Probleemid invaparkimisega on Tallinnas suured ja millegi pärast jamad on ka lumekoristuse ja järelvalvega, sest olen ise taksojuhtidega kembelnud, sest nemad käivad invaliididest tädidega poes ja pargivad risti ukse ette. Ka taksojuhte peaks parkimiskontrollid teavitama invaparkimisest. Taksojuhid vaid teenindavad inimesi ja teenindajatele need tasuta invaparkimise soodustused ei kehti.
Kahjuks puudub Tallinnas vähestel kohtadel tasuta invaparkimise võimalus, sest pea kõik suured kaubanduskeskused on oma alad tasuliseks muutnud ka ratastoolis ja raske liikumispuudega iniestele invaparkimiseks. Tallinna linnal oleks vaja välja töötada sama korralik andmebaas invaparkimise kohta kui on bussiplaanides kollasega märgitud madalapõhjalised liinibussid, trollid ja trammid. Sellest oleks palju abi ja siis oleks ka linnal ülevaade invaparkimiskohtadest. Kommunaalamet saaks siis ka paremini korraldada lumekoristust inaparkimiskohtadest ja selle äärest. Hea näide on 17.02.2010 Tallinna Kaubamaja invaparkimiskoht, mis on lume all, milleni pääsemiseks peab konkureerima marsuuttaksode ja taksodega. Samas kui sinna parkida, siis peab liikumispuudega juht tulema roolist välja ratastooli ja leiab ennast keset sõiduteed ja siis on need kõrged servad, kust üles ei saa ja peab minema kaubaautode sissepääsuni, et seal kõnniteele saada. Samas ehitusmäärus
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrus nr 14 http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=226420kirjutab lahti ja annab joonised ka ette kuidas ehitada, märgistada invaparkimiskohti.
Tänane artikkel Eesti Päevalehest:
Parkimiskontroll varitseb invaliidi saatjate autosid
Aastaid haigetele ja puuetega inimestele peavalu valmistanud raske ligipääs Ida-Tallinna keskhaiglale võib saada selle aasta jooksul leevendust. Seni aga tuleb invaliidi haigla ukseni viimist toetaval saatjal riskida auto teisaldamisega, sest võitlus käib mõne üksiku legaalse parkimiskoha pärast.
Ravi tänaval asuvat silmakliiniku taastusraviosakonda külastava liikumispuudega Piia sõnul on teda haigla ukseni talutanud poja auto parkimiskorraldajate saagiks langenud juba kahel korral.
„Selliseid juhtumeid on veelgi, eriti just puuetega laste vanematel,” tõdeb Eesti Puuetega Inimeste Fondi juhataja Genadi Vaher, kelle sõnul ei ole kindlasti tegu ainulaadse juhtumiga. Ta selgitab, et kehtiva seaduse kohaselt tehakse vahet, kas roolis on invaliid või teda teenindav saatja. „Teenindavas rollis isikutele tasuta parkimise õigust ei ole. Kahjuks on pool Tallinna linna siniste joontega piiratud ja tavalise inimese, sh ka saatja jaoks, on seal parkimine tasuline.”
Vaheri sõnul on see probleemiks nii haiglate kui ka koolide juures puudega lapsi saatvatele vanematele. Ta selgitab, et uues liiklusseaduses seda vahet enam ei tehta, kuid seadus jõustub parimal juhul alles tänavu 1. juulist.
Kepiga liikuva Piia sõnul peaks haigla tagama vähemalt need paarkümmend minutit parkimist, mille jooksul saatja jõuaks vaevaliselt liikuva inimese ukseni viia ja liftiga üles arsti juurde aidata. „Kas ei saaks seda asja inimlikumalt teha? Sinna ei minda ju teatrisse või restorani, sinna lähevad haiged ja puuetega inimesed!” küsib ta. Ametlikult on Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) juures praegu puuetega inimestele kuus parkimiskohta, kuid silmakliiniku jaoks, mida külastas ka Piia, ainult üks koht. Parem ei ole olukord ka ITK Magdaleena üksuses (Pärnu maantee 104), kus on vaid kaks invaparkimiskohta polikliiniku sissepääsu juures, ega Järve üksuses (Energia 8), mille sissepääsu juures on üks invaparkimiskoht.
Ida-Tallinna keskhaigla turundusjuht Svea Talving kinnitab, et haiglal on siiski kavas parkimisvõimalusi avardada. „See on hästi suur projekt ja loodame, et 2010 on näha esimesed muutused,” lausus ta. Kuna parkimiskohti on praegu haigla territooriumil vähe, soovitab ta auto jätta tasulisse parklasse.
Ratastoolimärgid lume all peidus
•• Parkimiseks vajalikku tõendit saab puudega inimene taotleda kohaliku omavalitsuse kaudu arstitõendi alusel. Kaarte müüb omavalitsustele Eesti Puuetega Inimeste Fond.
•• Fondi juhataja Genadi Vaheri sõnul on pealinnas aga tõsine probleem ka parkimiskohtade märgistamisega, mida kiputakse tegema ainult nii, et asfaldile joonistatakse sinine triip ja valge ratastooli sümbol, kuid liiklusmärki lisaks ei panda.
•• „Tahtsime, et see oleks seadusaktides, siiamaani ei ole seda aga arvesse võetud,” tõdes ta. „Kui seda kohta ei värskendata, kuluvad need jooned ära ja kui on pori või talv, pole neid enam üldse näha.”
•• Vaheri sõnul on invaparkimise märgistamise probleem Tallinnas üldine. Ta soovitab võtta eeskuju kaubanduskettide parklatest, kus liiklusmärgid on enamasti siiski üles seatud.
Arko pani ennast proovile koroona alal ja edukamalt kui eelmistel aastatel. Kokkuvõttes on ta Eesti 3. koht B-klassis. Aeg lendas nii kiiresti, et koju saime alles kella 21 ajal. Piltegi klõpsisin läbi aknaklaasi, sest tahtsin omadele pöialt hoida ja suhelda.
Kaasa võetud sotsiaalkomisjoni väljasõidu protokollgi sai laptoppi toksitud. Tegus päev oli ja mälestuseks pildid ja kevadised jääpurikad ja palju lund.
