probleeme on kindlasti väikeste ühenduste projektide rahastamisega, sest nemad ei usu tegevustoetustesse riigieelarvest ja ka avalike teenuste delegeerimisse eriti. Kurb küll, kui loodetakse ainult vabatahtlikku töösse ja kahjuks sellest kõike ikka ei tee. Eks ma siis jagan neid oma kogemusi ja teadmisi puuetega inimestele edasi. Raamatupidamine on mul selge ja seal midagi uut ei selgunud. Eks projektide kirjutajad peavad ikka omaosalust garantiikirjadega garanteerima ja partnereid projekti kaasama. MTÜd peaksid oma kodulehtedele ka projektide kohta infot panema, siis on näha nii jätkusuutlikkus kui ka prioriteedid. Aruanded tuleb esitada õigel ajal ja kui audiitorid kontrollima tulevad, siis teha koostööd ja nende soovitusi igati arvesse võtta. Kohalviibijad said ka küsida ja oma arvamust avaldada, seda kasutati ka. Mulle jäi meenuma Eesti Vaegkuuljate Seltsi eestvedaja Uno Taimla lause, et kui sotsiaalministeerium rahastab rehabilitatsiooniteenust, siis kasusaajaid on vähe ja järjekorrad pikad ning probleeme mitmeid. Selle kõrval teevad mittetulundusühingud ära palju vabatahtlikkutööd rehabiliteerides tasuta puuetega inimesi. Kui tavapärane projektitoetus kaduda võib, siis on see suur probleem jätkusuutlikkusele.