30. detsember 2015

Hea teada: Uus aasta toob peretoetuste tõusu, karmimad tervisenõuded juhtidele, töövõimereform

Edastan Õhtulehe artikli järgmise aasta muudatuste kohta. Link on nagu ikka pealkirja sees.

LOE, MIS MUUTUB! Uus aasta toob peretoetuste tõusu, karmimad tervisenõuded juhtidele, töövõimereformi

, 30. detsember 2015
2016. aasta toob sotsiaalvaldkonnas kaasa mitmeid oluluisi muutusi.
Tõuseb igakuine lapsetoetus esimesele ja teisele lapsele. Toetus esimesele ja teisele lapsele tõuseb järgmise aasta 1. jaanuarist 50 euroni. Riiklike peretoetuste seaduse muudatus määrab lapsetoetuse tõusu järgnevaks neljaks aastaks.
Toimetulekutoetus suureneb. Puuduses olevate perede toetamiseks tõuseb toimetulekupiir 2016. aastal 130 euroni üksi elavale isikule ja perekonna esimesele liikmele, samuti pere alaealistele lastele. Iga järgneva täisealise perekonnaliikme toimetulekupiir tõuseb 104 euroni. 2015. aastal olid toimetulekupiirid vastavalt 90 ja 72 eurot.
Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir tõuseb. 2016. aastal tõuseb vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir perekonna esimesele liikmele 358 euroni, igale järgnevale vähemalt 14-aastasele pereliikmele 179 euroni ja igale alla 14-aastasele pereliikmele 107,4 euroni. 2015. aastal olid vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiirid vastavalt 329, 164,5 ja 98,7 eurot.
Uue aasta 1. jaanuarist hakkab kehtima uus sotsiaalhoolekande seadus. Üheks olulisemaks muudatuseks on miinimumnõuete kehtestamine kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste kvaliteedile. See aitab kaasa abivajavate isikute teadlikkuse suurendamisele abi saamise võimalustest ja eesmärkidest. Samuti võimaldab selgem regulatsioon saada riigil senisest paremat ülevaadet sellest, millistes omavalitsustes vajab teenuste kvaliteet ja kättesaadavus parandamist ning mille kohta saadud andmed võimaldavad vajadusel plaanida riigi tasemel muutusi olukorra parandamiseks.
Prognooside kohaselt tõusevad pensionid järgmise aasta aprillist 5,7 protsenti. Keskmine vanaduspension tõuseb 44-aastase staažiga inimesel 375 eurolt 396 euroni. Keskmine pension jääb tulumaksuvabaks, kuna tõuseb ka pensionide täiendav maksuvaba tulu.
Rehabilitatsiooniteenuste järjekorrad lühenevad. Tänu täiendavatele eelarvelistele vahenditele on võimalik lühendada oluliselt rehabilitatsiooniteenuste ootejärjekorda, kus on täna järjekorras ligi 9000 inimest. Eesmärk on tagada see, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele saadakse ühe aasta jooksul. Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse eelarve on 2016. aastal 8,85 miljonit eurot, kasv 1,4 miljonit eurot.
Jõustub uus lastekaitseseadus. 2016. aastal rakendub uus riiklik lastekaitsekorraldus, mis on suunatud laste ja noorte sotsiaalsete ning terviseriskide ennetamisele ning vähendamisele. Sealhulgas hakatakse peredele pakkuma uusi tugiteenuseid, areneb perelepitusteenus, jätkuvad vanemahariduse programm (vanemlusprogramm) ja lastekaitsetöötajate täiendkoolitused. Lastekaitseseaduse rakendamise eelarve on 2016. aastal 1,4 miljonit eurot. 2015. aastal oli eelarve 294 420 eurot, muutus on ligi 1,1 miljonit eurot. Uue lastekaitseseaduse rakendamisel suudetakse paremini ennetada nii laste kehalist kui vaimset väärkohtlemist ja õigeaegsemalt sekkuda. Lapse väärtustamisel on oluliseks sammuks uue lastekaitseseadusega keelustada lapse igasugune väärkohtlemine, sealhulgas ka kehaline karistamine. Samuti sätestab uus seadus igaühe kohustuse anda asjaomastele asutustele abivajavast lapsest teada.
Sotsiaaltöötajate palgafond suureneb. Laste asenduskodude ja erihoolekande asutuste töötajate palgafond suureneb 4% võrra.
Jätkub vägivallaohvritest naistele ja nende lastele nõustamisteenuste ja turvalise majutuse pakkumine. Vägivallaohvritest naised ja nende lapsed saavad kaitset, mõistmist, tuge ja asjatundlikku nõustamist (sealhulgas psühholoogilist ja juriidilist), et vägivallast pääseda. Samuti jätkub tugitelefoni 1492 teel abi pakkumine. Ööpäevaringse üleriigilise tasuta tugitelefoni eesmärk on pakkuda esmast abi ja nõustamist vägivallaohvritest naistele, nende lähedastele ja ohvritega kokku puutuvatele spetsialistidele. Telefonil vastavad koolitatud nõustajad. Vägivalla ohvritele on väga oluline teada, et nad ei ole oma olukorras üksi. Nad vajavad teavet, kuidas kaitsta ennast ja oma lapsi. Seda tüüpi esmast kriitilise tähtsusega nõustamist ööpäevaringne tasuta telefoniliin ka pakub.
Puuetega inimestele mõeldud abivahendite kättesaadavus paraneb ning psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande ootejärjekorrad lühenevad. Puudega inimestele igapäevaeluks ja tööks vajalike abivahenditega seonduvad iga-aastased probleemid lõpetatakse abivahendite reformi jõustumisega 2016. aastal. Senise maakonnapõhise abivahendite süsteemi asemel käivitub 2016. aastal riiklik süsteem, mis muudab abivahendite kättesaadavuse lihtsamaks ning kvaliteetsemaks. Lihtsustub ka abivahendi saamisega seonduv asjaajamine. Erihoolekande reorganiseerimine jätkub psüühilise erivajadusega inimestele kvaliteetsemate ning kogukonnalähedaste teenuskohtade loomisega, millega lühenevad ka järjekorrad. Eesmärk on paremate ja personaalsemate teenuste pakkumine. Euroopa Liidu vahendite toel jätkatakse suurte hoolekandeasutuste reorganiseerimist.
Tervise valdkond
Tervishoiutöötajate palk kasvab. Riigieelarvest finantseeritavates tervishoiuasutustes tuleb vastavalt 19. detsembril 2014. aastal sõlmitud tervishoiutöötajate kollektiivlepingule tagada tervishoiutöötajatele palgatõus 10-11% võrra.
Pereõdedel tekib ravimiretsepti väljakirjutamise õigus. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muudatuste vastuvõtmine suurendab pereõdede rolli retseptide väljakirjutamisel ning riskirühmade ja krooniliste haigete regulaarsel jälgimisel ja nende ravi korraldamisel. Pereõe rolli laiendamine võimaldab vähendada perearstide töökoormust ning parandab esmatasandi tervishoiuteenuse kättesaadavust, paraneb üldarstiabi osutamisel pereõe iseseisva vastuvõtu kvaliteet, terviklikumaks muutub krooniliste haigete jälgimine ja tervisealane nõustamine.
Uuendatud on tervisenõuded mootorsõidukijuhtidele. 1. jaanuaril 2016 jõustuvad mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja uuendatud tervisenõuded, kuhu lisanduvad uneapnoed reguleerivad muudatused. Uued nõuded juhtidele tähendavad, et keskmise raskusega või raske uneapnoe puhul on vajalik eriarsti otsus, et haigus on kontrolli all. Samuti tuleks seisundit kontrollida iga 3 aasta tagant või 1 kord aastas, kui tegemist on kutselise juhiga. On oluline arvestada, et tulenevalt uutest nõuetest võib uneapnoe või selle kahtlustuse korral tervisetõendi taotlemise periood pikeneda.
Haigekassa poolt hüvitatavate haiguspäevade arv ühes kalendriaastas ei ole enam piiratud. 2016. aasta 1. jaanaurist muutub kehtetuks piirang ravikindlustuse seaduses, millega oli sätestatud, et kindlustatud isikul on õigus saada haigushüvitist kokku mitte rohkem kui 250 kalendripäeva kalendriaastas.
Kaheksa järgneva aasta jooksul ehitatakse või renoveeritakse üle Eesti 113,6 miljoni euro eest vähemalt 35 esmatasandi tervisekeskust, aastaks 2018 peab neist olema valmis saanud juba 15 tervisekeskust. Tervisekeskuste loomine tugevdab perearstiabi ja parandab arstiabi kättesaadavust.
Kasvavad haiguste ennetamiseks ja sõltuvuste vähendamiseks tehtavad kulud. Täiendav raha (lisaks Euroopa Sotsiaalfondi vahenditele) suunatakse haiguste ja sõltuvuste vältimise eesmärgil tehtavale ennetustegevusele, näiteks terviseedendusele töökohtades, samuti tubakast loobumise nõustamisele ja pakutakse senisest suuremas mahus nõustamisteenuseid ning ka asendusravi muude sõltuvusprobleemidega isikutele. Ennetustegevusteks on kavandatud kokku 9,3 miljonit eurot, kasv kokku on 2,9 miljonit eurot.
Kehtestatakse rangemad piirangud tubakatoodete koostisele ja märgistuse nõuetele ning alkoholi reklaamile. Riigikogule esitatud tubakaseaduse muutmise eelnõu ühe peamise muudatusena karmistuvad alates 2016. aasta 20. maist vastavalt Euroopa Liidu õigusele tubakatoodete pakendamise ja märgistamise nõuded, millega seoses muutuvad kohustuslikuks pilthoiatused sigarettide ja suitsetamistubaka, sealhulgas vesipiibutubaka pakenditel. Eelnõuga keelatakse tubakatoodetes lisandina ka vitamiinide, kofeiini või tauriini ja muude stimulaatorite kasutamise ning tubakasuitsule värvuse või hõlbustavad nikotiini omastamist andvate ainete kasutamise 2016. aasta 20. maist. Samuti ei tohi tubakatoodete filtrid, paberid, pakendid ja kapslid sellest ajast alates sisaldada maitse- ja lõhnaaineid, tubakat ega nikotiini. Sigarettidel ja sigarettideks keerataval suitsetamistubakal ei tohi edaspidi olla tubakast eristuvat maitset ega lõhna (erandina on antud üleminekuaeg mentooliga maitsestatud tubakale – kuni 20. mai 2020). Välja on töötatud alkoholiseaduse eelnõu, millega asutakse ellu viima alkoholipoliitika rohelises raamatus toodud põhimõtteid. Eelnõu algatamise peamine eesmärk on rahva tervise kaitse, alkoholist tingitud sotsiaalsete ja tervisekahjude vähendamine ning alkoholitarbimise ja sellest tulenevate kahjude vähendamine alaealiste hulgas.
Tehakse riskiva seksuaalkäitumise ja HIV-ennetuse alast tööd erinevates sihtrühmades, jagades informatsiooni, kujundades hoiakuid ja oskusi, korraldades koolitusi ning tagades testimise ja kaitsevahendite kättesaadavuse.
Tagatakse valmisolek HIV/AIDS-i ravimite soetamiseks senisest suuremas mahus. See võimaldab paremini tagada vajalike ravimite kättesaadavuse. Kui 2015. ja varasematel aastatel olid ravimikulud eelarvest kindlaks määratud ega võinud planeeritud kulu ületada, siis alates 2016. aastast on kulud arvestuslikud, mis tähendab, et kui ravimeid on vajalik kasutada ja hankida rohkem kui eelnevalt planeeritud, on seda võimalik paindlikult teha.
Töö valdkond
Töövõimereform käivitub. Töövõimereformi rakendumine 2016. aasta jaanuarist toob kaasa vähenenud töövõimega inimestele ja nende potentsiaalsetele tööandjatele mahuka teenuste valiku pakkumise. Teenuseid osutavad Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet. Juulist rakendub uus inimese tegevusvõimekust ja -piiranguid arvestav töövõime hindamise kord, mis on aluseks pakutavate teenuste vajaduse hindamisel ja töövõimetoetuse maksmisel.
Tõuseb töötutoetuse määr. Kui 2015. aastal oli töötutoetuse määr 4,01 eurot, siis 2016. aastal on see 4,41 eurot päevas. Töötutoetus, mis oli 2015. aastal keskmiselt 124,25 eurot kuus, tõuseb uuel aastal 136,71 euroni.

Kommentaare ei ole: