Sellest Kiisumiisu lahkumisest on nüüd möödas 2 kuud ja elu ilma vana kassita on kurb. Samas ei soovi ka uut kassikest võtta. Kõik halvad märgid kassi tervise halvenemisest tekkisid 2 nädalat varem. Täpselt tantsupeo ajal. Järsku kass tegi imelikku häält ja viskus magamistoas päeva ajal külili ning rapsis käppadega. Istusin kiiresti kassi kõrvale maha ja võtsin ta sülle. Kiisumiisu oli uimane ja hiljem kõndis taaruva kõnnakuga. Tal rohkem sellised krambihood ei kordunud. Päevad vanal kassil kulgesid edasi. Kass sõi ja magas ja käisime korra veel õues jalutamas. Tundus, et nii jääbki. Aga kõik muutus reede õhtul 2 nädalat hiljem. Siis kui kassi tabas uus krambihoog ja sellest ta päriselt ei toibunudki. Kõndis paar sammu ja tuigerdas. Sõi ja suutis minna oma liivakasti. Hoidis meie ligi. Laupäeva öösel ta enam praktiliselt ei liikunud, kräunus ja oli pikali maas. Tundus, et kassike pole enam teadvusel. Samas silmad olid lahti aga süüa ta ei suutnud. Olukord ei paranenud ja krambid läksid hullemaks, krambihoogude ajal kass viskles mööda põrandat. Istusin ta juures ja ainult nutsin. Öö möödus ja hommikul läksin loomakliinikusse, kuid see oli veel suletud. Tulin koju tagasi ja helistasin loomakliinikusse ning mulle anti aeg kl 12.30. Jätsime koos Arkoga kassiga hüvasti. Panin ta transpordipuuri ning kõndisin loomakliinikusse. Sealne teenidnus oli suurepärane. Täitsin ankeedi ja minu sooviks oli viibida kassi juures tema viimastel eluhetkedel. Kassi seisusnd oli väga raske. Kassil oli pikk ja ilus elu. Ei kartnud ta kasse ega teisi koeri. Viibisin kassi juures, kui talle tehti süst, mis ta magama pani nning paitasin teda kuniks teine süst mõjumia hakkas. Kassi südaenam ei löönud. Nii kurb oli. Kiisumiisu elas u 15-16aastaseks. Kass pakiti kliinikus valgesse karpi. Avaldati kaastunnet. Tasusin arve ja kõndisin koos kassiga koju. Kass suri 16.07.2023.
Selline armas kiisukäpp oli meiega koos üle 5 aasta. Viimased 2 aastat pidime teda diabeedi tõttu palju ravima ja sellele lisandus veel pankreatiit. Kass oli eritoidu peal, aeg ajalt käisin temaga loomakliinikus. Kassile tegid ka muret kõrvaprobleemid. Aga ikka on tuba tühi ja kass meie mälestustes. Pakkusime talle head ja pikka elu. Kiisumiisu õpetas meile kannatlikkust ja pühendasin igal hommikul kl 8 ja õhtul kl 20 kassile, sest ta vajas süstimist. Õnneks oli abiks ka Arko ja Mari-Liis sel ajal, kui meie puhkusel või automatkadel.
Head teed, triibuline kass. Ilusaid seikluseid kiisudetaevas...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar