7. märts 2010

Kevadet otsimas Valtus 06 03 2010

Laupäeval saime jälle linnast välja. Sõit viis Raplamaale, Valtu Spordimajja, kus toimusid Eesti Invaspordi Liidu meistrivõistlused. Toimus mängudelaager üle 70 osalejale ja lisaks pealtvaatajad. Invasport on Eestis popp. Kohal oli palju mehi ja ka naisi.

Jõudu prooviti lauatennises, kabes-males, koroonas. Arko pani ennast proovile koroona alal ja edukamalt kui eelmistel aastatel. Kokkuvõttes on ta Eesti 3. koht B-klassis. Aeg lendas nii kiiresti, et koju saime alles kella 21 ajal. Piltegi klõpsisin läbi aknaklaasi, sest tahtsin omadele pöialt hoida ja suhelda. Kaasa võetud sotsiaalkomisjoni väljasõidu protokollgi sai laptoppi toksitud. Tegus päev oli ja mälestuseks pildid ja kevadised jääpurikad ja palju lund.

Pilte näed siit:
http://picasaweb.google.com/arko.vool/20100306ValtuKoroonavoistlus6032010#

2. märts 2010

Kutse puuetega inimeste uuringu tulemuste tutvustamisele

Uuringu „Puuetega tallinlaste kodust toimetulekut käsitlev sotsiaaluuring“ tutvustamine leiab aset k.a. 8. märtsil algusega kell 11.00 Tallinna Puuetega Inimeste Koja saalis (Endla tn 59).

Uuringu eesmärk oli selgitada välja puuetega inimeste toimetulek oma kodus, eluasemega seotud teenuste kättesaadavus ja sobivus ning vajadus uute teenuste järele. Uuringu teostamiseks korraldatud riigihanke võitis Tartu Ülikool. 2009.
aasta sügisel küsitleti 814 tööealist puudega tallinlast. Lisaks viidi läbi fookusgrupid ja süvaintervjuud nii puuetega inimeste kui teenuseosutajatega. Tallinna Invakomisjoni ja Tallinna Puuetega Inimeste Kojalt tulnud ettepaneku kohaselt otsustas Tallinna Linnakantselei arenguteenistuse linnauuringute osakond koos Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametiga korraldada puuetega tallinlaste seas eluasemeteemalise uuringu. Uuringu tulemusi tutvustavad Tartu Ülikooli Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi juhataja Jüri Kõre ja Tartu Ülikooli Sotsiaal- ja haridusteaduskonna sotsioloogia, sotsiaalpoliitika ja sotsiaaltöö programmijuht Rein Murakas.

27. veebruar 2010

Märts. Käes on kummikute aeg...


Rääkisin juba ammu, et ei see lumi taeva jää ja oh imet, tuli ja tuli ja tuli sel aastal seda lund. Lastel nalja kui palju, sest saab kelgutada jasuusatada. Loomad ja linnud hädas, et pole süüa ja maa puhta valge. Nii märkasin isegi Mustamäe paneelelamute vahel pardiperet. Passivad ikka ühe akna juures, juu selt midagi noka vahele on poetatud. Ise kontrollisin oma rõdu linnumaja üle ja seal oli teri veel alles. Aga pardid juu rõdule ei lenda. Eile sõitsmie linnas ringi ja Tondi selveri juures oli juba suur porilomp, millest autod mööda laveerisid aga veel ette nägelikumad on teetöölised. Järvevana teele olid kohe sihid sisse lükatud, kohe mõlemale poole teeveertesse, et veel oleks ikka kuhu voolata. Meie kortermaja eest oli keskmiste sissekäikude eest lumi eile ära veetud, teisele poole teed, muruplatsile. Aga ei mingid ära voolukanaleid. Nüüd siis mitu päeva sula ja eks seda vett jagub igale poole. Siis tuleb see pori välja, mis lumehunnikute all peidus on. Õhus on kevadet. Poodideski on lumelabidad vahetatud ringi kummikute vastu. Õige, sest müüa tuleb ikka seda, mille järgi nõudlus on.

Sain tuludeklaratsioonigi täna tehtud. Eelmised aastad ruttasin tegema aga sel aastal lihtsalt ei viitsinud, sest märtsi lõpp on mägede taga, õigemini lumemägede taga. Nüüd siis süda rahul ja päev asja ette läinud. Aga meie põhiteema on täna suusatamine. eks siis õhtul jälle teleka ette. Olümpiat ongi veel paariks päevaks jäänud. Hoiame pöialt, et Eestil hästi läheb.

25. veebruar 2010

Invaparkimine ja parkimiskontroll Tallinnas

Probleemid invaparkimisega on Tallinnas suured ja millegi pärast jamad on ka lumekoristuse ja järelvalvega, sest olen ise taksojuhtidega kembelnud, sest nemad käivad invaliididest tädidega poes ja pargivad risti ukse ette. Ka taksojuhte peaks parkimiskontrollid teavitama invaparkimisest. Taksojuhid vaid teenindavad inimesi ja teenindajatele need tasuta invaparkimise soodustused ei kehti.

Kahjuks puudub Tallinnas vähestel kohtadel tasuta invaparkimise võimalus, sest pea kõik suured kaubanduskeskused on oma alad tasuliseks muutnud ka ratastoolis ja raske liikumispuudega iniestele invaparkimiseks. Tallinna linnal oleks vaja välja töötada sama korralik andmebaas invaparkimise kohta kui on bussiplaanides kollasega märgitud madalapõhjalised liinibussid, trollid ja trammid. Sellest oleks palju abi ja siis oleks ka linnal ülevaade invaparkimiskohtadest. Kommunaalamet saaks siis ka paremini korraldada lumekoristust inaparkimiskohtadest ja selle äärest. Hea näide on 17.02.2010 Tallinna Kaubamaja invaparkimiskoht, mis on lume all, milleni pääsemiseks peab konkureerima marsuuttaksode ja taksodega. Samas kui sinna parkida, siis peab liikumispuudega juht tulema roolist välja ratastooli ja leiab ennast keset sõiduteed ja siis on need kõrged servad, kust üles ei saa ja peab minema kaubaautode sissepääsuni, et seal kõnniteele saada. Samas ehitusmäärus Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrus nr 14 http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=226420
kirjutab lahti ja annab joonised ka ette kuidas ehitada, märgistada invaparkimiskohti.

Tänane artikkel Eesti Päevalehest:

Parkimiskontroll varitseb invaliidi saatjate autosid

http://www.epl.ee/artikkel/492613

Aastaid haigetele ja puuetega inimestele peavalu valmistanud raske ligipääs Ida-Tallinna keskhaiglale võib saada selle aasta jooksul leevendust. Seni aga tuleb invaliidi haigla ukseni viimist toetaval saatjal riskida auto teisaldamisega, sest võitlus käib mõne üksiku legaalse parkimiskoha pärast.

Ravi tänaval asuvat silma­kliiniku taastusraviosakonda kü­lastava liikumispuudega Piia sõnul on teda haigla ukseni talutanud poja auto parkimiskorraldajate saagiks langenud juba kahel korral.

„Selliseid juhtumeid on veelgi, eriti just puuetega laste vanematel,” tõdeb Eesti Puuetega Inimeste Fondi juhataja Genadi Vaher, kelle sõnul ei ole kindlasti tegu ainulaadse juhtumiga. Ta selgitab, et kehtiva seaduse kohaselt tehakse vahet, kas roolis on invaliid või teda teenindav saatja. „Teenindavas rollis isikutele tasuta parkimise õigust ei ole. Kahjuks on pool Tallinna linna siniste joontega piiratud ja tavalise inimese, sh ka saatja jaoks, on seal parkimine tasuline.”

Vaheri sõnul on see probleemiks nii haiglate kui ka koolide juures puudega lapsi saatvatele vanematele. Ta selgitab, et uues liiklusseaduses seda vahet enam ei tehta, kuid seadus jõustub parimal juhul alles tänavu 1. juulist.

Kepiga liikuva Piia sõnul peaks haigla tagama vähemalt need paarkümmend minutit parkimist, mille jooksul saatja jõuaks vaevaliselt liikuva inimese ukseni viia ja liftiga üles arsti juurde aidata. „Kas ei saaks seda asja inimlikumalt teha? Sinna ei minda ju teatrisse või restorani, sinna lähevad haiged ja puuetega inimesed!” küsib ta. Ametlikult on Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) juures praegu puuetega inimestele kuus parkimiskohta, kuid silmakliiniku jaoks, mida külastas ka Piia, ainult üks koht. Parem ei ole olukord ka ITK Magdaleena üksuses (Pärnu maantee 104), kus on vaid kaks invaparkimiskohta polikliiniku sissepääsu juures, ega Järve üksuses (Energia 8), mille sissepääsu juures on üks invaparkimiskoht.

Ida-Tallinna keskhaigla turundusjuht Svea Talving kinnitab, et haiglal on siiski kavas parkimisvõimalusi avardada. „See on hästi suur projekt ja loodame, et 2010 on näha esimesed muutused,” lausus ta. Kuna parkimiskohti on praegu haigla territooriumil vähe, soovitab ta auto jätta tasulisse parklasse.

Ratastoolimärgid lume all peidus
•• Parkimiseks vajalikku tõendit saab puudega inimene taotleda kohaliku omavalitsuse kaudu arstitõendi alusel. Kaarte müüb omavalitsustele Eesti Puuetega Inimeste Fond.

•• Fondi juhataja Genadi Vaheri sõnul on pealinnas aga tõsine probleem ka parkimiskohtade märgistamisega, mida kiputakse tegema ainult nii, et asfaldile joonistatakse sinine triip ja valge ratastooli sümbol, kuid liiklusmärki lisaks ei panda.

•• „Tahtsime, et see oleks seadusaktides, siiamaani ei ole seda aga arvesse võetud,” tõdes ta. „Kui seda kohta ei värskendata, kuluvad need jooned ära ja kui on pori või talv, pole neid enam üldse näha.”

•• Vaheri sõnul on invaparkimise märgistamise probleem Tallinnas üldine. Ta soovitab võtta eeskuju kaubanduskettide parklatest, kus liiklusmärgid on enamasti siiski üles seatud.

24. veebruar 2010

Meenutusi Auli Lõokeselt Aasta Tegu 2009.

Aeg läheb nii kiiresti, et on viimane hetk meenutada möödunud nädalal toimunud tänuüritust Aasta Tegu 2009.

Suured tänud kõigile, kes selle heaks kordaminekuks õla alla panid! Tänud Villu Urbanile ja Tarmo Loosele, kes rääkisid oma Ameerika reisist, Arko Voolule ja Tiia Tiigile jutu eest sellest, mis liikumisvabaduse kaardistamisel nii hea kui halva poole pealt silma jäänud, Sven Kõllametsale mõtiskluse eest liikumispuudega noortest. Kõik nad olid jutu illustreerimiseks kokku pannud PP-esitluse. Ja muidugi väikesele kanneldajale Maikile ja hõbehääl Maarja Kaplinskile, kes publikut lummasid. Tiia ja Arko olid nagu alati abiks piltnikena, tänu Sven Reemeti nobedale tegutsemisele on pildid vaatamiseks üleval meie koduka pildigaleriis http://www.elil.ee/?doc=10023&imgpath=galerii/EMGK64VXHLLR. Vova Bogatkin püüdis olulised hetked videosse, loodetavasti jõuab kokkuvõte peatselt ka kodulehe videoteeki.

Seekord olid tervitamas Riigikogu aseesimees Keit Pentus, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu, minister Hanno Pevkur ja Eesti Panga asepresident Rein Minka.

Kurvaks tegi pisut see, et erinevatel põhjustel jäi inimesi tulemata. Haigus ei küsi aega ja kuna pangahoonesse saamine oli etteteatamisega nimekirja alusel, ei olnud võimalik ka neid, kes tulla oleksid soovinud, viimasel minutil kutsuda. Seetõttu on piltidel näha ebaharilikult palju vabu kohti.

Juhatuse esimehe Ants Leemetsa idee välja anda üritusel uuendusena Hapu Õun pälvis pressi tähelepanu. Kohal oli ajakirjanikke nii lehtedest kui raadiost, TV3 ja AK. Valdavalt soovitigi teada Hapu Õuna tagamaid, seda sai Arko Vool kaamera ees korduvalt selgitada.
Vaadake AK uudistest:
kell 17.00 http://uudised.err.ee/?0534940&id=30450&play
kell 18.30 http://uudised.err.ee/?0534940&id=30452&play
TV3 18.02. uudiste arhiivist http://www.tv3.ee/content/blogcategory/429/583/
Venekeelne Vesti avaldas üritusest põhjaliku piltidega ülevaate: http://www.vesti.ee/mestnie/17296/

Solarise hädade tõttu hilinesime Aasta Tegu 2009 üritusele

Kui nüüd loen Gerd Tarandi sissekannet pealkirjaga:Avatar 2/3, täielik #FEIL ja kuidas inimesi mitte evakueerida
http://www.gerdtarand.eu/arhiiv/5069

Solarises inimeste kehvast ja oskamatust teavitamisest tulekahjuhäire korral, siis kerkib paratamatult huultele küsimus, et mida peavad sel juhul tegema ratastoolis külastajad, et hoonest ohu korral kiiresti välja pääseda? Miks tehakse selliseid invalifte, mida pole sihtrühmal võimalik kasutada? Miks tuuakse vabanduseks, et see lift on lukus ja töötab vaid kaardiga sellepärast, et tavainimesed kasutasid seda sõtmiseks ja ratastoolis inimesed ei pääsenud lifti? Miks pole sellist probleemi nt Viru keskuses või Kristiines? Seal on lahendatud isegi invaparkimine nii, et turvamehed tegelevad oma tööga ja jälgivad inimesi, kes invakohtadele pargivad ja hoiatav neid. Miks ja miks on meie elu selline, et kõik lihtsad asjad muudetakse igaks juhuks nii keeruliseks? Mis saab siis ratastoolis inimestest kui tulekahjuhäire korral liftid välja lülitatakse? Kuidas nad oma autoni pääsevad?

Sellepäerast küsin mina, et miks meie näeme ratastoolis inimesi nii harva ühistranspordis, teatrites, kaubanduskeskustes ja linnatänavatel? Sageli saamegi oma vastused nendele küsimustele just neid mikse esitades ja sellele mõeldes. Tegelikkuses olen selline inimene, kes saab orienteerumisega hästi hakkama ja kuna 2 korda on Soraises ka käidud, siis tundus Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu pakkumine parkida Solarise keldris asuvasse parkalsse invkohale igati mõistlik ja loogiline valik. Mõeldud tehtud aga siis algasid hädad. Arko sai oma Opeli invakohale pargitud. Läksime kahekesi liftini, mille silt oli minule nähtav aga Arko oma ratastoolis istuja kõrguselt seda ei näinud. Invalifti olime kasutanud ka varem. Sisenesime lifti ja lift pani plaksti uksed kinni. Meie vajutasime nuppu 1.korrusele ja tabloole ilmus kiri LUKUSTATUD! Kurb oli seal istuda, andsime kella ja siis uksed avanesid, proovisime uuesti. Kuskil polnud kirja, et lift töötab koodkaardiga. Mina läksin välja ja kõmpisin 0. korrusele turvatöötajat otsima. See peale jõudis lift minuni ja seal oli üks naistöötaja, kes saatis ka ratastoolis neiut liftiga 0.korrusele. Ma küsisin aga kus on see mees, kes liftis oli? Vastus oli, et 1. korrusel ja otsib invawc-d. Läksin töötajaga kaasa ja sõitsime siis 1. korrusele, võtsin sealt Arko peale ja sõitsime tagasi 0. korrusele, kus asub maja ainuke inva-wc. Seal käidud ja olime targemad ning andsime kella, turvamehed kõnnivad edasi tagasi aga meid nad ei tee märkamagi. Aeg oli juba nii kaugel, et meil oli väga kiire Eesti Panga majja üritusele jõudmiseks. Meil oli seal ettekanne ja minul fotograafitöö tellitud.
Kui kõnetasime lõpuks ühte turvatöötajat, siis ta küsis, et miks te kella ei helista? Me helistasime aga juu polnud piisavalt instrueeritud turvamehi, kes oma kaardiga lifti tööle panna suudavad. Sama mees siiski kasutas oma koodkaarti ja nii saime 1. korrusele. Paraku see sekeldus võttis palju aega ja me hilinesime mõned minutid pidulikule vastuvõtule. Piinlik aga miks siiski tehakse meie elu nii keeruliseks lihtsates asjades. Mujal riikides ringi reisides pole see elu nii keeruliseks muudetud. Mis on hea liikumispuudega inimesele on sobilik kasutada ka meil.

Saadan ka arupärimise Solarisesse edasi.

Head Vabariigi 92. aastapäeva!


Püha, saab rahulikult vabal päeval televiisorist paraadi vaadata ja õhtul pidusööki nautida teleka ees, kus näidatakse EV Presidendipaari vastuvõttu. Head Vabariigi aastapäeva!

Töötu inimese toimetamised

Olen tänaseks päevaks olnud töötuna arvel ja otsinud tööd 9 kuud. Selle aja sees olen saanud puhata, kodus toimetada, raamatuid lugeda ja ra...