21. august 2015

Puhkuseblogi: Rand, sport, raamatud ja haiglas

Kui puhkuseplaane teha, siis ikka suurelt. Enne puhkust sai käia Tallinna liikumispuudega inimeste suvelaagris ja Eesti ratastoolitennise MV mänge vaatamas ning kaasa elamas. Osalejaid oli 8 ja Arko osales seal teistkordselt. Tore, kui inimene teeb seda mis talle meeldib. 



Aga puhkusereisist välismaale unistasin juba eelmisel aastal. Siis jäi Arko haigeks. Nüüd oli vaja veel teha reisikindlustus ja pakkida asjad, kuid ka sellel suvel jäi Arko haigeks. Siis saimegi lisaks tema sünnipäevale kodus käia  6 korda regionaalhaigla EMOs. Seal möödub aeg ikka väga pikkamisi, oodates mitme ukse taga ja aega kulub 2 kuni 4 tundi. Aga mis teha. Kuna minul oli puhkus, siis käisin kaasas, kohtasin seal mitmeid tuttavaid ja üritasime rahulikuks jääda. Rahvast käib seal erakorralises vastuvõtus ikka palju, mõned traumadega, kuid ka selliseid, kes ei jõua eriarsti järjekorda pikalt oodata ja saab kiiremini. Suvel on igasuguseid traumasid jalgratastega, saega, koperdamisi tänavatel. Eks ikka mõni saadeti kohe tagasi perearstile. Meile öeldi, et kui tahate kiiremini, siis tulge hommikul pool 9 ajal. Oli ka selliseid külalisi, kes soovisid järjekorras ette saada ja ma arvan, et just selliste trügijate ja eelisjärjekorda soovijate puhul ongi vajalik see numbriaparaat. Tervis kõige kallim vara. Perearstiga saab ka tänapäeval telefoni või e-maili teel suhelda ja ei pea iga kord kohale minema.

Selle kõige kõrval oli minul palju vaba aega. Sain sõita jalgrattaga, puhata Kakumäe rannas ja kolada poodides, teha süüa ja osta maasikaid. Sellel aastal oleme neid tõepoolest palju ostnud aga ise pole täis saanud. Kakumäel olid meres millimallikad. Lapsed neid kardsid, kuid ujuda oli hea. Ega üle paari tunni rannas ei saagi olla. Päike kõrvetab ja ajab pea uimaseks. Päikesepaistel lugemine on ka raske ning tukkuda ei tahaks liivas. Aga kus on tuult, seal on ka purjeid.


Puhkuse ajal saab ka lugeda. Minu lugemisvaraks jäi reisiraamat Aafrika reisist, mis mulle meeldis. Olin eelmise reisi raamatut lugenud ja see reisikiri on nii vaimukas, huvitav. Veel lugesin neid Maalehe raamatuid. "Inglid sinu juures" ja "Söö mida hing ihkab." Lisaks igasuguseid ajakirju. Huvitavamad kohad lugesin Arkole ette. Lõpuks sai Arko tervis enam vähem korda ja sõitsime maale oma viimast puhkuse nädalat veetma. Arko maakodus oli tore. Natuke reisisime ringi ja sellest kirjutan edaspidi.   









  

Kommentaare ei ole: