Magistritöö: Liikumispuudega inimeste töötamist toetavate teenuste kasutamine ja teenuste mõju tööle saamisele

Tiia Tiik, sotsiaalteaduse magister,

Tallinna Puuetega Inimeste Koja sotsiaaltöötaja

Artikli eesmärk on anda ülevaade 2013. aasta kevadel Tallinna Ülikoolis sotsiaaltöö erialal kaitstud magistritööst teemal „Tallinna liikumispuudega inimeste töötamist toetavate teenuste kasutamine ning teenuste mõju toimetulekule ja tööle saamisele” (juhendaja Karin Hanga).

Sissejuhatus

Puudega inimeste arv on Eestis pidevalt kasvanud. Sotsiaalministeeriumi andmetel oli seisuga 01.01.2013 Eestis 137 710 inimest, kellel oli tuvastatud puude raskusaste (10,7% rahvastikust) ja see arv suureneb iga aastaga. Puudest tulenevalt võib inimene vajada sekkumist ja abi (teenuseid, toetusi jm) mitmest valdkonnast – nii tervise- kui sotsiaalvaldkonnast, abi võimetekohase hariduse omandamisel, ligipääsetavat keskkonda, kohandamist ja abi töölesaamisel ja töötamisel. Abivajadusest hoolimata tuleb puudega inimesi tunnustada ühiskonna loomuliku osana, kellel on kõik õigused osaleda ühiskonnaelus võrdsetel alustel (Haukanõmm, 2012, 5). ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon, mille Eesti Vabariigi riigikogu ratifitseeris 2012. aastal, deklareerib puuetega inimeste õiguse tööle teistega võrdsetel alustel ning riigi kohustuse kaitsta ja edendada õigust tööle, keelustades puudealase diskrimineerimise tööhõives (ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon, artikkel 27).

Uurimisteema valikul lähtusin teema aktuaalsusest, sest erinevatele uuringutele tuginedes (näiteks Riigikontroll 2010, Praxis 2011; OECD soovitused Eestile) on selge, et praegune toetuste ja teenuste süsteem ei ole jätkusuutlik, ei motiveeri puuetega inimesi tööturule sisenema. Riigi poolt on algatatud ulatuslik reform puude- ja püsiva töövõimekaotusega inimeste tööhõive edendamiseks ning mittetöötamise või töövõimetusega seotud hüvitiste/pensionite süsteemi muutmiseks. Uurimistöös on autor keskendunud liikumispuudega inimestele, kuna liikumispuue on kõige sagedamini esinev puudeliik ja suurim osakaal puudega inimestest elab just Tallinnas. Uurimus põhineb teaduskirjanduse ja temaatiliste materjalide analüüsil ning ankeetküsitluse tulemustel, annab ülevaate liikumispuudega inimeste kogemustest sotsiaal-, tervishoiu- ja tööturuteenuste kasutamisel ning toimetulekust ja motiveeritusest tööhõivesse sisenemisel, tööhõives püsimisel.

Uurimisprobleemiks oli puudega ja püsiva töövõimekaotusega inimeste arvu suurenemine viimastel aastatel on tinginud riigi sotsiaalkaitsekulutuste kasvu ning vajaduse analüüsida puude/püsiva töövõimekaotuse tuvastamise aluseid, toimetulekut toetavate meetmete pakkumist ning võimalusi, mis aitaksid parandada inimeste iseseisvat toimetulekut ning väiksemat sõltumist toetustest.

Uuringu eesmärgid, metoodika ja valim

Uurimistöö peamine eesmärk on välja selgitada, milline on Tallinnas elavate liikumispuudega inimeste töötamist toetavate teenuste kasutamine ning teenuste mõju toimetulekule ja tööle saamisele. Uurimistöö eesmärgist lähtuvalt on seatud ülesanded: 
- analüüsida teaduskirjandust, 
- tutvuda varasemate uuringute tulemustega, 
- anda ülevaade praegustest meetmetest puudega inimeste toimetuleku ning tööhõive arendamisel ning 
- koguda lisainformatsiooni liikumispuudega inimestelt endalt.  

Uurimuse teoreetiline viiteraamistik

Magistritöö teoreetilisteks lähtekohtadeks on toimetuleku teoreetiline kontseptsioon ja ökoloogiline süsteemiteooria, mis vaatleb  puudega  inimeste toimetulekut, vajadusi ja probleeme keskkonnas erinevate süsteemide koosmõjus. Töös on antud süsteemne ülevaade puude olemusest, töövõimekaotuse tuvastamisest, seadusandlusest ja erinevatest meetmest, mida on võimalik kasutada puudega inimestel oma toimetuleku arendamiseks sotsiaal-, tööturu- ning tervishoiu valdkonnas. 

Sellest tulenevalt püstitati järgmised uurimisküsimused: 
1) milline on liikumispuudega inimeste toimetulek ning hinnang oma tervislikule seisundile ja kuidas terviseseisund  mõjutab töölesaamist? 
2) millised meetmed toetavad ja motiveerivad liikumispuudega inimest töölesaamisel ja tööl püsimisel? 
3) millised on liikumispuudega inimeste kogemused sotsiaal-, tööturu- ja tervishoiuteenuste (kui peamiste töötamist toetavate teenuste) kasutamisest?

Uurimistulemused ja arutelu üldandmed

Uurimistöö tulemused annavad ülevaate liikumispuudega inimeste toimetulekust, nende vajadustest ning põhilistest probleemidest erinevate teenuste kättesaadavusel, tervislikust seisundist ja madalamast haridustasemest tingitud raskustest tööle saamisel ning abist töötukassas, mis ei ole taganud tööhõivesse sisenemist. 

Käesolev töö on peaolemuselt kvantitatiivne uurimus. Uurimistöös on kasutatud  andmekogumismeetodit, milleks oli küsitlusuuring, mis viidi läbi veebruaris - märtsis 2013 ankeetküsitlusena. 

Valimi koostamise põhimõteteks olid liikumispuude olemasolu, kuulumine puudega inimeste organisatsiooni, elukoht Tallinnas, tööealisus. Valimisse kuulusid ühingutesse kuuluvad inimesed, kuna andmekaitse tõttu on raskendatud puudega inimesteni jõudmine, eriti liikumispuudega inimesteni jõudmine. Kui juba ühingutesse kuuluvate inimestel on informeeritusega probleeme, siis võib eeldada, et ühingutesse mittekuuluvatel inimestel on informeeritus veelgi halvem.

Uurimismetoodika. Analüüsis kasutati kvantitatiivsete andmete analüüsimiseks statistilist andmetöötlust. Kvalitatiivsete andmete töötlemiseks kasutati sisuanalüüsi meetodit, et seletada kvantitatiivseid tulemusi. Uurimistulemuste analüüs toestati andmetöötlus-programmi MS Excel 2007 ja statistikapaketi SPSS abil. Uurimistöö koostamisel arvestas töö autor sotsiaaltöö eetikast tulenevalt uuritavate isikute õigust privaatsusele, järgiti isikuandmete kaitse seaduse nõudeid; tagati uuritavate isikute anonüümsus. Uuringus osalemine oli vabatahtlik ja kui uuritav nõustus vastama, siis see väljendas tema nõusolekut küsitluses osalemisel.

Valimi üldiseloomustus. Küsitluses osales kokku 67 inimest 110st (60,9% valimist), sh mehi oli 57% ja naisi 43%. Neist 5% olid 15–24aastased, 70% 25-49aastased ja 25% 50–64aastased ning sügav puue oli määratud 31%, raske 49%, ja keskmine 20%. Vastajate abivajadust mõjutas asjaolu, et kolmandikule vastajatest oli määratud lisaks liikumispuudele veel mõni muu puue (nägemis-, kõne-, kuulmis- või liitpuue, sh psüühikahäire), 88% vastajatest oli määratud töövõimetus 80-100%.

Toimetulek ja tervislik seisund: kolmandik uurimuses osalenud inimestest hindab oma tervist halvaks ja 40% ei heaks ega halvaks, 91% kasutas abivahendeid, kõrvalabi vajas 56% ja abistamist  96%, pooled vastajatest elasid koos peredega  ja 18% elas üksinda, korterikohandamist vajas 45%. 

Hariduslik seis: põhiharidusega oli 5% vastajaid, kutse/kutsekeskharidusega oli 46%-l, keskharidusega 24% ja kõrgharidusega veerand vastajatest. 

Tööhõive: tööga oli hõivatud 43%, vabatahtlikku tööd tegi 18% ning 5%-l vastajatest puudus töökogemus. Selgus, et töötukassa kaudu otsis aktiivselt tööd 39%, sh koheselt oli valmis tööle minema 71% (19/26st). Vastajad leidsid, et tööandjad võiksid julgemalt puuetega inimesi tööle võtta, pakkuda praktikat, osaajaga või kodutööd, väljaõpet. 

Teenuste mõju töötamisele. Uurimustulemustest selgus, et 76% vastajatest oli pöördunud abi saamiseks sotsiaalhoolekande osakonda, 49% arvates mõjutab sotsiaalteenuste kättesaadavus töötamist ja tööle saamist. Rehabilitatsiooniteenust oli kasutanud 58% vastajaid. 19% arvates mõjutab taastusraviteenus oluliselt nende töölesaamist ja tööl püsimist, kuid 68% leidsid, et tööturuteenused mõjutavad oluliselt nendele tööle saamist, tööl püsimist. 

Rahulolu teenustega. Selgus, et suures osas ollakse teenustega rahul, kuid teenuste mahtu hinnatakse ebapiisavaks.

Mis takistab puuetega inimestel töötamist?

Uurimustöö tulemuste põhjal võib teha kokkuvõtteks järelduse, et käesolev töö tõi välja mitmeid kinnitusi inimese ja süsteemide vahelistest seostest, nende omavahelistest mõjudest ja kitsaskohadest. Selgus, et liikumispuudega inimesed ei ole sageli teadlikud sotsiaal- või teiste abiandmis-süsteemide olemasolust ja sellest tingituna võib halveneda kogu perekonna toimetulek. Töötamist takistavate teguritena toodi välja ülekaalukalt nimetati tervislikku seisundit, transpordi puudumist, ligipääsu töökohale, vähest eesti keele oskust, ümberõppe vajadust, madalat palka ja suuri puudest tulenevaid töötamisega seotud kulutusi, õpingud, treeningud. Kui inimene hindab oma tervislikku seisundit halvaks, siis see mõjutab töötamist ja inimesed ei ole motiveeritud tööle minema.

Selgitusena tõid vastajad välja, et:

"Tööl käimise puhul on üks kõige olulisem osa just transport tööle ja tagasi koju. Kõik muu võib toetada tööl käimist, see aga on sageli raske liikumispuudega inimesele elementaarselt vajalik ja möödapääsmatu vajadus."(K61)

"Puudega inimene võib olla väga väärtuslik töötaja, kui talle luua universaalselt disainitud töökoht, mis arvestab tema vajadustega. Piltlikult öeldes on isikul siis väiksem puue ja erivajadus, kui ta on iseseisev. Ärge hakake looma võimalusi (nt lift uues majas töökorrusele) alles peale seda, kui inimene tööle tuleb, ennetage. Vastasel juhul puudega inimene ei kandideeri, sest ta ei taha olla probleemide allikas (peab alles hakkama kohandama, suuri kulutusi tegema, ootama...)." (K51)

Selgus, et takistusteks tööhõivesse sisenemisel on madal haridustase, elukutse või töökogemuse puudumine,  keeleoskus. Tööhõives püsimisele aitab kaasa haridustase. Samas tõid puuetega inimesed töötamise positiivsete mõjudena välja inimeste iseseisvuse ja võimaluse parandada oma majanduslikku toimetulekut. Kinnitust leidis, et ühingutesse kuuluvad liikumispuudega inimesed on teadlikumad, paremini kaasatud ja aktiivsemad. Uurimuse tulemustest ilmnes, et kuigi inimesed võivad olla teadlikud abisaamise võimalustest, siis ei saa eeldada, et nad sotsiaaltöötaja poole pöörduvad ja teenuseid kasutavad. Töö auto on veendunud, et uurimustöö tulemusi ja järeldusi ei saa väikesest valimist tingituna siiski laiendada kogu puuetega inimeste populatsioonile.

Ettepanekud, soovitused

Uurimistöö autor soovib teha ettepanekud kohalike omavalitsuste juhtidele, sotsiaalministeeriumile, töötukassale, pensioniametile ja puuetega inimestele, neid koondavatele ühendustele. Samuti avalikkusele ja tööandjatele järgmiselt:

1)    puuetega inimestele, ühendustele ja avalikkusele - muuta hoiakuid puuetega inimeste suhtes positiivsemaks, olla ise aktiivsemad kodanikud ja leida võimalusi kaasamiseks ühiskonnaelus.

2)    kohalikule omavalitsusele - tõhustada puuetega inimeste iseseisvuse suurendamiseks juhtumikorraldust ning suurendada sotsiaal- ja tervishoiuteenuse kättesaadavust ja mahtu.

3)    kohalikule omavalitsusele, töötukassale ja pensioniametile - tagada parem informeeritus teenustest ja toetustest, võtta arvesse puudest tulenevaid ja tööga seotuid lisakulusid ning toetada inimeste tööhõivesse sisenemist.

4)    töötukassale - pöörata suuremat tähelepanu puuetega inimestele suunatud hariduse- ja tööturuteenuste kättesaadavusele ja edendamisele, mis suurendab tööhõivet; viia läbi teabekampaania, et teavitada Töötukassa võimalustest. Jätkata tööandjate teavitamist nii puuetega inimeste võimalustest, kui motiveeritud ja kasutamata inimressursist ning riiklikest toetustest ja teenustest puuetega inimeste töölevõtmisel. Lihtsustada puuetega inimeste toimetulekut parandavate meetmete ja nen­de rahastamise korraldamist eesmärgiga tagada abi ja teenuste kättesaadavus, mis aktiveerib ja motiveerib puuetega inimesi tööhõivesse sisenema ja seal püsima.

5)    Tööandjatele  - mitu uurimuses osalenut rõhutas, et puuetega inimesed tahavad töötada, kuid selleks on vaja muuta tööandjate suhtumist ja hoiakuid, pöörduda Töötukassasse ja uurida töötamisega seotud toetuste ja teenuste saamise võimalustest.

6)    Sotsiaalministeeriumile - suurendada teadlikkust  erinevatest töövormidest, meetmetest ja universaalse disainist ühiskondlikes hoonetes, mis aitavad tagada "ühiskonna kõigile", st võrdsed võimalused puuetega inimestele aktiivseks osalemiseks ühiskonna elus ja töötamisel.

Analoogset kordusuuringut peaks kordama 3 aasta pärast, et välja selgitada töötamist toetavate meetmete mõju liikumispuudega inimeste tööhõivesse sisenemisel.

Liikumispuudega inimesed tõid välja palju arvamusi ja hinnanguid toetavate teenuste kohta. Juhul, kui soovite lugeda magistritööd täispikkuses, siis palun saada e-mail tiiatiik@hot.ee

Viidatud allikad

Haukanõmm, M. (2012). Puudega inimeste arv Eestis. Ajakiri Sinuga, talv 2012. Eesti Puuetega Inimeste Koda. AS Ajakirjade Kirjastus, lk 5. 

Puuetega inimeste konventsioon ja fakultatiivprotokoll (2006). Preambul. Riigi Teataja II, 04.04.2012, 6. Alla laaditud 20. jaanuaril 2013, https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006

Poliitikauuringutekeskus Praxis (2011)  “Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi  jätkusuutlikku rahastamise võimalused” , analüüsi raport.

Poliitikauuringutekeskus Praxis (2012) “Töövõimetuse hindamine, asendussissetuleku võimaldamine ja tööalane rehabilitatsioon Eestis ja viies Euroopa Liidu riigis”

Riigikontroll, audit (2010) “Riigi tegevus puudega inimeste ning töövõimetuspensionäride toetamisel”

OECD (2012),  “Reforming disability benefit schemes: what can Estonia learn from ohter European countries?”

Sotsiaalministeerium (2006), „Puuetega inimeste toimetuleku ja vajaduste uuring“

Tartu Ülikool (2009), „Puuetega  tallinlaste kodust toimetulekut ja käsitlev sotsiaaluuring“. 
Kasutasin neid läbivalt töö jooksul. 
Magistritöö tutvumise soovist anna palun teada e-mailile tiiatiik@hot.ee ja saadan selle heameelega tutvumiseks.