Mustamäe Linnaosa Halduskogu koosolek toimus 15. juunil 2010.a. järgmise päevakorraga: Punkt 1. J.Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu eskiisprojekti kooskõlastamine. Ettekandja: maanõunik Aldo Aadamsoo. Selgus, et Mustamäe haigla kõrval asuvale krundile, kus on praegu 2korruseline paekivist hoone soovitakse ärimaale parkimiskohtade asemele rajada lisaks 8-korruselist ärihoonet ning kokku planeeritakse luua 103 parkimiskohta. Asjal oli ka üks suur aga - nimelt kuidas need autod sinna hooneni pääsevad. Selgituste järel saime teada, et 9-kordse maja esine tänav muudetakse 2suunaliseks ja hoone juurde pääseks nn hoovi sisse sõitmisega. PERH soovis ka seda praegust hoonete vahelist tänavat sulgeda ja karta on, et nii tekiks kaos. Hääletamise tulemusel halduskogu liikmetelt poolt arvamust ei saadud. Punkt 2. Kiili tn 12 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine. Ettekandja: maanõunik Aldo Aadamsoo. Selle 4-korruselise 16 kortelise korrusmaja ehitamiseks sai luba antud. Punkt 3. Mustamäe turu projekti tutvustamine. Ettekandja: linnaosa vanema asetäitja Rein Org. Kuulasime, küsisime ja tegmie ettepanekuid. Augustis siis on see Kännu kuke juurde Mustamäe turu planeerimine jälle päevakorral. Gerd Tarand kirjutas oma blogis sel teemal pikemalt http://www.gerdtarand.eu/arhiiv/5973 .Pilt on ka sealt otse võetud. Punkt 4. Muud küsimused - neid seekord eriti ei olnud, olid teated aga need ilmuisid ka eilses Mustamäe ajalehes.
Mustamäe Halduskogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjon tegi väljasõidukoosoleku 7. juunil Mustamäe polikliinikusse. Päevakorras oli polikliiniku tööga tutvumine, sest kuu aega on suures majas ühe katuse all tegutsenud lisaks Mustamäe perearstidele ka Hiiu ja Nõmme perearstikeskused, sest Nõmme Jaama tänava polikliinikuremont kestab tõenäoliselt järgmise aasta alguseni.
Komisjoni liikmetest osalesid Mark Levin (esimees), Tiia Tiik, Eva Gustavson, Anna Kreis, Alar Sepp, Marika Lillemäe ja külalisena halduskogu esimees Igor Kravtšenko . Polikliiniku juhataja Eva Gustavson andis ülevaate Tallinna hetkel suurima polikliiniku pere-, eri-, naiste- ja lastearstidest. Lisaks on kohapeal laboratoorium, mis töötab kella 15ni ning hamba-, psühhiaatria- ja taastusravi osakond. Suures majas on võimalik asendada perearste puhkuse või haiguse ajal ning perearsti ei pea ootama ägedate haigusjuhtude korral, vaid saab vastuvõtule samal päeval. Töötab ka apteek, kus töötajad inimestel nõu annavad.
Samas leiti, et kampaaniate korras või päevasel ajal mõõdetud veresuhkur võib oluliselt erineda ja seda mõjutavad mitmed tegurid (nt söömine, eluviis jmt). Seoses töötuse kasvuga on suurenenud puude raskusastme ja töövõimekaotusetuvastamine ja neile lisanduvad kliendid, kellel puudub Tallinnas sissekirjutus, kindel elukoht või Harjumaa elanike soov valida perearsti Tallinnas, sest kohapeal puudub perearst.Kui patsient ei tunne oma perearsti, siis ei oska perearst inimest ravida. Inimesed soovivad koduvisiite, kuid kuidas seda teha, kui inimesel puudub kindel elukoht. Samuti on keeruline pääseda väljaspool pealinna perearstile, kui buss linna käib vaid paar korda päevas, kuid perearstil kulub palju aega Tallinnast välja koduvisiitide tegemiseks. Siis ongi olukord, kus haige kutsub tõsise haigestumise puhul endale kiirabi. Enamasti annab selliseid olukordi vältida, kui külastada oma perearsti.
Perearst on tänapäeval see arst, kes on patsiendile kõige lähemal. Tema juurde pöördub inimene oma tervisemure või valuga. Lisaks perearstile on abiks pereõed, kes teevad esmast tervisekontrolli aga retsepte saab kirjutada arst.
Digiretseptide süsteemiga on tõrkeid just pensionide kätte saamise päevadel, sest siis soovivad inimesed oma ravimid kohe välja osta ning ülekoormuse tõttu võib tekkida programmis tõrkeid. Kui inimesel on tõsisem probleem, siis suunab perearst patsiendi edasi eriarsti vastuvõtule, sest temal on võimalus teha seda kiiremini, kui registratuuris. Inimese jaoks tähendab see lühemat ooteaega ja kiiremini eriarsti vastuvõtule pääsemist.
Probleemidena toodi välja inimeste õpitud abitust ning uue haigushüvitiste korraga vähenenud haiguslehele jäämist seoses töökaotamise ohuga. Samas leiti, et ägeda südamepuudulikkuse või vereringehäirete puhul tuleb kiiresti pöörduda haiglasse, sest nii tegutsedes on ravi tulemused paremad ja taastumine tulemuslikum. Suvi toob kaasa polikliiniku parkla remondi ning tulevikuplaanides on maja renoveerimine, lifti välja vahetamine ning ligipääsetavuse parandamine eakatele ja puuetega inimestele. Perearstid on õppinud inimesi ravima ja soovitavad patsientidel oma tervist rohkem väärtustada. Kergem on elada tervelt ja tervislikult.
Eile oli see kaua oodatud ja kaunis päev, millal minu õetütar Mai-Liis sai kätte gümnaasiumi lõputunnistuse Tallinna Saksa Gümnaasiumist. Aktus, mis algas keskpäeval, oli rahvarohke ja kestis pikalt. Koolimaja saali oli kogunenud õpilased, õpilased, juhtkond ja lapsevanemad, kuid siiski olid koridorid, keemiaklass ja maja ümbrus lõpetajate külaliste päralt. Mai-Liis oli nii armas oma kuldses kleidikeses, kõpskingades ja lehviva soenguga. Afterparty Akbanas koos lähimate sugulaste, sõpradega oli armas. Ilm oleks võinud parem olla aga vihmata me läbi ei saanud. See meie tuju ei rikkunud. Suvi on veel ees.
Palju õnne kõikidele lõpetajatele ja tuult tiibadesse kõrgkooli sisseastumiseks!
On koolilõpetamiste aeg... ja nii nagu eelnevatelgi aastatel on meie Tammsaare tee kortermaja ees käinud öised külalised ja röövinud lilli. Kurb on, et pisike pojeng, mis esimest korda meid oma 5 õiega üllatas oli hommikuks puhtaks rebitud - just laastatud nii, et õievarsgi peenras vedeles. Veel eile hommikul ja õhtul käisin nuusutamas ja sain pildilegi selle röövitud roosaõielise iluduse.
Kuulge inimesed minge ja ostke omale lilleõied vaasi või pruutidele kinkimiseks Szolnoki turult. See paarkümmend krooni lillemuttudele pole palju anda. Seniks kuni seda Szolnoki turgu veel on. Mina olen oma koolilõpetamiste ja suvesünnipäevalastele lilled just nendelt eakatelt pruadelt ostnud. Ei taha aastaringselt kinkida nelke, roose ja krüsanteeme. Eesti aiialilled on nii armsad, lõhnavad ja saajale erilised. Ei saa ju sarnaselt Tallinna Botaanikaaiale igale poole tarasid ümber ehitada.
Taas kord on suvi ja Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit peab oma üle-eestilisi suvepävi. Eile siis said need suvepäevad alguse ja juba esimeste hetkedega sai selgust, et need olid sisukad ja töised. Rahvast oli territooriumil laiali ja kui kõik kokku tulid europarlamendi saadik Indrek Tarandit kuulama, siis sai meid paarsada kokku. Ka Swedbanki töötajate ettekanee oli sisukas ja asjalik ja ilmekad olid ka küsimused, mida esitati. Eks vanemate inimeste jaoks on see euro tulek keeruline ja kahju loobuda oma rahast - eesti kroonidest. Pangaprouad üritasid neid eelaimdusi hajutada ja selgitasid pikalt ja laialt. Õhtu poole oli grill ja siis sättisimegi end Tallinna poole teele. Tore oli näha sõpru ja tuttavaid, kelledega vaid paaril korral aastas kohtume. Loodan, et ilmataat vingerpussi ei keera ja vihmaga rohkem ei üllata. Ja veel jäi ära märkimata, et lisaks liidu tegevtöötajatele oli neile abiks jälle uusi vabatahtlikke, kes selles suures peres ringi sebisid...
Lugeda mulle meeldib ja üle pikaaja juhtus kätte õe abiga sarja raamat. Autoriks oli Kaja Saksakulm Tampere kogemused, mis olid kaantevahel pealkirjaga MINU SOOME. Hakkasin kohe hoopis teistmoodi soomlaste poole vaatama. olles ise mitmeid kordi teiselpool Soome lahte külas käinud, puudus siiani soomlaste elust ülevaade. Nüüd siis olen ühe mõnusa ja ladusalt kirja pandud lugude võrra rikkam. Ja mindki huvitab fotograafia.
Tore, et Petrone print kirjastus sellise Minu sarja käsile on võtnud ja tundub, et seda sarja jätkub pikalt. Tundub sellepärast, et eestlastele meeldib reisida ja kui kogemused kirja pannakse, siis on teistelgi huvitav avastada maid ja rahvaid. Igatahes soovitan lugeda Kaja raamatut ja paremini mõista teisi rahvaid ja nende kombeid, tavasid ja mõtteviise.
Lugesin täna Põhja-Eesti Pimedate Ühingu ajakirja Kuukiir ja see oli sisukas. Silma hakkas Invakomisjonil arutletud ligipääsetavuse teema, kus toodi eeskujuna välja Sääse peatuse Braille-kividega pimedate tarbeks kohandatud ristmikku.
Mustamäelasena leian, et see ristmiku ehituskvaliteet ei vasta tänapäevasele tasemele. Miks arvan mina nii? Aga sellepärast, et need kivid on märgistuseta ja paigaldatud liiga kõnnitee serva ning on kollase joonega märgistamata ning väga tasased maapinnaga. Viibides Euroopas on metroodes ja tänavatel paremaid kogemusi.
Eelmisel nädala tabasin üllatusega Jõgevalt Tallinnasse rongiga sõites ning Tammsalu peatuses aknast välja vaadates märkasin head joonistust ja pimedatele sobivaid Braille-kividega u 40-50 sentimeetrit enne perrooniserve spetsiaalset märgistust. Lisaks märkasin kaldteega jalakäijate tunnelit, mis raudtee alt võimaldas inimestel ohutult linna minna.
Guugeldasin Internetis ja panin otsingusse märksõnadeks Tammsalu raudteejaam ja oma üllatuseks leidsin, et tegemist oli uhiuue ehitisega, mis avati alles selle aasta
maikuu viimastel päevadel. Pean märkima, et Tamsalu raudteejaam on positiivne näide euroraha edukalt kasutamise võimalikkusest, millest on paljudele inimestele kasu.